1-10-8498/645

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8498 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Kaebuste esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Grigory Shcherbakov (isikukood 37306303740) ja tema lepinguline kaitsja Valeriy Gimaev, määruskaebused RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. mai 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega tunnistati Grigory Shcherbakov süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu
9. juuli
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 27 päeva vangistust, võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks on
11. mai 2010 ja lõpptähtajaks
12. oktoober
14. Viru Maakohtu
15. mai 2017 määrusega jäeti G. Shcherbakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus leidis, et kinnipeetava varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja korduvus ning iseloom viitavad süüdlase ohtlikkusele. Kohus luges positiivseks, et G. Shcherbakovil puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogramme. Need positiivsed asjaolud ei kaalu aga üles varasemat käitumist ja toimepandud kuritegude raskust. Kohus arvestas, et viimase kuriteo pani G. Shcherbakov toime katseajal. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud (varasemalt joobes juhtimise eest). Viimane karistus mõisteti aga narkokuriteo eest ning tingimuslik karistus pöörati täitmisele. Katseajal toime pandud narkokuritegu viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Ka süüdlase võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Enne vangistustki oli G. Shcherbakovil elukoht ja lähedaste toetus, s.o võimalused seaduskuulekaks käitumiseks, ent see ei hoidnud ära narkokuriteo toimepanemist. Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat ning isiku käitumist katseajal, ei oleks G. Shcherbakovi ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal õigustatud. Kohus arvestas, et G. Shcherbakovil on terviseprobleeme, ent märkis, et olulised meditsiiniteenused peavad olema tagatud ka vanglatingimustes ning kui sel pinnal tekivad vaidlused, siis tuleks nende lahendamiseks pöörduda vangla juhi poole või kaebusega halduskohtusse.
16. G. Shcherbakov ja tema kaitsja vaidlustasid maakohtu lahendi ja taotlevad selle tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada G. Shcherbakov tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. G. Shcherbakov taotleb alternatiivselt asja saatmist uueks arutamiseks uuele kohtukoosseisule. Määruskaebuste väited on lühidalt kokkuvõetuna järgmised. 3.1 G. Shcherbakov märgib, et kohus jättis ta vabastamata, kuna uue kuriteo pani määruskaebuse esitaja toime katseajal olles. G. Shcherbakov kahtleb kohtuniku erapooletuses, kuivõrd
17. a oli praegust asja arutav kohtunik samas asjas prokurör. Võimalik, et see mõjutas teda otsuse tegemisel. 3.2 Kaitsja leiab, et kohus on teostanud kaalutlusõigust valesti. Nimelt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. See tingimus on G. Shcherbakovi puhul täidetud. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogramme, tal on elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud, siis peab sellise asjaolu esinemisel esinema veel vähemalt üks muu negatiivne asjaolu, mis on olulise iseloomuga karistusest ennetähtaegsel vabastamisel. Selleks ei ole kuriteo toimepanemine katseajal. Esiteks ei sätesta karisusseadustik ega ükski muu õigusakt, et kuriteo toime pannud isikud tuleb jätta aprioorselt ennetähtaegselt vabastamata. G. Shcherbakovi karistati
18. juunil
19. a KarS § 424 järgi ning talle mõisteti katseaeg KarS § 73 järgi. Praeguses asjas on vangla samuti esitanud taotluse vabastada G. Shcherbakov, kohaldades talle kontrollnõudeid. Kaitsja arvates aitab üldpreventsiooni eesmärki praegusel ajal täita just katseajaks kontrollnõuete panemine. Korduv kriminaalkaristus ei ole takistuseks isiku ennetähtaegsel vabastamisel, mistõttu see ei kaalu üles vangistuses õiguspärast käitumist. Seda enam, et kohus on tuvastanud veelgi positiivseid asjaolusid. 3.3 Kaalutlusõiguse teostamisel tulnuks olulist tähelepanu pöörata sellele, et G. Shcherbakovi käitumine vangistuses on olnud õiguspärane (vt ka Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-1-1-12-17). Viru Vangla iseloomustusest tulenevalt tuleb jaatada individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutatust. G. Shcherbakov on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides, uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on langenud. Maakohtu määruses ei kajastu selgeid põhjendusi, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Ka maakohtu seisukoht, et karistusega on oluline ühiskonnale näidata, et narkokuriteod ei ole tolereeritavad ja on rangelt karistatavad, on vastuolus Riigikohtu eelpoolosundatud lahendi seisukohaga. G. Shcherbakovi on karistatud küll raske kuriteo toimepanemise eest, ent talle määrati karistus sanktsiooni keskmise määra lähedal. Samas ei saa see asjaolu olla takistuseks G. Shcherbakovi ennetähtaegsel vabastamisel, kuna seadusandja on juba sellise asjaoluga arvestanud ja pidanud võimalikuks süüdlast vabastada ka raksema kuriteo toimepanemise puhul. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 7%, mis on võrreldes eelmise iseloomustuse ajaga langenud 2% võrra. Tuleb nõustuda, et terviseprobleemid ei anna alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks, ent sellega tuleks siiski arvestada. G. Shcherbakovile määratud operatsiooniajad on mitmel korral edasi lükatud ning tema tervis aina halveneb. Võimalusi end ravida on vabaduses rohkem ning ka lähedased on nõus G. Shcherbakovi toetama. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord G. Shcherbakovi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
21. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveana kohtupraktika mõttes tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (RKKKm 3-1-1-5914, p-d 10.1, 10.2).
22. Praegusel juhul ongi kaitsja poolt püstitatud tees see, et süüdlast rohkelt iseloomustavad asjaolud (süüdlase õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammide läbimine, elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, uute kuritegude madal riskiprotsent) kaaluvad üles kuriteo toimepanemise asjaolud. Lisaks on kaitsja leidnud, et ka katseajal toimepandud kuritegu ei tohiks välistada ennetähtaegset vabastamist ning et seadusandja on ette näinud ka raske kuriteo toimepannud isiku vabastamist, seda enam, et G. Shcherbakovile mõistetud karistus on sanktsiooni keskmise määra lähedal.
23. Ringkonnakohus möönab, et G. Shcherbakovi puhul on rida asjaolusid, mis räägivad tema vabastamise kasuks. Küll aga peab kohus eeskätt ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus hindama seda, kui suur on uute kuritegude aset leidmise tõenäosus kinnipeetava poolt (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
24. trükk, § 76/4.2.1). Käesoleval juhul leiab apellatsioonikohus, et G. Shcherbakovi puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. G. Shcherbakov kannab pikaajalist karistust raske narkokuriteo eest, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus korduvas käitlemises isikute grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil KarS § 184 lg 2-1 p 1 järgi ning kohustusliku dokumendita narkootilise aine toimetamises üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja Eesti Vabariigi riigipiiri grupi poolt. Kinnipeetava enne tähtaega vabaks laskmine on kriminaalpoliitiline otsustus, mille tegemisel tuleb arvestada kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jms (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
25. trükk, § 76/4.3). Arvestades narkootiliste ainete käitlemise organiseerutuse taset, narkootilise aine koguseid ning G. Shcherbakovi rolli antud kuritegudes ning kahjustatavaid õigushüvesid, omavad kuriteo toimepanemise asjaolud ringkonnakohtu hinnangul määravat kaalu süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel, sest kohtukolleegiumi hinnangul ei ole praegusel ajal karistuse eesmärgid täidetud. Isiku karistusaja lõpuni jääv aeg on liiga pikk. Ka kinnipidamisasutus ega arvamuse andnud ja G. Shcherbakovi kriminaalasja menetlenud prokurör ei toeta süüdlase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Riskihinnangu alusel võib süüdlane materiaalsetes raskustes olles jätkata narkootikumide käitlemisega. Prokuratuur on pidanud riskiteguriks seda, et G. Shcherbakov on ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele, ta ei tunnista rahvatervisevastase kuriteo toimepanemist ning seetõttu ei saa välistada, et ta vabanedes pöördub tagasi vanade harjumuste juurde (prokuratuuri kirjalik seisukoht, tlk 146).
26. Asjakohatuks ei saa pidada ka kohtu osundust sellele, et uue kuriteo pani G. Shcherbakov toime katseajal olles. Ehkki see iseenesest ei välista isiku ennetähtaegset vabastamist, möönab ka apellatsioonikohus, et kord juba kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud isiku puhul võib sarnane tegevus korduda. Kuidas muidu seletada seda, et isik, kes teab, et teda ähvardab uue kuriteo toimepanemisel vangistus, rikub katseaega pannes toime uued tahtlikud kuriteod. Kriminaalhoolduse kohaldamisel peab kohtul tekkima esmalt veendumus selles, et isik ei pane toime uusi kuritegusid ja teiseks selles, et kriminaalhooldus oleks konkreetse kinnipeetava puhul tulemuslik. Ringkonnakohtul 3 kummaski küsimuses veendumust ei tekkinud – seega nõustub II astme kohus maakohtu seisukohaga ja leiab, et vaatamata positiivsete asjaolude esinemisele ei kaalu need üles ennetähtaegset vabastamist välistavaid argumente. Mis puudutab G. Shcherbakovi tervist, siis see ei ole takistuseks karistuse kandmise jätkamisele. Meditsiiniosakonna andmetel saab G. Shcherbakov erinevatele terviseprobleemidele vastavat ravi. Samuti ei pea ringkonnakohus tõsiseltvõetavaks G. Shcherbakovi väiteid kohtuniku erapoolikusest, sest vaidlusaluses küsimuses võtab kohus enamasti seisukoha, kui otsustamisel on küsimus isiku sobivusest kriminaalhooldusele.
27. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
28. mai
29. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau