Obsah (4)

§ 329§ 65§ 69§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2722 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Tali Kriminaalasi Vaidlustatud ko

§ 329järgi Harju Maakohtu 06.

aprilli 2017 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav Viktor Ussanov, ik: 38511262210, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kannab karistust. Rainer Amur Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Viktor Ussanovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. Viktor Ussanov’it süüdistatakse selles, et tema olles Tallinna Vangla avavangla kinnipeetav ning saades 08.11.2016 Tallinna Vangla käskkirja alusel loa 10.11.2016 kella 13.00-st kuni kella 15.45-ni külastada Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibüroo P. Pinna teenindust aadressil P. Pinna 4, Tallinn uue ID-kaardi ja passi vormistamiseks, lahkus 10.11.2016 kell 13.00 Tallinna Vanglast, kuid ei naasnud 10.11.2016 kella 15.45-ks, hakates talle 12.08.2016 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmise jätkamisest teadlikult kõrvale hoiduma kuni ta tabati vangla töötajate poolt 10.11.2016 kell 20.
2. Viktor Ussanov pani toime kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadlikult kõrvale hoidumise s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Viktor Ussanovi

§ 329järgi süüdi ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust. Vähendas Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.08.

2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 kuud 15 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 6 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges

1. aprill
2. a. KrMS § 175 lg 1 p 4; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel mõistis Viktor Ussanovilt välja menetluskulud: sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 120 eurot. Määras, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 68.75 eurot. APELLATSIOON:
3. Süüdistatav ei nõustu mõistetud karistuse määraga, lugedes seda liialt rangeks. Alternatiivselt leiab, et oleks võinud mõistetud vangistuse asendada üldkasuliku tööga. Kuritegu oli toime pandud emotsiooni põhjal. Armastab väga abikaasat ja tahtis temaga koos ööd veeta, kuid ta peeti kinni. Püüdis ennast tappa. Mõne tunni vabaduse eest on 3 kuud reaalset karistust liialt karm. On tutvunud kohtupraktikaga ja paljudele analoogse kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanijatele on kohaldatud asenduskaristust. Teda on tingimisi karistuses vabastatud vaid siis kui oli alaealine. Ta on kaua viibinud vangistuses. On leidnud inimese, kes kõik muutis. Taotleb karistuseks minimaalse vangistuse või asenduskaristuse mõistmist. Kuriteoga ta kellelegi kahju ei tekitanud. Pani kuriteo toime seetõttu, et on moraalselt ja füüsiliselt väsinud vanglas viibimisest. Suhtles abikaasaga telefoni teel ja kirjade vahendusel, kuid see pole tema jaoks piisav. Kohtumised olid vangla poolt keelatud. Tal on reaalselt halb. Vangistuses viibides võib tema elu kokku kukkuda. Lubab asenduskaristust täita. Arvab, et töötundide tegemine distsiplineerib inimest. Kui ta ei hakka üldkasulikku tööd tegema, on võimalik teda uuesti vanglasse saata karistust kandma. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). Ringkonnakohus leiab, et arutataval juhul on tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus.
5. Apellatsioonis on esitatud seaduses ettenähtud minimaalse tähtajalise vangistuse mõistmise taotlus. Alternatiivselt ka

§ 69alusel asenduskaristuse kohaldamise taotlus.

5.1. Kolleegium leiab, et

§ 69kohaldamise taotlus on õiguslikult asjakohatu.

Kolleegium osutab, et Viktor Ussanov on vaidlustatud kriminaalasjas kuriteo toime pannud 10.november 2016, seega ajal, mil ta kandis Tallinna Vanglas Harju Maakohtu 12. augusti 2016 aasta otsusega mõistetud reaalset vangistust.

§ 65

lg 2 kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

§ 65

lg 3 viimane lause sätestab üheselt, et kui üks kogumit moodustatavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus. Seega lähtuvalt eeltoodust toob uue kuriteo toimepanemine reaalse vangistuse kandmise ajal kohustuslikult kaasa liitkaristuseks reaalse vangistuse mõistmise ning asenduskaristuse kohaldamine on välistatud. 5.2. Apellant on taotlenud uue kuriteo toimepanemise eest seaduses ettenähtud minimaalses tähtajas vangistuse mõistmist. Antud juhul on selliseks tähtajalise vangistuse alammääraks

§ 45ettenähtud karistusliigi alammäär, so 30 päeva.

Viktor Ussanovile on mõistetud põhikaristuseks 4 kuud vangistust. Seega on nimetatud taotlus küll õiguslikult asjakohane, kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt perspektiivitu. Maakohus on mõistetavat karistust korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Karistuse raskus on erinevalt apellandi väidetust proportsioonis Viktor Ussanovi süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna süüdistatava poolt süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsiooni läbiv väide, et tema sooviks oli olla koos armastatud inimesega on inimlikult mõistetav, kuid ei anna kriminaalasja arutavale kohtule alust eirata maakohtu lahendis avatud karistuse mõistmise põhimõtteid, ega hälbida kehtivast kohtupraktikast. Samuti ei loo selline põhjendus ringkonnakohtule seaduslikku alust maakohtu otsusega mõistetud, sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva, karistuse tühistamiseks. 6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel ja karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)