Obsah (7)

§ 100§ 16§ 15§ 74§ 107§ 73§ 72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2017.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-522219 Tsiviilasi E S vastuh

§ 100

2 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis), kuid mõjuval põhjusel võib kohustatud isiku nõudel anda ülalpidamist ka muul viisil. Kui abikaasad elavad lahus, annab abikaasa teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks

§ 16

lg 3 esimese lause järgi ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena (s.o elatisena) samadel alustel nagu kooselu korral. Kolleegiumi hinnangul on viidatud sätte mõtteks kaitsta abielus majanduslikult nõrgemat poolt (s.o eelkõige abikaasat, kellel ei ole sissetulekut ja kes panustab perekonna ülalpidamisse oma tööga) lahuseluga kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-10-13 leidnud, et tulenevalt

§ 16

lg 3 teisest lausest, ei ole lahus elaval abikaasal õigust teiselt abikaasalt ülalpidamist saada, kui ta suudab end ise ülal pidada. Seega vastutab kumbki lahus elav abikaasa esmalt ise oma toimetuleku eest ning peab kõik oma eluvajadused oma sissetuleku ja vara arvel üldjuhul ise rahuldama. Üksnes juhul, kui lahus elaval abikaasal ei ole sissetulekuid või muud vara, mille arvel end ise ülal pidada, või kui tema oma vahenditest ei piisa, et tema tavapäraseid vajadusi rahuldada, saab abikaasa nõuda lahus elavalt abikaasalt elatist. Hagis leitakse, et E S majanduslik olukord on kindlaks tehtud riigi õigusabi andmise käigus. Kinnistusraamatu andmetel on hageja ning kostja ühisomandis keelumärgete ning hüpoteekidega koormatud korteriomand asukohaga *. Kohus on riigi õigusabi määramisel registriandmete alusel kontrollinud, et taotlejale st Hagejale ei kuulu kinnisvara, mootorsõidukeid ega muud registrissekantavat vara, mida saaks realiseerida. Tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 61,36 eurot ja puudetoetus summas 170.00 eurot kuus (väljavõte lisatud lisana nr 3). Kostjal on arvelduskonto Sampo Pangas, hoiused puuduvad. Kohus kontrollis õigusabi andmisel antud asjas riigi õigusabi andmisel, et E S puuduvad sissetulekud, välja arvatud sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt ning puudetoetus ja talle ei kuulu kohtupoolse registritesse kantava vara kontrolli andmetel realiseeritavat vara. Lahus elava abikaasa ülalpidamise seisukohast ei ole Riigikohtu hinnangul oluline, et lahus elava abikaasa abivajadus oleks tingitud lapse hooldamisest, vanusest, terviseseisundist või omavahelisest kokkuleppest abielulise kooselu korraldamisel, sest tulenevalt

§ 15

lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 on abikaasad igal juhul kohustatud teineteist abielu ajal vastastikku toetama ja abivajaduse korral ülal pidama, sh. rahuldama teineteise tavapäraseid eluvajadusi. Hageja sai posttraumaatilise stressihäire mais 2010.a. ja sellest ajast hakkas halvenema tema vaimne ja füüsiline tervis. 2013 jaanuarist sai hageja toimetulekutoetust 61,36 eurot kuus kuni töövõimetuspensioni saamiseni. Töövõimetuse taotluse esitas hageja 2014.a. jaanuaris, kuna enne seda ei võimaldanud majanduslik olukord arstide juurde minna. Peale endisest töökohast loobumist oli hageja Töötukassas arvel ja proovis leida tööd, mis sobiks tema tervisliku seisundiga, kuid see osutus võimatuks. 23.01.2014.a. on hageja töövõimetust tunnistatud ka ekspertiisi otsusega. Hagejal on tuvastatud 60 % ulatuses töövõimetus, lisatud ekspertiisi otsus lisa nr.1. Kuna hageja töövõimetus on seotud psüühiliste probleemidega, siis on sobiva osalise tööajaga töökoha leidmine hageja senises elukohas * ülikeerukas. Õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist tekib Riigikohtu senise praktika järgi siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel end ülal pidada, ning ei saa eeldada, et ta enda vajaduste rahuldamiseks ise sissetuleku hangiks, sest ta ei suuda seda oma vanuse või terviseseisundi tõttu teha, või seetõttu, et hooldab abikaasade ühist alla kolmeaastast last. Elatise suurus tuleb

§ 74

lg 1 järgi määrata kindlaks eelkõige abivajava lahutatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning üldjuhul sõltuvad need abikaasade varalisest seisundist ja elutingimustest abielu ajal. Siiski võib kohus kõiki asjaolusid arvestades jätta abikaasa tavapäraseid vajadusi kindlaks tehes arvestamata abikaasade senise varalise seisundi ja elutingimused, kui see ei oleks kõiki asjaolusid arvestades mõistlik. Sellisel juhul saab kohus 3 kolleegiumi hinnangul võtta elatise suuruse määramisel aluseks lahutatud abikaasa tavapärased mõistlikud vajadused. Kooselu lõppedes lubas T S tasuda E S elatist ja kandis paaril korral elatist ka E S arvele summas 250.- eurot. T S töötab E S-le teadaolevalt Soomes ehitustöödel ja tema sissetulekud on piisavad. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul mõistlik elatise summa kuus 250.- eurot. Hageja pidevad püsikulud on järgmised: kulud toidule: 200.- eurot, kulud elamispinnale – 90.eurot, kulud ravimitele, arstiabile – 80 eurot, (psühhiaater asub 100 km kaugusel, perearst 20 km kaugusel ja arvestatud lisaks ravimitele sõidukulu ka arstiabi alla), kulud riietele – 30.eurot, kulud transpordile – 70 .- eurot, sidekulud – 11 eurot. Hageja ainukeseks sissetulekuks nii abielu lahutamise eel kui ka järel oli töövõimetuspension, mis ei katnud tema põhjendatud vajadusi, kuid ei tuvastanud hageja varalist seisundit tervikuna, sh seda, kas hageja suudab end talle kuuluva vara arvel ise ülal pidada. Hageja ei suuda oma varalist seisundit arvestades ise oma tavapäraseid vajadusi rahuldada. Arvestades eeltoodut ja tuginedes Perekonnaseaduse §-dele 16, 73, 74 ja 75 palub E S välja mõista T S-lt : 1) igakuine elatis summas 250.-alates hagi esitamisest kuni töövõime taastumiseni, mil on võimalik asuda palgatööle; 2) tagasiulatuvalt ühe aasta eest kuni hagi esitamiseni summas 12 x 250.- eurot kokku summas 3 000.- eurot. Elatis kanda E S kontole * . Haginõude tõendamiseks on lisatud E S konto väljavõtted (tl.182 I kd märtsis 2014.a. laekunud pensioni 368,76 eurot ja 03.04.2014.a. on laekunud pension 170,30) ja Ekspertiisi otsus puude määramise kohta ( tl. 184-185 I kd). Ekspertiisi otsusest püsiva töövõime tuvastamise kohta märgitakse, et protrahheeritud kuluga postraumaatilisest stressihäirets tingitud vaevuste ja mõõduka funktsioonihäire tõttu on isik osaliselt töövõimetu, püsiva töövõime kaotuse § on 60% -põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 23.01.2014.a. ja püsiva töövõime kestus 23.01.2014.a. kuni 20.12.2014.a. Korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg 05.12.2014.a. kuni 20.12.2014.a. 01.08.2014.a. kohtule esitatud täiendavates kirjalikes seisukohtades (tl. 30-35 II kd) teatab E S, et jääb oma elatise nõude juurde. Hageja seisukohalt oli kostja T S süüdi abielu purunemises, kuna tal olid abielu ajal kõrvalsuhted, mida tõendavad ka väljavõtted Skype vestlusest. E S selgitustes on märgitud, et E S sai postraumaatilise stressihäire abielu ajal maikuus 2010.a. ja sellest ajast hakkas halvenema tema vaimne ja füüsiline tervis. Seda tõendavat vastusele lisatud arsti epikriis ja terviseseisundi kirjeldus ning Politsei- ja Piirivalveameti vastus E. S teabenõudele. 2013.a. jaanuarist sai E S toimetulekutoetust 61,36 eurot kuus kuni töövõimetuspensioni saamiseni. Töövõimetus taotluse esitas E S 2014.a. jaanuaris, kuna enne seda ei võimaldanud majanduslik olukord arstide juurde minna. E S ei ole puuet, vaid temal on tuvastatud osaline töövõimetus. E S ei teadnud enne 2013.a. detsembrikuud, et tema tervislik seisund, st. traumajärgne stressihäire võimaldab taotleda töövõimetust, vastava info sai ta alles Töötukassast ja seetõttu tuvastati töövõimetus alles 23.01.2014.a. Kostja saab 01.08.2014.a. töövõimetustoetust. Kostja sissetulekud on näha lisadest nr 3 ja 4. Kohalikult omavalitsuselt E S lisatoetust pensionile lisaks ei saa. Kui E S oli sunnitud tervise tõttu loobuma oma tööst võttis ta ennast Töötukassas arvele ja proovis leida tööd mis sobiks tema tervisliku seisundiga, kuid see osutus võimatuks. Lisaks on E S selja vigastus kooliajast ja kõhus liited, mis koos stressihäirega võivad tekitada väga olulisi terviseprobleeme. E S elatub suuremas osas omakasvatatud põllumajandussaadustest. Poest ostab kostja vaid seda, mida ise kasvatada ei saa – jahu, makarone, soola õli jne. E S elukaaslasel ei ole võimalik kostjat üleval pidada ja E S ei saa temalt mingit majanduslikku abi. E S elukaaslane tegeleb puidutööga kodustes tingimustes ja tal ei ole püsivat sissetulekut. E S teadaolevalt töötab T S Soomes ja omab püsiva sissetuleku. Eeltoodust tulenevalt leiab E S, et mõistlik elatise summa oleks 250,00 eurot kuus. 4 E S pidevad püsikulud on järgmised: kulud toidule 200 eurot; kulud elamispinnale 90 eurot; kulud ravimitele ja arstiabile 80 eurot (psühhiaater asub 100 km kaugusel, perearst 20 km kaugusel ja lisaks on arvestatud sõidukulud ravimite järgi ka arstiabi alla), kulud riietele 30,00 eurot, kulud transpordile 70 eurot, sidekulud 11 eurot. Kostja ainukeseks sissetulekuks on nii abielu lahutamise eel kui järel töövõimetuspension, mis ei kata tema kõiki põhivajadusi. Eeltoodu alusel ei nõustu E S T S väitega, et ta on ise suuteline ennast ülal pidama. Tõenditena on täiendavalt lisatud väljavõte E S ja T S Skyp’ i vestlustest (tl.43-49 II kd); Maksu- ja Tolliameti väljavõte E S tulude ja kulude kohta 2007, 2008, 2009, 2010, 2011.a. tuludeklaratsioonis (tl.51-60 II kd); ambulatoorne epikriis algusega 08.01.2014.a. 22.01.2014.a. ja terviseseisundi kirjeldus jaanuarist 2014.a. (tl.65-72 II kd); väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2700,10,002384 (* politseijaoskond) – E S seletuskiri 03.05.2010 aastast; politseitöötaja 28.07.2014.a. seletuskiri 01.05.2010.a. juhtunu kohta , kus * külas * maja lähistel oli koer rünnanud inimesi. Kohale jõudmise ajaks oli agressiivne koer taas ketistatud. * majas rääkisid nad T S ja E S kes selgitasid, et nad olid * tänaval enda taksikoera * jalutanud, kui naabermaja hoovist kaukaasia lambakoer ennast lahti tõmbas ja neid ründas. Koer ründas T S, hammustas teda seljast ja ründas S taksikoera. Taksikoer * oli esikus ja loiu olemisega. T S ja E S olid mõlemad emotsionaalselt juhtunust häiritud (tl.79-84 II kd)., Pärnu Maakohtu 01.12.2010.a. otsus, mille kohaselt karistati väärteomenetluse korras hundikoera omanikku rahatrahviga selle eest, et 01.05.2010.a. tõmbas tema koer ennast ketist lahti ja ründas vallasisesel teel koertega jalutanud E ja T S ning nende taksikoera. Saadud vigastuste tõttu taksikoer suri 02.05.2010.a. Otsusest nähtub, et juhtunu tagajärjel sai kehavigastusi T S, kes pöördus haiglasse vigastuste fikeerimiseks. Kehavigastusi sai ka E S (tl.85-91 IIkd); E S konto väljavõtted Danske Bangast perioodist 01.01.2013.a.-01.08.2013.a. (tl.93-94 II kd); individuaalne tööotsimiskava Eesti Töötukassast perioodi kohta 31.01.2012.a.- 31.10.2013.a. (tl.95-96 II kd). Sisuliselt samu seisukohti elatise nõude põhjendatuse osas on hageja E S väljendanud ka oma hilisemates kirjalikes seisukohtades (tl.2-6 VI kd; kohtukõne teesides tl.2-8 VII kd). Kostja T S vastuväited hagile (kokkuvõtlikult esitatud kohtukõne teesides (tl.11-24 VII kd aga ka tl.167-177 VI kd; ). Kostja on seisukohal, et tema vastu esitatud elatise hagi on esitatud põhjendamatult ning õigusliku aluseta. Kostja vastuväited hagile on järgmised: Perekonnaseaduse (

) § 16 lg 3 kohaselt lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. T S ja E S abielulised suhted lõppesid aprillis 2012.a põhjusel et E S oli T S Soomes tööl oleku ajal leidnud uue elukaaslase, mida kinnitab E S enda kohtulikul ärakuulamisel ise (E S ülekuulamise protokoll 28.05.2015, kd III tl 38-43): „R-ga hakkasin koos olema aprilli viimased päevad või mai algus 2012.a. Me R-ga ei elanud algul koos, ta käis seal.“ (E S ärakuulamise protokoll 28.05.2015, kd III tl 38-43). Seega oli Hagejal teise mehega suhe ja kooselu poolte abielu ajal. Kostja ei teadnud Hageja juures käivast R nimelisest mehest midagi. Kostjal ei ole abielu kõrvalt olnud suhteid teiste naistega (24.11.2015.a. kohtuistungi protokoll, tunnistaja T S). Kui Kostja Soomest töölt koju tuli, teatas Hageja, et tal on uus suhe – mees, keda väidetavalt armastab. Hageja oli Kostja asjad kokku pakkinud ja nõudis, et Kostja peab kodust lahkuma. Hageja kutsus Kostjale järgi Kostja venna T S, et too Kostja koos asjadega ära viiks. Kostjale tuli lahkuminek üllatusena. Kostja ei soovinud lahutust ega kodust ära minna. Kostjal puudusid abielu ajal suhteid teiste naistega ning ka sõpradega (24.11.2015.a. kohtuistungi protokoll, tunnistaja T S, kd III tl 148-150). 5.oktoobril 2016.a kirjutas Hageja ema U V (esitatud kohtule 6.10.2016): „Mis puutub E uude elukaaslasesse, siis elasid nad koos enne, kui E ja T abielu lahutati. See on fakt.“ 5 Kostja T S, tunnistaja T S, hageja E S ning hageja ema U V ütluste kohaselt oli E S-l abielu ajal lähedane suhe teise (R nimelise) mehega, kellega ta asus abielu ajal kokku elama, ajades eelnevalt oma seadusliku abikaasa, kostja T S nende ühisest kodust ära. Poolte lahuselu oli põhjustanud E S ise oma käitumisega. Abielu ajal sai Hageja Kostjalt T S raha kodulaenu tasumiseks ning ka Hageja ülalpidamiseks. Sellest hoolimata võttis Hageja korduvalt väikelaene pankadest sellest Kostjaga eelnevalt rääkimata ning kokku leppimata. Võetud laenude olemasolust teatas Hageja Kostjale alles hiljem, seades Kostja fakti ette, et laenud tuleb tagasi maksta. Kuna Kostja viibis tööotsingute ja töötamise tõttu tihti väljaspool Eestit, suhtlesid pooled sidevahendite kaudu. Hageja ei kirjutanud Kostjale kordagi, et armastab või igatseb Kostjat (seda ei nähtu Hageja esitatud tõenditest). Peamine suhtlusteema oli raha, mida Hageja Kostjalt soovis. Kostja kandis Hagejale summasid, mida Hageja nõudis laenude tasumiseks kuid ei tasunud nendega laenumakseid ja tagajärjeks oli täitemenetluse algatamine ning kogu ühisvara arestimine. Kostja nõustus jagama kompromissi korras kogu ühisvara poolte vahel võrdselt ning võtma pooled laenud enda kanda. Kohus kinnitas poolte kompromissi. Kostja maksab laene, kuid Hageja mitte. Hageja eest tasub kodulaenu Hageja ema U V: „Tasusin mitu aastat üksi pangalaenu, mille olid võtnud E ja T ja nüüd T korvab mulle tekitatud kahju vähehaaval. E, oma tütre eest maksan juba neljandat aastat pangalaenu mina, kuna minu kodu on antud pangale laenuhüpoteegi tagatiseks, olen üks käendajatest. E hoidub laenu tagasimaksmisest kõrvale.” (U V kiri

1. oktoobril 2016.a, U V, pangakonto väljavõte, kd II tl 140). Hageja kasutuses olid Kostja pangakontod, Hageja kasutas Kostja teenitud raha enda äranägemise järgi. Kostja tasus Hagejale raha ka K V pangakontole, kuna Hageja pangakontod on kohtutäiturite poolt arestitud. Kostja tasus K V arvele (kd I tl 187). Hageja selgitab vastuses hagile 7.04.2014): „14.08.2012.a. tasus Kostja Hageja venna arvele 1050.- eur, millest 250 oli elatis ja ülejäänud summa läks kodulaenu ja autoliisingu makseteks.”, “12.10.2012.a tasus Kostja 730 eur - sellest 520.- kodulaen, ülejäänud elatis.” K V vastas tunnistajana: E S esindaja küsmusele: „Kas mingil perioodil kasutati teie pangakontot E poolt?“ „Jah, kuna laenude tõttu oli pandud E ja T kontod kinni.“ (kohtuistungi protokoll, kd III tl 151, kd I tl 187) - E S nõuab muuhulgas elatist 1 aasta enne elatisehagi esitamist, so perioodil 8.04.20137.04.2014.a. T S on tasunud E S-le mh E S venna K V pangakonto kaudu ajavahemikul 10.08.2012- 17.10.2013.a kokku 28 927,44 NOK ning 625,00 EUR. Fakt, et raha liikus T S-lt E S-le K V pangakonto kaudu on tõendatud E S ning K V ütlustega, mh nähtuvad tehtud ülekanded kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt (vt T S hagi lisa 8, 04.11.2013 ja 24.11.2015 kohtuistungi protokoll, kd III tl 151). Mistõttu hagi rahuldamisel oleks elatisnõue 1 aasta enne elatise hagi esitamist alusetu. Kostja hinnangud hageja töövõimetusele ja abivajadusele. Hagejale E S oli määratud osaline töövõimetus, mis tähendab, et Hagejal oli võimalik osaliselt töötada. Hageja seda ei soovinud. Hageja jutustab emotsionaalseid ülepaisutatud lugusid enda raskest tervislikust ja kohati eluohtlikust seisundist. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis neid väiteid kinnitaksid. Hageja on oma tervisliku seisundi pildi halvendamiseks tugevalt liialdanud. Hageja ei suuda väidetavalt otsida tööd, küll aga saab ja suudab teostada põhjendamatuid ning ebaseaduslikke jälitustoimingid Kostja ja Kostja esindaja suhtes – esitades kohtule vastuhagi lisadena hulgaliselt asjasse mittepuutuvaid andmeid ja koopiaid kolmandate isikute kirjadest, kontodest, netifoorumitest, müügiportaalidest, kodulehtedest, kohtulahenditest jne. Sellel kõigel ei ole vastuhagi nõudega mingit seost ning tuleb käesoleva kohtuasja toimikust eemaldada. Mitmed andmed on mh kogutud ebaseaduslikult, mille tõttu on Hageja E S suhtes algatatud kriminaalmenetlus. 23.01.2015.a. esitas Hageja (vastuhageja) E S vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ning mh lisa 49 (Facebook ekraanitõmmis K K), lisa 50 (Facebook, ekraanitõmmis), lisa 51 (Facebook ekraanitõmmis T S konto), lisa 52 (Tanel S-K K K, lisa 69 (okidoki müügikuulutus), lisa 70 6 (pisi.ee megazorb loomade aluspanu ostmine), lisa 71 (pisi.ee, I I V rotivargus), lisa 72 (e-kiri politseile seoses I I V roti vargusega), lisa 73 (14.01.2010, lõik I I V avaldusest politseile), lisa 74 (pisi.ee I I V roti vargus), lisa 75 (30.01.2010 e-kiri politseile seoses I I V roti vargusega), lisa 76 (foto 13.01.2011.a. Re: Operatsioon T – I I V roti varastamise lugu), lisa 77 (ekraanitõmmis M. Liivrand ja E. S vestlus Facebookis augustis 2012.a.), lisa 90 (Facebook, ekraanitõmmis M L konto), lisa 91 (Facebook ekraanitõmmis K L foto 26.08.2012), 92 (Facebooki ekraanitõmmis, K L foto, 26.08.2012.a.), lisa 96 (ekraanitõmmis, koer Bosse, 10.05.2010.a.), lisa 97 (15.10.
2. Ekraanitõmmis Gmail Fw: MTÜ Eesti Näriliste Selts), lisa 98 (ekraanitõmmis, Pisi.ee, foto 16.08.2008), lisa 99 (T Sfoto). - TsMS § 56 lg 1 kohaselt kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. Eelnimetatud (p. 5) lisad ei ole käesoleva tsiviilasjaga (E S elatise nõudega) soetud. Kostja palub eemaldada asjasse mittemuutuvad lisad käesoleva tsiviilasja materjalide juurest. Mh on mitmed lisad kogutud ebaseaduslikult ning neid ei saa kasutada tõendina käesoleva tsiviilasja lahendamisel. E S on mh kogunud ebaseaduslikult lisadena T S ning U V kirjavahetused (kd II tl 143-146, kd II tl 11)- mistõttu neid ei saa kasutada tõenditena. Hageja väited bordellides käimise kohta, armukeste pidamise kohta ja petmiste kohta Kostja aadressil on väljamõeldis, et Kostjat laimata. Hageja vastuhagi elatise nõudes on üles ehitatud tõendamata emotsionaalsetele väidetele. Hageja rõhutab, et ta on kuni
3. aastani pidevalt töötanud, hästi teeninud ja Kostjat ülal pidanud. Siin tekib küsimus: miks on Hageja võtnud need mitmed laenud, mis viisid poolte ühisvara seisu katastroofini? Miks on Hagejal tekitatud ühisvarasse suured võlad? Just need, mis on tekkinud ajal, mil Hagejal oli väidetavalt hea töö ja stabiilne kõrge sissetulek. Hageja liialdab ja eksitab kohut. Hageja väitel oli Kostja
4. aastal rahatu ja käis teise isiku kulul Saksamaal bordellides. Kostja töötas
5. a *, pärast seda Norras ja hiljem Soomes. Hageja on esitanud kohtule poolte vestlustest pistelised väljavõtted Skype-st. Vestlustest on näha, et Hageja nõuab Kostjalt raha – see on vestluste peateema. Kostja muretseb pidevalt, kas Hageja sai raha kätte, kas võlad on makstud, kas Hagejale endale ka raha jäi, mis veel maksta on? Hageja ainult küsib raha ja ei kasutanud kostja poolt laenu tagastamiseks antud summasid sihipäraselt (kontod ja varad arestiti võlgade katteks) vaid enese ülalpidamiseks ja nõuab uusi summasid. Kostja on alati muretsenud, et Hageja ei tunneks millestki puudust – see kõik on näha Hageja poolt esitatud Skype vestluses. Ka siis, kui Hageja hakkas abielu ajal kokku elama teise mehega, maksis Kostja Hagejale raha. E S on esitanud kohtule enda ja Sampo panga esindaja vahelise e-kirja vahetuse 24.11.2010 (kd III tl 113), kus teatab, et abikaasa on jäänud töötuks ning palub maksepuhkust. Väitis ju Hageja, et teenis kuni
6. aastani kõrget palka, maksis tagasi laene ja pidas üleval ka Kostjat. Nii see siiski ei olnud. Hageja jutt on vastuoluline ja ei ole tõenditega kooskõlas. Kostja ja Hageja ei ole kokku leppinud, et Kostja on kohustatud Hagejale pärast abielusuhete lõppemist (kui Hagejale tekkis uus elukaaslane), igakuiselt elatist maksma. Kostja maksis Hagejale raha laenu tagastamiseks. Hageja on küsinud ja Kostja on maksnud alati veidi rohkem. Hageja kulutas laenude katteks mõeldud raha enese ja oma uue kallima ülalpidamiseks. Hageja eksitab kohut väitega, et Kostja kirjutab Skypis et kantud raha on mõeldudki Hagejale elamiseks. Hageja moonutab Kostja juttu meelevaldselt. Kostja küsib, et kas sul endale ka jäi? Sest Kostja kandis raha alati veidi rohkem, kui laenu tagasimakse kohustus igakuine summa oli. Sellega ei võtnud Kostja endale Hageja (kes ta teise mehe pärast kodust ära ajas) ülalpidamise kohustust. Ebaõige on Hageja väide, et Kostja oli rahatu ja Hageja ülalpidamisel ning ei maksnud laenu tagastamiseks raha. Hageja on esitanud kohtule tõendid laenumaksete kohta (vt T S hagi lisad 8). Hageja E S rõhutab elatise nõude menetluses läbivalt enese rasket tervislikku seisundit. 7 Hageja poolt esitatud terviseseisundi kirjeldus (lisa 5) ei ole koostatud med.haridusega isiku poolt vaid Hageja enda (või tema poolt valitud abilise) poolt – nii näeb vastav vorm ette. Politsei digiallkirjata vastus teabenõudele ei tõenda isikul posttraumaatilise stressihäire olemasolu või tekkimise aega (kd II tl 56, 83). Hageja väide, et Hagejal tekkinud posttraumaatiline stressihäire ja vaimse ning füüsilise tervise halvenemine algas 2010 aastal ning seda kinnitab lisa 9 Politsei- ja Piirivalveameti vastus teabenõudele, ei vasta tõele. Nimetatud vastus ei kinnita ega anna hinnanguid Hageja tervislikule seisundile, mh politseil puudub selline pädevus. Kostja ei vaidlusta koerarünnaku fakti. Kuid Kostja oli ise isikuks, keda võõras koer ründas ja pures. Ka politsei poolt väljastatud teabenõude vastusest nähtub, et koer ründas T S, mitte E S. Hagejat koer ei rünnanud. Kaks päeva hiljem on Hageja E S andnud politseis pika ja põhjaliku kirjaliku seletuse juhtunu kohta (kd II tl 79-72). Hageja väited, et lisatud lisast nr. 5 sh epikriisist nähtub, millal traumajärgne stressihäire algas, on meelvaldne väide, sest nn „Terviseseisundi kirjeldus“ (kd II tl 67-71) on Hageja enda täidetud. Nimetatud dokument ei ole pädeva meditsiiniisiku koostatud (sellel on vaid vastuvõtmise kinnitamise pitsat). Hagejal on tekkinud osaline, so 60% osas töövõimetus Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 1065775 alusel alates 23.01.2014 ning kestuseks on määratud kuni 31.01.2015.a. Hageja oli enne nimetatud kuupäeva ja pärast nimetatud kuupäev 100% töövõimeline isik. Hageja on esitanud arstile ja kohtule valeväiteid, justkui teda oleks rünnanud kaukaasia lambakoer (kd IV tl 155-156). Hagejat ei ole koer rünnanud! Koer ründas Kostjat T S. Kostja on viidanud Hageja esitatud tõendile. Ebaõige on Hageja väide, et tema tervis halvenes koera rünnaku tõttu
7. Hageja viitab oma väite kinnitamiseks lisadele (kd II tl 83, tl 79-82, tl 85-91, kd IV tl 56). Politsei vastus teabenõudele ei tõenda isikul posttraumaatilise stressihäire olemasolu või tekkimise aega. Nimetatud teabenõude esitas Hageja politseile 28.07.2014.a. Hageja väide, et „Hagejal tekkinud posttraumaatiline stressihäire ja vaimse ning füüsilise tervise halvenemine algas 2010 aastal ning seda kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti vastus teabenõudele“, ei vasta tõele. Nimetatud vastus ei kinnita ega anna hinnanguid Hageja tervislikule seisundile, mh politseil puudub selline pädevus. Politsei dokumendis seisab expressis verbis: Koer ründas T S, mitte E . Hageja väitel tõendab Hageja endine tööandja, et Hageja lahkus töölt poolte kokkuleppel halva tervise tõttu (kd IV tl 57). Nimetatud väide on aga meelevaldne, kuna tööandjal puudub pädevus anda hinnanguid töötaja tervislikule seisundile, samuti on ebaõige väita, et töötaja lahkus töölt tervislikel põhjustel, kui tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel töötaja soovil. Mh juhib Kostja tähelepanu vastuolule, mis esineb Hageja esitatud tõendis. Hageja on allkirjastanud ja esitanud lahkumisavalduse 31.08.2011.a. Sellele on alla kirjutatud „Nõus! Viimane tööpäev 15.08.
8. Kostja sõnul käis Hageja perearsti vastuvõtul ja ütles, et tal on tolmuallergia, mis vaevab hingamisteid ning see ei olnud absoluutselt seotud koera rünnakuga. Kostja ütles Hagejale, et ei talu töö juures olevaid põrandakatteid. Kostja väidet, et Hageja lahkus töölt allergia tõttu, kinnitab Hageja ema U V oma kirjas 05.10.2016.a. Lisaks juhib Kostja tähelepanu, et Hageja väitel ei saa ta viibida rahvarikastes kohtades jne, oli Hageja kohtuistungi päeval (Hageja esindaja sõnul) Haapsalu linnas kohvikus (kus oli rahvast kindlasti rohkem, kui Haapsalu kohtumaja saalis). Hageja tervise kirjeldamine on Hageja poolt ülepaisutatud ja ei vasta tõele, nt leiab Hageja väidetes enamjaolt kasutust: „… võib tekkida tervisehäire“, „… võib tekkida haiguse ägenemine“ jne. Sellised väited on oletuslikud ja seega alusetud. Mh hageja on esitanud enda ülalpidamise kuluna sõidukulu 70€ kuus. Samas Hageja väidab, et ta ei käi kodust väljas ja ei sõida autoga. Millest siis nimetatud kulu tekib? Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit enda ülalpidamise kulude tõendamiseks. Hageja süüdistused Kostja petmise kohta on alusetud. Hageja süüdistab Kostjat pidevalt valeütluste andmises. Kostja ei ole andud kohtule valeütlusi. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule tõendid ja Kostja väiteid kinnitavad tunnistaja ütlused ning ka Hageja ütlused ja kohtule esitatud tõendid. Hageja laimab Kostjat, et 8 Kostja oli truudusetusetu. Hagejal oli Kostja üle tugev omanditunne, ta oli armukade, jälitav ja kahtlustav (jälitusmaania on tõendatud Hageja poolt ebaseaduslikult kogutud ja kohtule esitatud tõenditega). Kostja ei tohtinud ühegi naisterahvaga suhelda, sest see tekitanuks suure konflikti. Kostjal puudus eraelu, ta elas täielikult oma abikaasale, tal puudusid sõbrad ja oma perega (emaga, vennaga) lävis haruharva, kuni nad ise läksid poolte ühisesse koju vaatama, kuidas Kostja elab, kuna polnud teda ammu näinud. Kostja nägi halb välja (oli räbalates riietes, tal ei olnud võimalust endale midagi osta). Kostja vend ja ema ostsid Kostjale riided selga, kuna kogu raha oli ära kasutatud Hageja äranägemise järgi (vt tunnistaja T S tunnistus 24.11.2015 kohtuistungi protokoll (kd III tl 148-150). Kostja ei tea ega tunne isikut nimega V S. Ebaõige on Hageja väide, et Kostja otsis omale armukesi tutvumisportaalides. Kostja ei ole otsinud omale armukesi tutvumisportaalides. Kostjal on õigus suhelda inimestega, sh naisterahvastega, Kostja ei ole elutu asi ega omand. Kostjal on õigus kasutada Facebooki kontol hüüdnime või muud väljamõeldud nime, sest paljud teevad seda, see on väga tavaline. Kostjal ei ole Soomes armukest nimega J K A, keda Kostja väidetavalt ahistas. See on alatu laim ja väljamõeldis, mille kohta ei ole Hageja esitanud ühtegi tõendit. Hageja esitas kohtule ebaseaduslikult kogutud tõendina lisa, milleks oli Facebooki privaatsõnumite kirjakast (kd IV tl 49). Nimetatud tõendi kogumisel on E S käitunud ebaseaduslikult ning see tõi kaasa kriminaalasja E S suhtes. Hoolimata sellest, et antud lisa ei saa käsitleda tõendina käesolevas tsiviilasjas, ei nähtu sellest, et T S petab E S või veel vähem ahistaks kedagi. Asjaolu, et isik ei räägi enda eraelust ja lähedastest võõrale, ei tähenda petmist. Küll aga on leidnud tõendamist Hageja armukadedus ja jälitamismaania. Hageja jälitab Kostjat, tõlgendab asju valesti ja kahtlustab Kostjat truudusetuses, olles ise abielu ajal suhtes teise mehega, kellega hakkas abielu aja ka koos elama, ajades oma abikaasa kodust ära. Hageja eksitab kohut valeväitega, et pooled räägivad Hageja esitatud elatishagi lisades 101,102,103,104,105,106,107,108,109,110,111, et Kostja petab Hagejat. Mitte midagi niisugust need vestlused ei sisalda! Kostja ütleb väga selgelt: „Ma ei sa aru, kuidas sa saad pidevalt sellist sidesõna kasutada – suhtle siis armukesega.“ Kostja räägib suhte parandamisest. Hageja süüdistab Kostjat petmises, Kostja kinnitab, et ei sa aru millest jutt ja pole midagi teinud. Hageja provotseerib tüli, pärast mida teatas Kostjale, et on suhtes töötukassa koolitusel kohtunud R P-ga, see oli aprillis 2012.a. Hageja teatas lahkuminekust ka skypes (vastuhagi elatise hagi lisa 111). Hageja kinnitab seda ka tema ärakuulamisel kohtule 28.05.2015.a. (kd III tl 38-43). Hageja ei soovinud suhet parandada. Hageja tõlgendab poolte Skype vestlust meelevaldselt ja valesti. Kostja palub kohtul lugeda ka poolte ülejäänud vestlust, mis ei ole Hageja poolt valikuliselt kohtu eksitamiseks alla joonitud, kus Kostja ja Hageja kõnelevad rahast, Hageja küsib ja Kostja on maksnud. Hageja heidab Kostjale ette, et Kostjal tekkis 2014.a sügisel suhe. Hageja unustas siin ilmselgelt, miks Kostja üksi oli ning uuele suhtele võimaluse andis. Hageja oli juba enne seda (so kevadel 2014) suhtes ja kooselus teise mehega (U V kiri 5.10.2016 ja tunnistaja T S ülekuulamine kohtuistungil, kd III, tl 148-150) ning ajas Kostja kodust ära. Kokku kolimiseks peavad inimesed olema varasemalt tuttavad. Nii oli see ka ilmselt Hageja ja tema uue elukaaslasega. Ei ole põhjust oletada, et Hageja kolis kokku võhivõõraga. Ilmselgelt suhtles hageja praeguse elukaslasega enne T S abielusuhete purunemist. Hageja viitab oma nõude põhistamisel Riigikohtulahendile nr 3-2-1-10-
9. Nimetatud lahendis viidatakse ka abikaasa abivajaduse olemasolule ning, et lisaks eelnevale võib

§ 16

lg 3 teise lause järgi lahus elava abikaasa ülalpidamisnõude välistada ka asjaolu, et lahus elav abikaasa on ise oma käitumisega lahuselu põhjustanud. Kolleegiumi hinnangul ei pea viidatud sätte järgi lahus elav abikaasa teist abikaasat ülal pidama, kui abivajava abikaasa käitumist ja kõiki kooselu purunemise asjaolusid koosmõjus hinnates oleks elatise maksmine kohustatud abikaasa seisukohalt äärmiselt ebaõiglane. Hageja on oma käitumisega põhjustanud abielu 9 purunemise. Hageja elas kokku teise mehega, kui tema seaduslik abikaasa viibis välisriigis tööl. Töölt koju saabudes ajas Hageja oma abikaasa (Kostja) kodust ära, olles tema isiklikud asjad juba eelnevalt kokku pakkinud ning kutsus Kostjale telefonisti järgi viimase venna. Peamine ajend ja teema Kostjaga abielu ajal suhtlemiseks oli raha küsimine. Hageja ei küsinud Kostjalt kunagi, kuidas Kostja end temast nii kaugel tunneb, kuidas Kostjal tervis on, kas Kostjale endale jääb raha pärast seda, kui Kostja hagejale küsitud summad kannab jne. Hageja ei hoolinud kostjast juba ammu enne seda, kui ta Kostja nende ühisest kodust teise mehe pärast ära ajas. Hageja sõnul on tema ainus sissetulek töövõimetustoetus 368,76€, mis on kolme kuu summa. Hageja jätab mainimata fakti, et ta elab uue elukaalasega ühes leibkonnas. Lisaks on isikul õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust, kui majanduslik olukord seda nõuab. Jääb arusaamtuks, miks Hageja seda teinud ei ole, kuid samas tervise- ja töötusega toetuseid on ta enesele taotlenud. Hageja oli Töötuna töötukassas arvel kuni 14.01.

1. Pärast mida ei ole Hageja end enam Töötukassas registreerinud. Töötukassa on asutus, mis aitab isikutel leida neile sobivat tööd ning vajadusel aitab ka ümberõppega. Hageja neid võimalusi pärast 14.01.2014.a kasutanud ei ole. Hageja ei soovinud tööd teha. Hageja elas aastaid Kostja ülalpidamisel, soovimata käia palgatööl ning ei soovinud töötada ka pärast töötu staatuse lõppemist 14.01.
2. Nimetatud fakti tõendab Hageja ema U V oma kirjas 5.10.2016.a. Hageja kirjeldab Kohtule enese toimetulekust, kuidas ta kasvatab kanu, parte, köögivilju ja teeb ise kitsepiimast juustu, võid jne. Eeltoodu põhjal võib öelda, et Hageja saab enese ülalpidamisega väga kenasti hakkama. Muud vajalikud kulutused katavad sotsiaaltoetused ja Hagejal on lisaks ka elukaaslane. Ühtegi võetud kohustust Hageja ei täida (ei maksa enda võetud pangalaene ega ühiselt võetud kodulaenu – seda maksavad Kostja ja Hageja ema). Huvide konflikti ei esine Ebaõige on Hageja väide, et Kostja esindaja on Hageja isiklik tuttav, sõber ja esindas Hagejat kohtus koerarünnaku kahjunõude asjus. Kostja esindaja ei ole Hagejat mitte kunagi näinud ega esindanud. Põgusalt on suheldud telefonitsi ja e-maili teel ning kostja esindaja suunas Hageja * advokaadibüroosse Legalia (kd IV tl 205, 206). Hageja on esitanud Kohtule asjasse mittepuutuvad tõendid (kd IV tl 40, 41, 42, 43, 46, 80, 44, 45, 47, 81, 93, 94, 95, 96, 97) mis tuleb toimiku materjalide hulgast eemaldada, kuna need ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel mingit tähtsust. Hageja püüab kohut veenda, et tegemist on huvide konfliktiga, kuid sellise põgusa suhtluse korral hoopis muul teemal ilma isikut kordagi elus nägemata ja teda kusagil esindamata ei ole tegemist huvide konfliktiga. Kostja leiab, et U V kirjavahetused T S-ga (kd II tl 143-146) ning nn E S poolt kohtule esitatud Skype vestlus 25 lk (kd IV tl 4-12), mis on Hageja poolt meelevaldselt kokku kopeeritud – mille tulemuseks on loodud kontekstist välja rebitud sisuga kiri, mille autentsust ei ole võimalik sellises olemasoleval kujul kontrollida, ei ole käsitletavad objektiivse ega ka kaudse tõendina ning tuleb jätta tähelepanuta. Ebaõiged ja tõendamata on Hageja väited, mille kohaselt Kostja oleks justkui võtnud kohustuse Hagejat (kes teda kodust ära ajas ja elab kokku uue elukaaslasega) igakuiselt ülal pidada summaga 250€ kuus. Selline väide on meelevaldne. Sellist kokkulepet ei ole poolte vahel kunagi sõlmitud. Kokkuvõtvalt on kostja seisukoht järgmine Kostja jääb seisukohale, et Hageja elatusnõue ei ole põhjendatud, sest Hageja on ise oma käitumisega tinginud abielu purunemise, ajades Kostja nende ühisest kodust ära, kuna sinna kolis abielu ajal elama teine mees. Lisaks on Kostja teinud Hagejale rahamakseid ka pärast abielusuhte lõppemist. Hagejal on kohustus leida tööd, kuna Hageja osaline töövõimetus oli määratud ajutiselt (23.01.2014 – 31.01.2015). Asjaolu, et Hageja endale piirkonnas sobivat tööd ei leia ja ei soovi mujale tööle asuda, ega soovi töötada interneti teel, ega soovi ka Töötukassalt abi saada (ei ole end Töötukassalt tööotsijana registreerinud, ei ole ümberõpet soovinud), ei pea 10 Kostja rahaliselt hüvitama. Hageja väidab end olevat majandilikult raskes olukorras, aga ei ole taotlenud abi ega toimetulekutoetust kohalikult omavalitsuselt. Mille tõttu võib eeldada, et Hageja seda ei vaja ning tema majanduslik toimetulek on enese elatamiseks piisav. Hageja ei ela üksi, tal on elukaaslane, kelle on märkinud endaga RÕA taotluses ühte leibkonda. Hageja väitel peab ta loomi ja end elatatakse loomasaadustest. Hageja ei ole RÕA taotluses näidanud kariloomi ega sissetulekut, millest loomi ülal peetakse. Hageja on märkinud RÕA taotlusesse, et tema ja temaga koos elava isiku igakuised vältimatud püsikulud ühe kuu kohta on kokku 1000€. Enda sissetulekuteks nimetab Hageja elatise hagiks vaid 61€ sotsiaaltoetust ja 170€ puudetoetus. Mille alusel märkis ja väitis Hageja, et tema igakuised vältimatud kulutused koos elukaaslasega on 1000€ (500€ ühele), kui tal selle katmiseks sissetulekut ei piisa? Lisaks on Hageja avaldanud elatishagis, et tema igakuised püsikulud on: 90€ elamispinnale, 200€ toidule, 80€ ravimitele ja arstiabile, (psühhiaater asub 100 km kaugusel, perearst 20 km kaugusel, lisaks ravimitele ka sõidukulu arstiabi alla), 30€ riietele, 70€ transpordile, 11€ sidekulud, kokku 481€. Hageja on väitnud käesolevas asjas, et ta ei käi kodust väljas, ei juhi autot ja autot ei olegi. Hageja taotles ka vabastamist kohtuistungile tulemisest, Kohus kuulas Hageja ära viimase kodus. Hageja ei ole esitanud tõendeid igakuiselt tervisekontrolliks või ravi määramiseks arsti vastuvõttudel käimise kohta (mis selgitaks väidetavat 80€ suurust kulu). Hageja on esitanud Kohtule raviasutuste sissekannete koopiad, millest ei nähtu, et Hageja külastaks arste regulaarselt. Hageja käis psühhiaatri vastuvõtul pärast ühisvara jagamise hagi vastuvõtmist 8.01.2014.a ning 22.01.2014 kui taotles enesele töövõime puudumise määramist, et Kostalt ülalpidamist saada. Tuues põhjuseks
3. aastal aset leidnud koerarünnaku. Koer ei rünnanud E S, koer ründas T S (kd II tl 83). E S ei ole vahepealsetel aastatel pöördunud psühhiaatri poole ega vajanud ilmselt arstiabi ning ravimeid, kuna selle kohta tõendid toimikus puuduvad. Hageja süüdistab Kostjat petmises, aga see on väljamõeldis ja ettekääne Hageja enda teo õigustamiseks, sest just Hageja oli see, kellel tekkisid lähedased suhted teise mehega abielu ajal ja kellega ta abielu ajal ka kokku kolis, ajades Kostja nende ühisest kodust minema. Hageja elatise nõue üks aasta enne hagi esitamist ei ole samuti põhjendatud, kuna Kostja tasus Hagejale suuri summasid kuni 17.10.2013.a (vt T S hagi lisa 8, 13-l lehel,I). Hageja võttis abielu ajal, sh ka ajal, mil väitis end hästi teenivat, erinevaid SMS laene. Kostjale rääkis laenude olemasolust alles siis, kui tekkis tagasimaksmise kohustus. Kostja kandis Hagejale laenude tagastamiseks raha, aga Hageja ei kasutanud seda sihipäraselt ning küsis järjepidevalt uusi summasid, samas ka uusi laene juurde võttes. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kõik väikelaenud võtnud E S. Laene ei ole tagastatud ja selle tõttu on abikaasade ühisvara arestitud. Sellise käitumisega kahjustas Hageja oluliselt perekonna ühisvara seisu. Pooled jagasid ühisvara võrdselt, 50% jääb kummagi poole kanda. Kostja maksab väikelaene tagasi üksi, Hageja ei maksa. Kostja maksab sh tagasi kodulaenu, Hageja eest maksab kodulaenu tagasi hageja ema U V. Hageja ei soovi minna tööle (vt U V kiri 5.10.2016, kd VI). Ühisvaras oleval korteril lasub hüpoteek, võlg on tagasi maksmata ja kohtutäiturid seadnud E S poolt võetud laenude tõttu korterile keelumärked. Peamine teema, millest Hageja Kostjaga abielu ajal rääkis, oli raha küsimine. Kostja andis kõik, mis tal anda oli, jättes ennast majanduslikult väga halba olukorda. Võlas olevate laenude kogusumma on ligi 60 000€. Hageja viitas hagiavalduses RKL-le nr 3-2-1-10-13, milles Riigikohus on leidnud, et tulenevalt

§ 16

lg 3 teisest lausest ei ole lahus elaval abikaasal õigust teiselt abikaasalt ülalpidamist saada, kui ta suudab end ise ülal pidada. Seega vastutab kumbki lahus elav abikaasa esmalt ise oma toimetuleku eest ning peab kõik oma eluvajadused oma sissetuleku ja vara arvel üldjuhul ise rahuldama. Üksnes juhul, kui lahus elaval abikaasal ei ole sissetulekuid või muud vara, mille arvelt end ise ülal pidada, või tema oma vahenditest ei piisa, et tema tavapäraseid vajadusi rahuldada, saab abikaasa nõuda lahus elavalt abikaasalt elatist. Lisaks eelnevale võib

§ 16

lg 3 teise lause järgi lahus elava abikaasa ülalpidamisnõude välistada ka asjaolu, et lahus elav 11 abikaasa on ise oma käitumisega lahuselu põhjustanud. Kolleegiumi hinnangul ei pea viidatud sätte järgi lahus elav abikaasa teist abikaasat ülal pidama, kui abivajava abikaasa käitumist ja kõiki kooselu purunemise asjaolusid koosmõjus hinnates oleks elatise maksmine kohustatud abikaasa seisukohalt äärmiselt ebaõiglane.

§ 107

lg 1 kohaselt kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist abivajava isiku sugulased, lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusele, mis tal on teise lahutatud abikaasa vastu.

§ 16

lg 3 teise lause kohaselt, lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. Abikaasade lahuselu põhjustas Hageja oma käitumisega. Lahutatud abikaasa elatisenõude esmaseks eelduseks on tema abivajadus, s.o võimetus ise oma sissetuleku ja vara arvel end ülal pidada. E S on kohtule kinnitanud, et on võimeline end ise oma vara arvelt ülal pidama, peab loomi ja kasvatab aiasaadusi. Kummaline, et Hageja rõhutab 2010 aastal toimunud koerarünnakut (koer ei rünnanud E S, koer ründas T S), kuid terviseprobleemid tekkisid vahetult pärast hagi vastuvõtmist, et taotleda endale töövõimetuse määramist. E S määrati ajutine töövõime kaotus 60% ulatuses, 1 aastaks (23.01.2014- 31.01.2015). Hageja oli eelnevalt ja pärast nimetatud perioodi 100€ töövõimeline, aga tööl ei käinud, ei otsinud ega soovinud tööle saamise võimaluse suurendamiseks ka abi Töötukassalt (nt ümberõppeks). Hageja ei ole end Töötukassas registeerinud. Arvestades mh asjaolu, et pärast abielu lahutamist on Hagejal õigus nõuda elatist üksnes siis, kui tema abivajadus on tingitud tema terviseseisundist, ning üksnes ulatuses, milles ta ise ei suuda end oma terviseseisundi tõttu ülal pidada. Poolte abielu lahutati 8.07.2015.a. Hageja töövõime taastus alates 1.02.2015.a (23.01.2014- 31.01.2015). Mh on oluline, et poolte abielulised suhted lõppesid aprillis 2012, kui Hageja asus kokku elama uue mehega ja ajas Kostja nende ühisest kodust ära. Kuid Kostja tasus Hagejale raha veel kuni 17.10.2013. Hageja väitis kohtule, et Kostja tasus 14.08.2012.a. Hageja venna arvele 1050€. Lisaks tasus Kostja Hageja venna arvele 10.08.2012- 17.10.2013.a kokku 28 927,44 NOK (so 3232.30 EUR) ning veel 625,00 EUR. Kokku 4907,30€. Hageja kasutas venna K V pangakontot, kuna Hageja enda pangakontod on E S võetud võlgade tõttu arestitud. (vt kohtuistungi protokoll kd III tl 146-154 K V ütlused ja käesoleva dokumendi p 3). Kõiki asjaolusid arvestades oleks Kostjalt Hageja kasuks elatisraha väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik, ebaõige ja ülekohtune. Kostja T S palub: jätta Hageja E S hagi elatise nõudes täies ulatuses rahuldamata, jätta menetluskulud Hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Otsuse tegemisel lähtub kohus järgmistest asja lahendamise seisukohalt olulistest sündmustest: - - poolte, E ja T S, abielu on registreeritud 16.07.2005.a. ja lahutatud kohtuotsuse alusel 08.07.2015.a. (otsus jõustus 15.08.2015.a.); pooled elavad lahus alates aprillist 2012.a.. Kohtulikus menetluses on tuvastatud ja E S on ise kinnitanud, et temal on uus elu ja uus R nimeline elukaaslane 2012.a. aprillikuust või maikuu algusest. E S kinnitas enda ärakuulamisel 28.05.2015.a., et omab oma uue elukaaslasega ühise majapidamise ja teenib lisaks pensionile vähest lisaraha majapidamisest – peab loomi ja linde (tl.38-43 III kd). 04.11.2013.a. esitas T S kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks ja abielulise ühisvara jagamiseks. Kohus lahutas poolte abielu osaotsusega ja ühisvara jagamise osas sõlmisid 12 - pooled kompromisslepingu, mille kohus kinnitas määrusega ja milline määrus on jõustunud; 07.04.2014.a. esitas E S T S vastu elatise nõudes, sh. tagasiulatusvalt üks aasta; Hageja E S taotleb

§-de 15,16,73,74 alusel kostja T S-lt: tagasiulatuvalt elatist enda ülevalpidamiseks ühe aasta eest kuni hagi esitamiseni summas 12x250,00 eurot, kokku 3000,00 eurot. Vastuhagi elatise nõudes on esitatud 07.04.2014.a., seega on tagasiulatuvalt taotlev elatis perioodi 07.04.2013-07.04.2014.a. eest; - enda ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmist summas 250,00 eurot alates hagi esitamisest, so. 07.04.2014.a. kuni hageja töövõime taastumiseni, so. hetkeni mil hagejal on võimalik asuda palgatööle. - Ekspertiisiotsus puude määramise kohta E S (tl.184-185 I kd). Töövõimekaotuse % 60, üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 23.01.2014.a. ja kestus 23.01.2014.a. kuni 20.12.2014.a. Korduvekspertiisitaotlemise tähtaeg 05.12.2014.a. kuni 20.12.2014.a. Tõendid selle kohta, et hagejale oleks ekspertiisiotsusega püsiva töövõimetuse tähtaega pikendatud, puuduvad. Oma taotlust elatise nõudes põhjendab hageja E S sellega, et ta sai 2010.a. maikuus postraumaatilise stressihäire ja sellest ajast hakkas halvenema tema vaimne ja füüsiline tervis. Postraumaatilise stressihäire tekkimist seostab hageja 2010.a. maikuus aset leidnud sündmusega. Võõras hundikoer ründas teda ja T S ajal, mil nad olid jalutamas oma väikese taksikoeraga. Võõra koera rünnakus sai surmavaid vigastusi nende pere väike koer. Kehavigastusi sai ka tema ise. Haigestumise tõttu ei olnud E S enda selgituste kohaselt võimeline enam töötama, ning alates 2011.a. augustist ta enam ei tööta. E S selgituste kohaselt 2013.a. jaanuarist sai ta toimetulekutoetust 61,36 eurot kuus kuni töövõimetuspensioni saamiseni. Töövõimetuse taotluse esitas kostja 2014.a. jaanuaris, kuna varem ei olnud majanduslikel põhjustel võimalik arsti juurde minna, pensioni hakati maksma augustis 2014.a. - Kostja T S ei ole vaidlustanud järgmiseid asjaolusid: - et E S on määratud ajutine töövõimetus, töövõimetuse kestus alates 23.01.2014.a. kuni 31.01.2015.a., - et E S ei ole töötanud alates 2011.a. augustist; - et, E S oli väidetavalt töötuna arvel ajavahemikul 27.12.2011.a. kuni 12.01.2014.a. ; Pooled vaidlevad - selle üle, kas E S on õigustatud nõudma T S-lt ülalpidamist; - selle üle kas ülalpidamisnõude olemasolul on E S õigustatud nõudma elatist üks aasta enne elatishagi esitamist; - pooled vaidlevad ka selle üle, kas E S oli ja on võimeline end ise elatama, kas on alust kostjat ülalpidamiskohustusest vabastada. Järgnevalt analüüsib kohus hageja taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist Kuna hageja on esitanud vastuhagi T S vastu enda ülalpidamiseks elatise saamiseks enne poolte abielu lahutamist, kui ka pärast lahutamist, siis tuleb asjas elatise nõude lahendamisel kohaldada nii Perekonnaseaduse (

) §-is 16 kui ka

§-is 73 sätestatut. Abikaasa ülalpidamiskohustus tuleneb

§ 16

lg 1 sätestatud abikaasade vastastikusest kohustusest pidada oma töö ja varaga perekonda ülal, sh hõlmab perekonna ülalpidamine 13

§ 16

lg 2 järgi tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. Seejuures peavad abikaasad

§ 15

lg 1 kolmanda lause järgi perekonna vajaduste rahuldamise ühiselt korraldama ning selleks peavad abikaasad

§ 15

lg 2 järgi osalema oma võimaluste kohaselt sissetuleku hankimises ning kumbki abikaasa peab kasutama parimal viisil oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-13 on antud selgitus, et ülalviidatud sätete järgi peavad mõlemad abikaasad üldjuhul esmalt nii oma tööpanuse kui ka töötamisest või varalt teenitud sissetuleku, sissetuleku puudumise korral aga ka abikaasadele kuuluvate varaesemete arvel rahuldama kõigi perekonnaliikmete vajadused ning kandma ühise majapidamise vajalikud kulud. Abielulises kooselus lepivad abikaasad omavahel kokku, kes, kui suures ulatuses ja kuidas perekonna ülalpidamisse panustab, sh ei pea abikaasad tingimata võrdselt panustama, vaid kumbki abikaasa võib perekonna eluvajaduste rahuldamisse panustada ka oma võimete, võimaluste ja varalise seisundi kohaselt. Eeltoodut arvestades sõltuvad perekonna, sh abikaasade elutingimused ja ülalpidamiskulude suurus otseselt abikaasade varalisest seisundist ja omavahelistest kokkulepetest kooselu korraldamisel ja ülalpidamiskulude suuruse kujundamisel. Kohus leiab, et poolte abielulised suhete lõppemise peamiseks põhjuseks oli hageja E S uus kooselu teise mehega ajal, mil ta oli seaduslikus abielus kostja T S. Kuna hagejal oli alates aprillist 2012.a. kooselu teise mehe, R P-ga , siis pidi T S nende ühiseks koduks olnud elukohast lahkuma (tl. 148-150 tunnistaja T S ütlused). T S töötas ajal mil E S alustas kooselu teise mehega 2012.a. aprillis-mais välismaal ja andis E S-ga omavahelise kokkuleppe alusel nii enne kui ka pärast lahku minekut 2012.a. aprillikuus hagejale rahalisi vahendeid, ajal kui hageja arved olid arestitud kolmandate isikute kaudu. Maksu- ja Tolliameti vastusest kohtupäringule nähtub, et ajavahemikul 01.01.2007.a. kuni 31.08.2012.a. on T S omanud töökohad ja saanud tehtud töö eest tasu (vt. tl.67 V kd). Kuigi E S on väitnud, et kuni 15.08.2011.a., millisest kuupäevast lõpetati temaga töösuhe vastastikusel kokkuleppel tööandjaga, oli temal tunduvalt suurem sissetulek, kui T S, siis kohtule antud selgitustest ja kogutud tõenditest, saab teha järelduse, et kuni aprillini 2012.a., mil T S töötas juba välismaal, majandasid pooled nn. abikaasade omavahelise kokkuleppe alusel panustades kumbki vastavalt võimalustele nii ühiste rahaliste kohustuste täitmisele kui vastastikusele ülapidamiskohustuse täitmiseks. T S töötas välismaal ja saatis abikaasale raha perekonnaga seotud kulutuste katteks ning E S toimetas kodus ning hankis sissetulekut kõrvaltegevuste kaudu (pidas loomi-linde, müüs tibusid jne). E S ja T S selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt jätkas T S ka peale 31.08.2012.a. E Sle raha saatmist. T S tegi seda E S venna K V pangakonto kaudu, kuna E S enda pangakontod olid võetud laenude ja nende laenude tagasimaksmisel tekkinud raskuste tõttu arestitud. Nii on T S maksnud K V arve kaudu E S-le ülekandmiseks rahalisi vahendeid igakuuliselt ajavahemikul 14.08.2012.a. kuni 17.10.2013.a., kokku summas 28927,44 NOK ja 625 EUR-i (tl. 170 I kd, T S hagi lisad). K. V on sellist raha ülekandmist E S-le tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud (tl.151 III kd; tl.187 I kd). Kohus leiab, et E S väited selle kohta, et T S kooselu ajal pettis teda ja omas abieluväliseid suhteid ei ole kohtuliku menetluse käigus leidnud veenvalt tõendamist. Kohus ei loe veenvateks tõenditeks kontrollimist mittevõimaldavaid hageja poolt erinevatest allikatest tehtud väljavõtteid e- kirjavahetustest, sotsiaalmeedias kirjutatud vestlustest. Nimetatud väljavõtted vestlustest (kirjavahetustest) võivad olla kontekstist väljarebitud ja kirjutaja poolt hoopis teises valguses mõeldud, kui see on hageja poolt esitatud. Tunnistaja V ütlused selle kohta, et T S pettis kooselu ajal E S teiste naistega tuginevad E S ütlustele. T S on E S petmist teiste naistega eitanud. T S 14 peab nende lahkumineku põhjuseks E S uut kooselu teise mehega 2012.a. aprillikuust, millisest ajast ta enam ei saanud nende ühisesse koju enam minna. Hageja E S väidete kohaselt ei võimaldanud tema rahaline ja varaline seisund enne elatishagi esitamist vähemalt aprillist 2012.a. ära elada ja seetõttu taotleb ta tagasiulatuvalt elatist ühe aasta eest alates elatishagi esitamisest 07.04.2014 (periood 07.04.2013-07.04.2014), kuid selgusetuks jääb, miks ta ei ole elatishagi oma väidetavast raskest olukorrast tingituna juba varem teinud. Poolte faktilisest lahkuminekust kuni elatishagi esitamiseni on möödunud kaks aastat. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Büroo otsusega 06.02.2014.a. on määratud, et E S on osaliselt töövõimetu. Püsiva töövõimetuse kestus üks aasta. Töövõime kaotuse protsent 60, põhjus üldhaigestumine – protrahheeritud kuluga posttraumaatilisest stressihäirest tingitud vaevuste ja mõõduka funktsioonihäirega (tl.184-185 I kd). Nimetatud otsusest ei nähtu põhjused, millest on selline stressihäire tingitud. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte digiloost haigusjuhtumi kohta. (tl.65-66 II kd). Nimetatud haigusloost nähtub, et alles perioodil 08.01.2014.a. -22.01.2014.a. on E S pöördunud psühhiaatri vastuvõtule. Arstile pöördumise põhjuseks ja haiguse alguseks on patsient nimetanud 2010.a. sündmust, mil patsienti ja tema koera ründas kaukaasia lambakoer, millele järgnesid paanikahood. 2010.-

1. pöördus patsient enda sõnul psühhiaatri poole, kes määras ravimid. Diagnoosiks on posttraumaatiline stressihäire. Esitatud on kohtule tõendina ka Sotsiaalministeeriumi 23.09.2008.a. määruse alusel püsiva töövõimetuse ekspertiisiks lisana 26.06.2014.a. arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjelduse E S kohta (tl. 65-71 II kd). Nimetatud kirjelduses on p.-s 7 märgitud, et patsiendi ütluste kohaselt tingis haigestumise 2010.a. maikuus aset leidnud sündmus, kus patsienti ründas kaukaasia lambakoer ja lambakoer tappis patsiendi koera. Tervislik seisund olevat ägenenud novembrist 2013.a. Ravi kasutab alates 08.01.2014.a. Materjalid mis käsitlevad 2010.a. aset leidnud sündmusi asuvad tsiviiltoimiku II kd leheküljed 79-
2. 01.12.2010.a. Pärnu Maakohtu * kohtumaja otsusest, milline on koostatud E ja T S rünnanud koera omaniku väärteoasja menetluse raames nähtub, et
3. mail 2010.a. tõmbas suur koer ennast ketist lahti ja ründas vallasisesel teel E ja T S ning nendega kaasas olnud taksikoera. Saadud vigastuste tõttu taksikoer suri. Otsuse kohaselt on kohtulikus menetluses E ja T S ning tunnistaja ütluste põhjal kohus asunud seisukohale, et koer ründas eelkõige T S süles olnud väikest koera ja T S-l on meditsiinitöötajate poolt fikseeritud kehavigastused. T S seljal esinesid suure koera ründest saadud vigastused, millised tekkisid väikest koera kaitstes suure koera ründe eest. Seega ei ole kohtus leidnud veenvat tõendamist otsene seos 2010.a. mais toimunud koerarünnaku ja hagejal 06.02.2014.a. töövõimetuse otsuse aluseks olnud üldhaigestumise – protrahheeritud kuluga postraumaatililise stressihäire vahel. Isegi kui selline otsene seos on, ei muudaks see kohtu seisukohta elatishagi lahendamisel otsuse motiveerivas osas esitatud põhjendustel. Kohus on seisukohal, et tõendid millised on esitatud kohtulikus menetluses ja käsitlevad poolte materiaalset olukorda väljaspool elatise nõudega haaratud perioodi ei kuulu käesolevas otsuses hageja nõuet arvestades hindamisele. Poolte ühisvara nõuetes on asi lahendatud kompromissiga, mille kohus on kinnitanud. Hageja on hagiavalduses enda pidevateks püsikuludeks (vajadusteks) nimetanud on järgmist: kulud toidule 200.- eurot, kulud elamispinnale – 90.- eurot, kulud ravimitele, arstiabile – 80 eurot, (psühhiaater asub 100 km kaugusel, perearst 20 km kaugusel ja arvestatud lisaks ravimitele sõidukulu ka arstiabi alla), kulud riietele – 30.-eurot, kulud transpordile – 70 .- eurot, sidekulud – 11 eurot, kokku 481 eurot. Arvestades eeltoodud kohtulikus menetluses kindlaks tehtud järgmiste faktiliste asjaoludega: - perioodi kohta mille eest hageja taotleb kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist, so. 07.04.2013.-07.04.2014.a., on kostja hagejale tasunud rahalisi vahendeid nii abielu ajal ühiselt võetud rahaliste kohustuste tasumiseks kui ka hagejale endale, 15 - üheselt ei ole kindlaks tehtud hageja tervisest tulenev töövõimetus enne 06.02.2014.a., mis takistas teda ennast ülal pidada, -hageja on saanud sotsiaaltoetust alates 2013.a. jaanuarist 61,36 eurot kuus kuni töövõimetuspensioni määramiseni; - hageja omab alates aprillikuust 2012.a. uue faktilise kooselu ja ühise majapidamise uue elukaaslasega R P, on juhatuse liikmeks OÜ *, mille omanikuks on elukaaslane R P (tl.98-107 II kd); -E S saab alates 20.03.2014.a. tagasiulatuvalt 2014.a. jaanuarikuust, töövõimetuspensioni 170,30 eurot kuus (tl.93-94 II kd). E S pangakonto väljavõttest nähtub ka, et saadud rahalistest sissetulekutest toetab ta elukaaslast R P, mis tõendab veelkordselt ühise majapidamise olemasolu elukaaslasega, -pooltel ei ole ühiseid lapsi, leiab kohus, et hageja nõue tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et aprillist 2012.a., mil hageja omas uue faktilise kooselu ja ühise majapidamise teise mehega ning arvestades ülal loetletud kohtulikus menetluses kindlaks tehtud asjaolusid ja hageja poolt esitatud püsikulutuste summat, pidi ta olema suuteline ise ennast ülal pidama. Riigikohtulahendis nr 3-2-1-10-13 on selgitatud, et

§ 16

lg 3 teise lause järgi võib lahus elava abikaasa ülalpidamisnõude välistada ka asjaolu, et lahus elav abikaasa on ise oma käitumisega lahuselu põhjustanud. Kolleegiumi hinnangul ei pea viidatud sätte järgi lahus elav abikaasa teist abikaasat ülal pidama, kui abivajava abikaasa käitumist ja kõiki kooselu purunemise asjaolusid koosmõjus hinnates oleks elatise maksmine kohustatud abikaasa seisukohalt äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas elatise nõude lahendamisel on leidnud tõendamist, et hageja on ise oma käitumisega põhjustanud poolte lahuselu.. Edasi analüüsib kohus hageja taotlust kostjalt elatise väljamõistmiseks summas 250,00 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja töövõime taastumiseni, mil hagejal on võimalik asuda palgatööle Hagi elatise nõudes on esitatud 07.04.2014.a., hagejale on määratud töövõimetus 23.01.2014.a. kuni 31.01.2015.a.; poolte abielu on lahutatud kohtuotsusega, milline jõustus 15.08.2015.a. Kohus leiab, et hageja elatise nõue kostja suhtes perioodi eest 07.04.2014.a. kuni 15.08.2015.a. ei kuulu rahuldamisele samadel põhjustel mis haginõude rahuldamata jätmisel tagasiulatuvalt elatisnõude puhul. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja kindlaks tehtud töövõimetus 23.01.2014.a. kuni 31.01.2015.a. jääb perioodi, mil hagejal oli ja on kooselu ja ühine majapidamine teise mehega.

§ 16

lg3 kohaselt ei ole ta õigustatud kuni abielu lahutamiseni kostjalt endale ülalpidamist nõudma, kuna poolte lahuselu on põhjustatud asjaolust, et E S alustas 2012.a. aprillikuust uut kooselu, mis kestab käesoleva ajani. Seega on lahus elav hageja oma käitumisega ise poolte lahuselu põhjustanud ja täiendava elatise väljamõistmine kostjalt eeltoodud asjaolusid arvestades oleks ebaõiglane. Vastavalt

sätetele abielu lahutamisega lõppeb abikaasa, sh lahus elava abikaasa ülalpidamiskohustus ning selle asemele tekib lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus.

§ 73

alusel kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt 16 ülalpidamist nõuda ka juhul, kui vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel.

§-s 73 lg1 nimetatud ülalpidamist antakse ülalpidamist saama õigustatud isikule seni, kuni temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada, ja niisuguses ulatuses, milles temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-153-15 kinnitatakse riigikohtu seisukohta, mille kohaselt õigus nõuda lahutatult abikaasalt elatist tekib üksnes siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel ennast ülal pidada ning ta ei suuda seda oma tervise tõttu teha. Seejuures sõltub lahutatud abikaasa ülalpidamisõiguse kestus ja ulatus

§ 72

ja 73 lg2 järgi otseselt sellest, kui kaua ja millises ulatuses piirab terviseseisund lahutatud abikaasal sissetulekut hankida (vt.RK otsus tsiviilasjas 3-2-1-10-13,p15). Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on hageja töövõimetus kestnud kuni 31.12.2015.a. Poolte abielu lahutamise otsus jõustus 15.08.2015.a. Kohus on juba eelpool andnud analüüsi perioodile kuni poolte abielulahutamiseni kohtuotsusega, milline jõustus 15.08.2015.a. ning teinud järelduse, et selle perioodi eest elatise väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu, kuna leiab, et kõiki menetluses kindlaks tehtud asjaolusid arvestades on kostjalt elatise väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik ja ülekohtune. Kohus nõustub siin kostja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid enam korrata.

§-s 79 on sätestatud, et ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumisega. Kohus leiab, et uue faktilise kooselu loomine hageja poolt 2012.a. aprillikuus on mõneti samastatav uuesti abiellumisena, mis võib lõpetada õigustatud isiku ülalpidamiskohustuse lahutatud abikaasa poolt või vähemalt saab seda käsitleda asjaoluna, mille alusel vabastada kostja hageja ülalpidamiskohustusest. Kostja T S esindaja on osade asjasse mittepuutuvate tõendit eemaldamist kohtutoimikust (vt. tl.17 VII kd). Kohus on taotluses nimetatud tõendeid käesoleva otsuse tegemisel lugenud mitte asjakohasteks, kuid ei ole toimikust eemaldanud ja seda osaliselt põhjusel, et toimikus olevate tõendite põhjal kostja taotlusel on edastatud eeluurimisorganile taotlus kriminaalmenetluse alustamiseks. Seega asuvad kohtule esitatud originaaldokumendid tsiviiltoimikus. Kohus on nõustunud ka hageja vastuväidetega kohtule 06.10.2016.a. esitatud täiendava tõendi –digitaalselt allkirjastatud hageja ema U V ütluste mitte arvestamisega ega ole otsust tehes nendele ütlustele tuginenud ( vt. tl. 152-156 VI kd; 183-184 VI kd). MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 164 lõige 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades, et tegemist on olnud abielu lahutuse, vastastikuse ühisvara jagamise nõudega ja elatise nõudega, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. 17 Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Hageja (vastukostja) E S on 28.01.2014.a. kohtumäärusega määratud riigiõigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -õigusabi kulud ( tl.126-128 I kd). Riigiõigusabi osutajaks registreerus vandeadvokaat Marika Jaanson Advokaadibüroost Aktseptus. Marika Jaanson on esitanud taotlused tasu saamiseks ja kulude hüvitamiseks kokku summas 2159, 64 eurot (sisaldab käibemaksu) (tl.183-187 II kd ja tl.144-148 V kd ). Kohus on tasutaotlused oma 17.11.2014.a. määrusega ja 23.08.2016.a. määrusega tasutaotlused kinnitanud (tl 202-205 II kd). E S-le on kohtu 22.06.2015.a. määruse alusel antud menetlusabi ja ta on vabastatud vastuhagilt ühisvara jagamiseks tasumisele kuuluva riigilõivu 300,00 euro tasumisest riigituludesse (tl.2-5 III kd): Vastavalt õigusabi andmise ja menetlusabi andmise määrustele jätab kohus ülalmärgitud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 18