2-16-8140/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu Tsiviilasja number 2-16-8140 Tsiviilasi I.D. hagi D.D. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 450 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. oktoobri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.D. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) I.D. (isikukood: XXXX); esindaja I.K. RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsus muutmata ja I.D. apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
7. Jätta maakohtus ja menetluskulud I.D. kanda. Vastustaja (kostja) D.D. esindaja T.G. (isikukood: XXXX); seaduslik ringkonnakohtus kantud
8. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses vastustajal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumisega. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
9. I.D. (hageja) esitas
10. mail 2016 Viru Maakohtule hagi D.D. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt Viru Maakohtu
11. märtsi 2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-3292 välja mõistetud kostja kasuks elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejal on lisaks kostjale ka teine laps T.Z., kellele hageja maksab samuti elatist miinimummääras. Hagejal vähenesid
12. a sügisel sissetulekud poole võrra ning hageja ei ole võimeline maksma kostjale elatist täies ulatuses. Hageja palub vähendada kostjale makstavat elatist PKS § 102 lg 1 alusel, kuna hageja teine laps osutuks varaliselt vähemkindlustatuks. Hageja palub kostjale makstava elatise vähendamist 50 euro võrra, s.o lapse emale, T.G. le, makstava peretoetuse võrra. Kohtuistungil selgitas hageja, et tema netopalk on keskmiselt 700 eurot ning, et on esitanud hagi ka teisele lapsele makstava elatise vähendamiseks 50 euro võrra. Hageja igakuised kohustused on 50 eurot kompromissileping, 129 eurot inkassonõue, 177 eurot väikelaen, lisaks krediitkaart. Töötasu vähendati hagejal 30 % võrra.
13. Kostja seaduslik esindaja asjas seisukohta ei esitanud. MAAKOHTU LAHEND
14. Viru Maakohus lahendas asja lihtmenetluse sätete kohaselt TsMS 405 lg 1 alusel. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et elatise vähendamine on põhjendatud. Puudub PKS § 102 lg 2 järgi nõutav mõjuv põhjus, mille alusel elatist vähendada. Maakohus leidis, et kuna hageja sissetulekuks on keskmiselt 700 eurot kuus, siis tuleb hagejal kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks võrdselt, piirates vajadusel enda kulutusi. Maakohtu hinnangul on hageja võimeline mõlemale lapsele maksma elatist miinimummääras, st lapsi võrdväärselt ülal pidama. Maakohtu arvates ei ole põhjendatud elatise vähendamine lapsetoetuse ehk 50 euro võrra. Riigikohus on küll leidnud, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (RKTKo 3-2-1-124-15, p 16), kuid maakohtu hinnangul ei tähenda see seda, et sellise väite esitamine tooks automaatselt kaasa elatise vähendamise alla miinimummäära. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. I.D. (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
16. oktoobri 2016 otsuse ning teha uus otsus, millega vähendatakse D.D. le makstavat elatisraha lapse emale, T.G. le, makstava peretoetuse võrra. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vastustajale makstav elatisraha 50 euro võrra suurem seaduses sätestatud elatisrahast. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras. Kuna kehtiva tava kohaselt ja Riigikohtu lahenditest lähtuvalt ei ole vastustajal vajalik eraldi oma vajadusi elatise nõudmisel miinimummääras tõendada, sest elatisraha miinimummäär tagab lapse esmavajadused, aga elatisraha miinimummäärast suurema summa nõudmisel peab nõudja oma nõuded põhjalikult põhistama.
17. Vastustaja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant üksnes väitele, et kohus oleks pidanud arvestama lapsele mõeldud riikliku peretoetuse (50 eurot kuus) lapse vajaduste katteks mõeldud elatisraha hulka. Ringkonnakohus märgib, et apellandi seisukoht ei ole kooskõlas seadusega ega Riigikohtu praktikaga.
19. Riigikohus on oma
20. märtsi
21. a otsuses nr 3-2-1-174-16 (p-d 13 ja 14) selgitanud, et iseenesest ei ole välistatud võtta elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Nii oli kuni
22. detsembrini 2016 kehtinud RPTS § 5 lg 1 järgi igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni õigus lapsetoetusele ning sama paragrahvi lg 2 alusel oli põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Ka
23. jaanuaril 2017 jõustunud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud sarnane regulatsioon.
24. Hageja ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitanud käesolevas asjas niisuguseid asjaolusid, mis võimaldaksid kalduda PKS § 102 lg 2 alusel kõrvale PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja on esitanud hagi elatise vähendamiseks vähem kui 2 kuud peale seda, kui temalt mõisteti tagaseljaotsusega välja seaduses sätestatud 3 miinimummääras elatis. Tsiviilasjas nr 2-16-3292 tehtud kohtuotsuse kohaselt olid hagi materjalid I.D. le isiklikult kätte toimetatud ning seega oli tal võimalik hagile vastata. Elatise vähendamise hagi on võimalik esitada TsMS § 459 alusel juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
25. Hageja ei ole põhistanud, et käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise aja seisuga (mai
26. a) oleksid oluliselt muutunud asjaolud, millest lähtudes lahendas Viru Maakohus tsiviilasja nr 2-16-
27. Tsiviilasjas nr 2-16-3292 tehtud kohtuotsuses märgitu kohaselt toimetati hagimaterjalid kostjale (käesolevas asjas hageja) kätte
28. märtsil
29. a. Selle aja seisuga oli talle teada nii tema varaline seisukord (sissetulekute suurus) kui ka ülalpeetavate arv. Käesolevas asjas esitatud hagis on hageja väitnud, et tema sissetulekud vähenesid
30. a sügisel, seega juba enne tsiviilasjas nr 2-16-3292 hagi esitamist. Hageja teine ülalpeetav on sündinud
31. aastal. Hageja ei ole esile toonud ühtki olulist asjaolu, mis oleks tema varalise seisundi ja ülalpidamisvõimekuse osas muutunud pärast tsiviilasjas nr 2-16-3292 asja arutamise lõpetamist ning mida hageja ei oleks saanud esitada juba eelviidatud tsiviilasja arutamise käigus. Eeltoodust lähtudes puudub igasugune alus heita maakohtule ette menetlusnormide rikkumist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
32. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustajal oleks tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/