1-16-3855/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3855 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu Andres Männiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andres Männiste (isikukood 38106082265) kaitsja vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. mai 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Andres Männiste kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 217 (kakssada seitseteist) eurot ja 12 senti, sealhulgas käibemaks 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja 20 senti, vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Andres Männistelt. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 06.06.2016 otsusega tunnistati A. Männiste süüdi KarS § 424 järgi ja KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat 9 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.12.2015 ja lõpp saabub 02.10.
10. Viru Vangla esitas 02.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Männiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
11. Viru Maakohtu 17.05.2017 määrusega jäeti A. Männiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud riigikeele B1 taseme kursustel, kuid jättis need pooleli seoses üleviimisega Viru Vanglasse. Käesoleval ajal osaleb majandustöödel koristajana. A. Männiste on lõpetanud 7 klassi,
12. aastal lõpetas Murru vanglas
13. klassi. Vabanedes on olemas garanteeritud töökoht XXX OÜ-s. Negatiivsete faktoritena võttis kohus arvesse, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid karistusi on 4, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest.
14. Kohus luges positiivseks, et vabanemisel on A. Männistel olemas elukoht ja lähedased ema ja venna näol. Samuti on A. Männistel garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul A. Männiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Vähetähtis pole seegi, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 1322,56 eurot, mis võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski.
15. Isik ei ole ka vanglas hästi käitunud, kuna tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. See asjaolu näitab, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kohtu hinnangul saaks isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Vangistusest tingimisi vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kohus märgib, et isiku varasem elukäik on näidanud piisavalt kindlalt, et tema suunamine seaduskuulekale elule on raske ja pikaajaline protsess ja see ei pea toimuma ilmtingimata ennetähtaegse vabastamise kaudu. Isik võib alustada seaduskuulekat elu ka pärast karistuse kandmist. A. Männiste on mh karistatud ka narkokuriteo toimepanemise eest, mis kujutab ennast täiendavat riski, et isik võib toime panna narkokuritegusid. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Männiste kaitsja G.J. Pello, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse, millega jäeti A. Männiste karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. Maakohtu määrusest jääb arusaamatuks, miks on kohus leidnud, et vabastamine ennetähtaegselt A. Männiste suhtes on põhjendamatu seda erinevalt nii vangla kui prokuröri toetavatest seisukohtadest. A. Männiste on saanud aru oma tegude tagajärgedest ja otsustanud hakata elama seaduskuulekat elu. A. Männistel on head suhted oma ema, venna ja elukaaslasega. Kaebaja tõi välja ka positiivsete asjaoludena, et A. Männistel on vabanemisel elukoht, garanteeritud töökoht ja soovib hakata tasuma tema vastu suunatud nõudeid. A. Männiste on olnud vangistuses olnud hõivatud majandustöödel ja oskab riigikeelt suhtlustasandil. A. Männiste on vabanenud alkoholi ja narkootikumi tarvitamise probleemist, saades abi vangistuses läbitud programmidest, sh metadoonravist.
18. Ei ole põhjendatud alust jätta isik karistuse kandmiselt ennetähtaega vabastamata, kuna tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Oluline on arvestada, et vangla keskkond mõjutab sealseid inimesi väga tugevalt ning sealne surve ei ole võrreldav tingimustega välismaailmas. A. Männiste käitumine vanglas ja tema tulevane elu vabaduses kaaluvad üles tema poolt sooritatud kuritegude asjaolud ja tema varasema elukäigu.
19. Allutades A. Männiste käitumiskontrollile, aitab see tal oma elu järje peale saada ning ei ole alust arvata, et ta hakkaks toime panema uusi kuritegusid. Seda aitab paremini tagada ka algselt kohaldatav elektrooniline valve. Kohus on põhjendamatult jäänud kinni A. Männiste minevikku 2 ja sellele toetuvalt kujundanud kriminaalmenetlusõigust. oma seisukoha, millega on oluliselt rikkunud Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
21. mai 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
22. Kaebaja heidab määruskaebuses kohtule ette, et jääb arusaamatuks, miks on kohus leidnud, et ennetähtaegne vabastamine on A. Männiste puhul põhjendamatu ja seda erinevalt vanglast ja prokuratuurist, kes toetavad A. Männiste ennetähtaegset vabanemist. Ringkonnakohus maakohtule sellist etteheidet ei tee. Nähtuvalt maakohtu määrusest on maakohus kogumis arvestanud ennetähtaegse vabastamise otsustamisel KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid aluseid. Vangla ja prokuratuuri seisukohad ei ole seejuures kohtule siduvad ning kohus peab asjaolusid kogumis hinnates jõudma iseseisvalt järelduseni, kas ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud või mitte. Käesoleval juhul on maakohus õigesti leidnud, et A. Männiste puhul ei ole ennetähtaegne vabastamine õigustatud ja on arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, varasemat elukäiku (kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, varasemad karistused) ja kehtivat distsiplinaarkaristust, ennatlik.
23. Kaebaja toob välja A. Männistet positiivselt iseloomustavad asjaolud – A. Männiste soovib elama asuda seaduskuulekat elu, tal on toetav lähivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Soovib tasuma hakata nõudeid ning on lahti saanud sõltuvusest narkootikumide ja alkoholi vastu. A. Männiste on osalenud majandustöödel vangistuse jooksul ning oskab riigikeelt suhtlustasandil. Ka maakohus on arvestanud kaebaja väljatoodud asjaoludega, kuid võtnud arvesse ka negatiivseid faktoreid. Lisaks A. Männiste korduvale karistatusele on ta kriminaalhooldusel korduvalt rikkunud nõuet mitte tarvitada alkoholi, samuti on pannud toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt ei ole kohtul veendumust selles, et A. Männiste on alkoholisõltuvusest vabanenud. Vanglas programmide ja metadoonravide läbimine on küll positiivne, kuid alles vangistusest vabanemisel on võimalik hinnata, kas alkoholist loobumine on efektiivne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka vähetähtis vangla iseloomustuses toodud riskiprotsent uude kuritegude toimepanekuks- järgneva 2 aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 48%, mis on kohtu hinnangul keskmine riskiprotsent. Riski suurendab ka asjaolu, et A. Männistel on tasumata nõudeid K-Raha andmetel 1322,56 eurot.
24. Kaebaja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus jättis A. Männiste vabastamata tulenevalt kehtivatest distsiplinaarkaristustest. Oluline on arvestada, et vangla keskkond mõjutab sealseid inimesi väga tugevalt ning sealne surve ei ole võrreldav tingimustega välismaailmas. Asjaolu, et maakohus on võtnud arvesse A. Männiste kehtivat distsiplinaarkaristust, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel oluline just kinnipeetava hea käitumine vangistuses. Vanglas on kontrollitud tingimuste juures eriti tähtis alluda ametnike korraldustele. Selle rikkumine näitab isiku hoolimatut suhtumist ning ei anna alust arvamuseks, et kriminaalhooldusel suudab isik nõudeid jätkata. Veelgi olulisem on, et A. Männiste on ka varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, mistõttu on vangistuse jätkumine ja sotsiaalprogrammide läbimine tõhusam kui kriminaalhoolduse alla vabanemine.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
26. mai 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 3
27. A. Männiste kaitsja G.-J. Pello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis määrusega tutvumine aega 0,5 tundi, Viru Vanglas konsultatsioon aega 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud. Samuti on esitanud kaitsja taotluse riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt tekkisid kaitsjal sõidukulud Tartu-Jõhvi-Tartu marsruudil 270 km läbimiseks, mille eest soovib kokku tasu summas 97,2 eurot (sh käibemaks 16,2 eurot). Tulenevalt Justiitsministeeriumi
28. augusti 2016 määrusest „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 17 lg-st 2 on sõiduauto kasutamise kulu 0,3 eurot iga kilomeetri kohta, seega on 270 km marsruudil võimalik tasu nõuda 81 eurot (lisandub käibemaks). Seega on kaitsja tasutaotlus ka selles osas kohtu hinnangul põhjendatud. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 217,2 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Männiste kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4