1-14-6756/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6756 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus Jaan Vaible vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaan Vaible (isikukood 38907042778) ja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Jaan Vaible ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Küti määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 08.09.2014 otsusega karistati Jaan Vaiblet KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust J. Vaiblele Tartu Maakohtu 10.11.2010 otsusega kriminaalasjas 1-10-1709 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti J. Vaiblele 6 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati J. Vaiblele kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse algust alates 07.04.2014, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Karistuse kandmise lõpp 05.06.
8. Tartu Maakohtu 02.06.2017 määrusega jäeti J. Vaible vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
9. Käesolevaks ajaks on J. Vaible temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on J. Vaible andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. J. Vaible vabanemisjärgne elukoht XXXX, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, Tartu maakond kuulub J. Vaible abikaasale, kes elab nimetatud aadressil koos kahe alaealise lapsega. Jaan Vaible on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Formaalsed alused J. Vaible vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on olemas. 2.
10. J. Vaible on kriminaalkorras karistatud 4-l korral (2 karistust kustunud). Kolmel korral on J. Vaiblele kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt vabanes J. Vaible 18.12.2012 tingimisi enne tähtaega ning uue samalaadse kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise, pani J. Vaible toime katseajal. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on J. Vaible jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seega on ainuüksi seetõttu igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud J. Vaiblet õiguskuulekusele. Maakohus leidis, et J. Vaible poolt toimepandud kuriteo asjaolud on rasked. 2.
11. Positiivsete asjaoludena tõi maakohus välja, et E. Vaible on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, on vangistuse jooksul lõpetanud
12. ja
13. klassi ning omandab keskharidust
14. klassis. J. Vaible õppeedukus on hea ja käitumine nii õpetajate kui ka kaasõpilastega samuti hea. Samuti on J. Vaiblel vabanemisel olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht ning lähedaste toetus. Vabanemise korral toetus lähedaste isikute näol ja võimalus saada regulaarset ning kindlat sissetulekut võimaldab omakorda äraelamist ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Samas arvestas maakohus, et J. Vaiblel oli olemas lähedaste toetus ja kindel töökoht ka ajal, millal ta pani toime kuriteo (olles tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud). 2.
15. Maakohtu hinnangul ei saa vaatamata eelnimetatud positiivsetele asjaoludele pidada J. Vaible käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna käesoleval ajal on J. Vaiblel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – 12.09.2016 määrati distsiplinaarkaristus suitsetamise eeskirjade rikkumise. J. Vaible esitas vaide käskkirja osas, millega talle määrati distsiplinaarkaristus, ning Tartu Vangla kodukorra punkti 8.8.2 kehtetuks tunnistamise nõudes, kuid vaie jäeti rahuldamata. 09.01.2017 määrati J. Vaiblele distsiplinaarkaristus kolonnis mittekõndimise eest. 2.
16. Maakohus leidis, et kahtlematult on oluline arvesse võtta J. Vaible tervislikku seisundit tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Samas tuleb kõiki KarS § 74 lg 4 sätestatud asjaolusid kohtul kogumis hinnata, st J. Vaible tervislik seisund ei tingi automaatselt tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata sellele, et J. Vaible puhul esineb positiivseid asjaolusid (osalt käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need maakohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal). Maakohus, võttes arvesse J. Vaible poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et J. Vaible tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Määruskaebus
17. Tartu Maakohtu 02.06.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada J. Vaible ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus on rikkunud põhistamiskohustust ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Samuti leiab kaitsja, et maakohus ei ole lähtunud Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-
18. 2 3.
19. Nii vangla, kriminaalhooldaja, prokurör kui maakohus on põhjendamatult arvestanud J. Vaible 4 varasemat kriminaalkaristust. Maakohus küll märgib, et 2 karistust on kustunud, kuid arvestab lõpplahendi tegemisel kogu varasemat elukäiku. Tegelik andmete arvestamine võiks muuta tehtavat lahendit. 3.
20. Kaitsja leiab, et J. Vaible mittevabastamisel on tuginetud peamiselt toimepandud kuriteo asjaoludele ning mõistetud karistusaja pikkusele. J. Vaible on täitnud täielikult individuaalse täitmiskava ning isikule ei ole ette nähtud edasisi sotsiaal- või muid programme. 3.
21. Kaitsja leiab, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on tegemist sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamisega. Kinnipeetava suhtes esinevaid riske on võimalik maandada riigipoolsele järelevalvele toetudes. Kaitsja viitab samal päeval tehtud lahendile teise süüdimõistetu osas, kellel esinesid sarnased asjaolud, kuid kelle maakohus vabastas ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.
22. Tartu Maakohtu 02.06.2017 määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu, kes palub anda endale veel üks võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu toob välja, et tema vabanemiseks on olemas formaalsed alused. Mõne aja möödudes kardab J. Vaible kaotada oma abikaasa ning garanteeritud töökoha. See töö on talle tema tervislikust seisundist tulenevalt just sobilik. Hirm ennast leida olukorras, kus tal puudub perekond ja töö, motiveerib teda seadusekuulekalt elama ning ta teab, et kui korda rikub, satub tagasi vanglasse. Muuhulgas märgib J. Vaible, et
23. klassi tunnistuse saab kätte ta hiljemalt 22.06.
24. Vabaduses soovib ta jätkata õpinguid ülikoolis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus jääb muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebused ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
26. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta J. Vaible enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, arvestades KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust, analüüsides J. Vaible suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on personaalne ehk süüdimõistetupõhine. Seega üldised järeldused teiste süüdimõistetute puhul, kes on samuti jäetud vabastamata või vabastatud, ei ole asjakohased. Maakohtu põhjendused J. Vaible ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata jätmisel on kooskõlas KarS § 76 lg-ga 4 ning ei ole vastuolus ka Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-1-112-
27. Maakohus on analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis ning selles osas ei ole võimalik maakohtule midagi ette heita. Seega on alusetu kaitsja määruskaebuse väide, et on arvestatud üksnes toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistuse pikkust. Maakohus on otsustuse tegemisel lähtunud nii vangla iseloomustusest, kriminaalhooldaja arvamusest, prokuröri kirjalikust seisukohast kui ka kohtuistungil avaldatust, analüüsides positiivseid ja negatiivseid asjaolusid. See, et kaitsja ei nõustu maakohtu analüüsiga, ei tähenda, et see oleks puudulik, s.o põhjendustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhjenduste puudumisena. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid J. Vaible ennetähtaegse vabastamise ning esimese võimaluse avanemisel süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik. Määruskaebused ei veena ringkonnakohut, et J. Vaible suudaks edukalt läbida katseaja ja järgida kontrollnõudeid. Katseaja mitteedukuse 3 kahtlusele lisab kinnitust ka asjaolu, et J. Vaible on varasemalt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu katseajal toime pannud uue kuriteo, mille eest käesolevalt karistust kannab. Varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud ning puudub veendumus, et seda oleks teinud ka käesolev vangistus, mida ilmestab 2 distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus nõustub, et süüdimõistetu puhul esinevad mitmed positiivsed asjaolud, s.o garanteeritud elu- ja töökoht, lähedaste toetus, sotsiaalprogrammi läbimine, hariduse omandamine, kuid ka maakohus on märkinud, et varasemalt töökoha olemasolu ning lähedaste toetus ning lisaks nüüd kindel elukoht ei ole pannud süüdimõistetut oma kuritegelikku käitumist muutma. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et kustunud karistustele tugineda ei tohiks, kuid maakohus on ka välja toonud, et isikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning ei ole võimalik järeldada, kas on lähtutud ka kustunud karistustest. Kuna tegemist on üksnes ühe asjaoluga KarS § 76 lg 4 kogumis, mida maakohus kaalus süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel, siis isegi kui maakohus arvestas ka kustunud karistusi, ei too see endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist, sest kogumis esinevad asjaolud, mille alusel J. Vaible ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Lisaks puuduvas asjas tõendid, mis viitaks sellele, et vanglal ei ole võimalik teostada kontrolli J. Vaible tervise üle. Süüdimõistetu määruskaebuses ei ole võrreldes maakohtu poolt tuvastatuga ja kaitsja poolt määruskaebuses esitatuga välja toodud uusi asjaolusid.
28. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
29. juuni 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu ning tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4