Obsah (7)

§ 657§ 654§ 230§ 32§ 5§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. mai 2017 Tsiviilasja number 2-15

) § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist. Maakohus selgitas, et kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata. Maakohus jättis seoses põhivõlgnevuse väljamõistmise hagi rahuldamata jätmisega rahuldamata viivise nõude ning ei käsitlenud poolte teisi väiteid, sh mis puudutavad aegumist ja viivist. Maakohus märkis kostja üldkoosoleku otsuseid puudutavate väidete osas, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni 2010 otsus 3-2-1-53-10, p 15).
2. Kostja esitas kohtuistungil TÜ E & V Õigusbüroo arve nr 0504/2016-2 summas 150 eurot selgitusega „kostja vastus hageja
3. märts 2016 vastusele“ (tl 110). Toimiku materjalides puudub arvel märgitud menetlusdokument (hageja
4. märts 2016 vastus), arvel ei ole märgitud vastuse koostamiseks kulunud aega ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks 3 menetluses kasutanud lepingulist esindajat. Kõik kostja poolt kohtule esitatud dokumendid on allkirjastatud kostja enda poolt. Maakohus leidis, et kulu ei ole põhjendatud ja seda ei saa hagejalt välja mõista. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 454 eurot 46 senti, seisuga
6. veebruar 2015 viiviseid 117 eurot 59 senti ning lisanduv viivis 0,07% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud, sh hageja kohtuvälised kulud 665 eurot, jätta kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole korteriühistu äriettevõte. Korteriühistu saab kasutada ainult neid rahalisi vahendeid, mida korteriühistu liikmed on ise ühistule üle kandnud. Tariifid on määratud kõigile korteriomanikele võrdsetel alustel ja on vastu võetud üldkoosolekutel. Koosolekute protokollid on kohtule esitatud. Majanduskulude tariife ei kinnitata korteriühistus iga kuu kohta eraldi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks üldkoosoleku poolt vastuvõetud tariife ei saa asja lahendamisel arvesse võtta, kuigi maakohus on viidanud, et üldkoosolekute otsused on jõus. Ebamõistlik on, et 500-eurose nõude tõendamiseks peaks hageja kohtule esitama kogu korteriühistu raamatupidamise hagetava perioodi eest. Sellisel juhul kaob korteriühistul majanduslik põhjendus nii mahukat ja kulukat menetlust ette võtta. Korteriühistu põhikirja punktide 3.2.7 ja 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, iga kuu
7. kuupäevaks möödunud kuu elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste ja kommunaalteenuste eest. Perioodil veebruar 2011 kuni veebruar 2015 on kostja iga kuu tasunud 20 eurot 45 senti selgitusega „Kiviõli XXX“. Kostja ei ole panga kaudu maksete teostamisel kindlaks määranud tasumisele kuuluvat kohustust, seetõttu on hageja lugenud vastavalt VÕS § 88 lg 6 p-le 1 täidetuks 2011 aasta jaanuari kuu eest põhinõude, siis sama kuu eest viivisnõude ja siis järgmise kuu eest põhinõude jne. Korteriühistu põhikirja punkti 5.7 kohaselt arvestusega mittenõustunud ühistu liikmel on õigus 10 päeva jooksul, arvestades punktis 5.
8. kirjeldatud korras ühistu liikmele makse suurusest teatamise kuupäevast alates, pöörduda juhatuse poole kirjaliku avaldusega näidates konkreetse mittenõustumise põhjuse. Kostja ei ole avaldusi esitanud, mistõttu on kostja arvestusega nõustunud. Hageja selgitas maakohtus, kui palju ja kuidas on kostjale arvestatud tema poolt kasutatud vett. Arvestustest tuli välja, et hageja on kostjale vähem vett arvestanud, kui kostja tarbis. Vee ja kanalisatsiooni tariif oli kogu aeg sama. Maakohus ei ole nendele tõenditele hinnangut andnud.
9. Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ega korda neid kõiki

§ 654lg 6 alusel.

4 Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja poolt esitatud venekeelsete dokumentide (tl 52, 55, 158) tõlked. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast kostja poolt esitatud dokumente, arveid ja selgitusi, sest dokumendid on esitatud juba varasemas menetluses ja lisatud toimikusse.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole otsuses leidnud, et üldkoosoleku poolt vastuvõetud tariife ei saa praeguse asja lahendamisel arvesse võtta. Hageja seisukoht, et ta peaks kohtule esitama kogu hagetava perioodi raamatupidamise, ei põhine maakohtu otsusel. Maakohus leidis, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, millest väidetav võlgnevus koosneb ja kuidas see on kujunenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole selgelt välja toonud, millise perioodi eest võlgnevust nõutakse. Hagiavalduses (tl 4) ja arvamuses (tl 96) on välja toodud, et kostja võlgnevus seisuga
2. veebruar 2015 on 454 eurot 46 senti, millele lisandub viivis 117 eurot 59 senti (tl 4). Täpsustatud hagiavalduses on hageja märkinud, et viidatud perioodil on kostjale arvestatud 1037 eurot 13 senti (tl 136) ja kostja poolt on tasumata 454 eurot 46 senti (tl 136). Hageja enda poolt esitatud pangakonto väljavõttest (tl 142-143) tuleneb aga, et kostja on tasunud alates
3. veebruarist 2011 kuni
4. märtsini 2015 hagejale kokku 1022 eurot 50 senti. Kui hageja leiab, et enne jaanuari 2012 kostjale arvestatud nõuded on ta lugenud tasutuks kostja poolt laekunud summadega, tuleb tal seda kohtule tõendada.
5. Hageja hoolduskulude nõude suhtes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, millised majandamiskulud ja millisel ajaperioodil on kostja jätnud tasumata. KÜS § 151 lg 1 järgi peab hageja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt vesi) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (Riigikohtu
6. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Vaidlust ei ole, et kostjale kuuluva korteri suurus on 50,50 m2 (tl 8). Vastavalt
7. septembri 2012 üldkoosoleku otsuse punktile 5 (tl 88) otsustati suurendada korteriühistu majandamiskulu 0 euro 45 sendini eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta alates
8. oktoobrist
9. Üldkoosoleku otsus on jõustunud. Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku otsuseid ega arvutuskäike varasema perioodi s.o enne
10. oktoobrit 2012 majandamiskulu määramise kohta. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt määrati korteriühistu
11. novembri 2001 asutamiskoosoleku otsusega hooldustasu suuruseks 0 eurot 17 senti (2 krooni 70 senti) ruutmeetri kohta (tl 145) ja
12. juuni 2003 otsusega kehtestati remondifondi tasu suuruseks 0 eurot 4 senti (0 krooni 65 senti) ruutmeetri kohta (tl 144). Hagiavaldusele lisatud arvetelt perioodil jaanuar kuni oktoober 2012 nähtub hooldustasu suurusena 0 eurot 27 senti (tl 19-23) ja alates
13. oktoobrist 2012 on hooldustasu suuruseks 0 eurot 45 senti (tl 88). Hageja on
14. septembri 2016 kohtuistungil selgitanud, et arvetel on hooldustasusse kõik kokku pandud (tl 105 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu, mille alusel on hageja arvestanud kostjale hooldustasuna 27 senti ruutmeetri kohta, samuti ei nähtu, et üldkoosoleku poolt määratud hooldustasule võiks midagi lisanduda.
15. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel tekkis hagejal õigus veenäitude mitteesitamisel määrata tarbitud vee koguseks 7,5 m3 või 2 m3 kuus. Hageja on täpsustatud hagiavalduses (tl 133) viidanud, et vastavalt
16. novembri 2010 üldkoosoleku otsusele on hagejal õigus määrata vee kulunormiks 7,5 m2 inimese kohta kui veenäidud on edastamata, aga hageja ei ole 5 esitanud vastava üldkoosoleku otsust. Hageja on esitanud väljavõtte
17. novembri 2010 üldkoosoleku otsusest (tl 6), mille kohaselt on vee tarbimisnormina kehtestatud eemaldatud plommi või kontrollimata ja mittekorrasoleva veemõõturi korral 7,5 m2 inimese kohta kuus. Väljavõte erineb täpsustatud hagiavalduses toodud kokkuvõttest, mille kohaselt oleks hagejal õigus määrata veekulu 7,5 m2 inimese kohta ka olukorras, kus inimene süstemaatiliselt veemõõturi näite ei esita või kui mõõtur üldse puudub. Asja materjalidest ei nähtu ka, milliseks kuupäevaks oli kostjal kohustus veenäidud hagejale edastada. Kuna kostja on korduvalt esitanud vastuväite 7,5 m3 veekulu õiguspärasuse kohta, oli

§ 230lg 1 kohaselt vastava õiguse olemasolu tõendamise kohustus hagejal.

Hageja ei ole selgitanud, miks hageja otsustas ajavahemikul jaanuar 2012 kuni juuni 2012 arvestada kostjale veekuluna 7,5 m2, ajavahemikul juuli 2012 kuni detsember 2012 üldse mitte veekulu arvestada ja ajavahemikul jaanuar 2013 kuni jaanuar 2015 arvestada veekuluna 2m2 inimese kohta. Kostjal on kohustus tasuda tegelikult tarbitud vee eest. Hageja kohtule esitatud arvutuskäik ei lähtu ajavahemikust, mille suhtes on nõue esitatud (tl 134). Asjakohane ja hageja nõudele ei vasta hageja järeldus: „Seega on hageja kostjale perioodil veebruar 2011 kuni jaanuar 2015 arvestanud kostjale vett 1,166 (36,94-35,774m3).“ Kui hageja on esitanud nõude võlgnevuse eest alates jaanuarist 2012 kuni

1. veebruarini 2015, ei ole põhjendatud lähtuda vee tarbimisel ajavahemikust alates veebruar 2011 kuni september 2016 ning teha ühepoolselt tasaarvestusliku iseloomuga oletuslikke arvutusi vee tarbimise suhtes nii pika ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et OÜ Kiviõli Vesi
2. jaanuari 2012 arve nr 376346 (tl 148) tõendaks teenuse hindasid perioodil jaanuar 2012 kuni jaanuar
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma õigust nõuda kostjalt arvetel märgitud koguses vee eest tasumist. Kostjal on kohustus tasuda tegelikult tarbitud vee eest, hageja ei ole tõendanud kostja poolt tegelikult tarbitud veekulu perioodil jaanuar 2012 kuni jaanuar
5. Hageja nõuab kostjalt ka abonenttasu väljamõistmist. Hageja esindaja ei suutnud maakohtu
6. septembri 2016 istungil selgitada, mida tähendab arvetel märgitud abonenttasu ning mille alusel seda nõutakse (tl 105 pöördel). Täpsustatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja õigus nõuda abonenttasu
7. aprilli 2008 üldkoosoleku otsusest (tl 133), mille tõendamiseks esitas hageja venekeelse üldkoosoleku protokolli (tl 146-147). Kostja esitas vastuväite venekeelsele tõendile.

§ 32

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles ja kohus ei arvesta venekeelset tõendit. Hageja abonenttasu nõue ei ole tõendatud.

1. Hageja on selgitanud, et nõude aluseks olevatel arvetel on märgitud viivis, kuid tsiviilasja materjalidest ei tulene, millise perioodi eest ja millistelt summadelt hageja on viivist arvestanud. Hageja ei ole viivise arvestust kohtule esitanud. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida viivisearvestuse põhjendatust ja õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid asja materjalidega.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ebamõistlik on nõuda hagejalt esitatud nõude tõendamist suuremas ulatuses kui hageja seda teinud on, st et nõude tõendamiseks ei piisa vaid kostjale väljastatud arvete esitamisest. Maakohus selgitas
3. septembri 2015 kirjas menetlusosalistele tõendamiskoormist, kus maakohus juhtis hageja tähelepanu muuhulgas sellele, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Maakohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist kohtuistungil. Arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu
4. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Maakohus märkis selgituskirjas, et hageja peab tõendama, kui suured olid tervikuna majandamiskulu ajavahemikus, mille eest tasu nõutakse ning seejärel on kostjal võimalik võtta seisukoht, kas ta 6 vaidleb hagile vastu või võtab võla täielikult või osaliselt õigeks. Asjaolu, et hageja ei pea majanduslikult otstarbekaks oma nõude tõendamist, on hageja valik. Asjakohane ei ole hageja väide, et kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud. Hagejal on kohustus hagi esitamisel tõendada oma nõude õiguspärasust. Arved ei muutu automaatselt õiguspäraseks, kui kostja ei ole neile koheselt vastu vaielnud.

§ 5

lg 2 kohaselt määrab pool ise, milliseid asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja esindajal puudub haridus, mis lubaks esindajal kohtumenetluses esindajana osaleda. Nii maakohus kui ringkonnakohus on kontrollinud hageja esindaja vastavust

§ 218lg 1 p 2 nõuetele ning lubanud esindajal kohtumenetluses esindajana osaleda.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus asjas kantud menetluskulud hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjat kohustati

1. märtsi 2017 määrusega esitama menetluskulude nimekiri apellatsiooniastme menetlusega seonduvate kulude kohta hiljemalt
2. maiks
3. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega puuduvad kostjal menetluskulud, mille hüvitamist ta taotleks. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7