1-17-5258/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5258 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Taotluse esitaja ja taotluse liik XXX OÜ (registrikood 11135832; esindaja A.P.), taotlus kahju hüvitamiseks kriminaalasjas RESOLUTSIOON Jätta XXX OÜ taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. 30.05.2017 esitas XXX OÜ (esindaja A.P.) Tartu Ringkonnakohtule avalduse kahju hüvitamiseks kriminaalasjas. Avalduse kohaselt palutakse riigilt välja mõista XXX OÜ-le kriminaalmenetluses tekitatud ja hüvitamata kahju 15 041 eurot. Kuna taotlus jäi Tartu Maakohtule esitamata mõjuval põhjusel, esitas XXX OÜ süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 21 lg 1 alusel taotluse otse ringkonnakohtule.
3. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2017 määrusega jäeti XXX OÜ taotlus käiguta, kuna see ei vastanud taotlusele esitatavatele nõuetele ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 22.06.
5. 19.06.2017 registreeriti ringkonnakohtus XXX OÜ puuduste kõrvaldamine. Koos puuduste kõrvaldamise dokumendiga on lisana esitatud äriregistri kehtivate andmete väljatrükk XXX OÜ kohta seisuga 16.06.2017, konto väljavõte ERGO kindlustuse poolt kindlustushüvise ülekandmise kohta ning kirjavahetus politseitöötaja Alvar Pähkeliga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et XXX OÜ taotlus kahju hüvitamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et XXX OÜ-l puudub õigus nõuda kahju hüvitamist.
7. Nimetatud taotlusega on vahetus seoses kriminaalasi nr 1-16-11325, milles Tartu Maakohus tegi kohtuotsuse 11.01.
8. Nimetatud otsusega karistati Nerijus Urbonaviciust KarS § 255 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8, 9 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 7 aasta vangistusega, millest KarS § 73 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 2 aastat vangistust ning 5 aastast vangistust ei pöörata täitmisele, kui N. Urbonavicius ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvestati alates 12.02.
9. Samuti kohaldati süüdimõistetu suhtes sissesõidukeeldu. Sama kohtuotsusega karistati ka Gytis Vaitulionist KarS § 255 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8, 9 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 6 aasta 6 kuu vangistusega, millest KarS § 73 alusel määrati kohesele kandmisele 2 aastat vangistust ning 4 aasta 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui G. Vaitulionis ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvestati alates 12.02.
10. Samuti kohaldati lisakaristusena sissesõidukeeldu. Süüdistatavad mõisteti süüdi muuhulgas varguse episoodis, mis käsitles ka XXX OÜ-le kuuluva sõiduki BMW X5 vargust. Esitatud süüdistuse kohaselt N. Urbonavicius ja G. Vaitulionis isikutena, kes on varem toime pannud varguse, isikute organiseerimisel, kellele pole käesolevas asjas süüdistust esitatud, ajavahemikul 11.02.2016 kella 20 kuni 12.02.2016 kella 06.50 vahel varastasid Tartumaal, Ülenurme vallas, Räniküla külas, Jaani tänav 18 maja eest XXX OÜ-le kuuluva ning A.P. kasutuses oleva sõiduauto BMW X5 reg.nr XXX väärtusega 94 000 eurot koos selles olnud A.P. kuuluvaga. Vargusega tekitati A.P. varalist kahju kokku summas 96 037 eurot. Kriminaalasja nr 1-16-11325 toimikust on võimalik tuvastada, et kannatanu A.P. ülekuulamisel 12.02.2016, 17.02.2016 ning 18.02.2016 on menetleja selgitanud kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavateid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega, toimikuga tutvumise võimalusi ning muid kannatanu õigusi ja kohustusi, mille kohta on A.P. andnud allkirja (kriminaalasi nr 1-16-11325 / köide 2, lk 80; 100; 104). Esimesel ülekuulamisel 12.02.2016 A.P. midagi tsiviilhagi osas välja toonud ei ole. 17.02.2016 täiendava ülekuulamise protokolli kohaselt ei tea kannatanu, kui palju Ergo kasko-kindlustus hüvitab, tsiviilhagi esitada ei soovi. 18.02.2016 täiendaval ülekuulamisel toob A.P. taaskord välja, et tsiviilhagi ta endiselt esitada ei soovi, aga on teadlik, et võib seda esitada enne kohtueelse menetluse lõppu. Lisaks toob ta välja, et hetkel ta veel ei tea, kui palju kindlustus hüvitab ning kui temale tekitatud kahjud jäävad suureks, annab ta teada soovist esitada tsiviilhagi. 01.12.2016 (kriminaalasi nr 1-16-11325 / köide 2, lk 111-112) teeb A.P. avalduse, mille kohaselt ei soovi ta kriminaalasjas tsiviilhagi esitada. Seega on väär taotleja väide, et taotlus esitati menetleja menetluse käigus. Ka on väär taotleja seisukoht, et ta sai kahjust teada 13.02.2017, sest kindlustuse vastus sõidukikahjust kannab kuupäeva 25.02.
11. Seega oli XXX OÜ kahju tekkimisest teadlik varem. Eelduslikult on siiski tegemist kaebaja poolt aastaarvuga eksimises. Kuna varguse käigus lisaks auto ärandamisele võeti ära ka muid vallasasju, siis kindlustuse puhul on võimalik rääkida autost, mis kuulus XXX OÜ-le, kelle esindaja ja juhatuse liige A.P. on. Seega vaatamata sellele, et taotlejal oli võimalus esitada oma nõue kriminaalmenetluses tsiviilhagina, ei ole XXX OÜ seda võimalust kasutanud ning on valinud tsiviilhagi esitamise asemel kahjude hüvitamise kindlustuse poolt.
12. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus juhtis käiguta jätmise määruses taotleja tähelepanu asjaolule, et vajalik on ka ERGO väljamakse puhul sellega seotud dokumendid, ei ole XXX OÜ esitanud muud dokumenti kui tõendi Swedbank AS-st, millega tõendab, et XXX OÜ kontole on toimunud 14.03.2016 laekumine selgitusega ERGO INSURANCE SE HÜVITIS 1603431 / XXX summas 43959 EUR. Seejuures on võimalik haldusasja nr 3-16-2338 menetluse alt Kohtute Infosüsteemist dokument ERGO Insurance SE poolt väljastatud dokument 25.02.2016 sõidukikahjust kahjujuhtumi nr 1603431 kohta, kus kindlustus tõdeb, et BMW X5 reg.märgiga XXX juhtumi puhul on tegemist sõiduki vargusega ja varguse käigus sõidukile kahju tekitamisega. 10.03.2016 sõlmitud kahju hüvitamise kokkuleppe kohaselt ERGO Insurance SE ja XXX OÜ vahel on välja toodud 2 erinevat kindlustusandja poolt väljapakutud kokkulepet. Esimese kokkuleppe kohaselt: „Kindlustusandja maksab Lepingu punktis 1.
13. nimetatud kahjujuhtumist 2 sõiduki BMW X5 (VIN kood WBAKS4104F0H62233) kahjustumisest tekkinud kahju hüvitamiseks Kindlustusvõtjale hüvitist 43 959 (nelikümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja kahjustatud sõiduk jääb Kindlustusvõtjale“. Teine kokkulepe oli järgnev: „Kui Kindlustusvõtja annab kahjustada saanud sõiduki kindlustusjuhtumi järgses seisundis üle Kindlustusandjale siis hüvitab Kindlustusandja Kindlustusvõtjale täiendavalt sõiduki kindlustusjuhtumi järgse väärtuse summas 20 000.- eurot. Sõiduki üleandmise korral peab sõiduk olema kindlustusjuhtumi järgses seisukorras ja komplektsuses. Sõiduki üleandmise korral on makstava hüvitise summa kokku 63 959.- eurot. “ Arvestades A.P. poolt taotlusele lisatud Swedbanki tõendit, mille kohaselt hüvitati kahju summas 43 959 eurot, valis taotleja kahju hüvitamise ilma sõidukit kindlustusandjale tagastamata ehk sõiduk jäi avariilisena XXX OÜ-le. Lisaks on oluline, et kindlustuse poolt hüvitatavast arvestatakse maha lepingust tulenev kindlustusvõtja omavastutus.
14. 25.02.2016 sõidukikahju dokumendis on kindlustus välja toonud, kuidas nimetatud summad kujunesid. Lähtudes asjaolust, et kõik kahjud tekitati sõiduki varguse käigus, siis on tegemist varguse riski realiseerumisega ja vastavalt kindlustustingimustele ja lepingule rakendatakse hüvitamisel kindlustusvõtja omavastutust 15% kahjust. Antud sõiduki kindlustusjuhtumi eelne väärtus on kindlustuse hinnangul 71 000 eurot. Sõiduki kindlustusjuhtumi järgne väärtus on kindlustuse hinnangul 20 000 eurot. Tekkinud kahju suuruseks antud juhtumi korral loeti sõiduki kindlustusjuhtumi eelse väärtuse ja sõiduki kindlustusjuhtumi järgse väärtuse vahet summas 51 000 eurot. Kindlustusvõtja omavastutus on vastavalt lepingule 15% kahjust, ehk 51 000 x 15 % = 7650 eurot. Lähtuvalt eelnevast on väljamakstava hüvitise suurus eeldusel, et kindlustusjuhtumi järgses seisundis olev sõiduk antakse üle ERGO Insurance SE-le, 63 350 eurot (sõiduki kindlustusjuhtumi eelne väärtus 71 000 eurot lahutada omavastutus 7650 eurot). Juhul kui kindlustusjuhtumi järgses seisundis olevat sõidukit ei anta üle ERGO Insurance SEle, arvestatakse makstavast hüvitisest maha sõiduki kindlustusjuhtumi järgne väärtus summas 20 000 eurot ja väljamakstava hüvitise suuruseks on 43 350 eurot.
15. Seega sisuliselt on XXX OÜ-le hüvitatud vargusega ja varguse käigus sõidukile tekitatud kahju kaskokindlustusega ERGO Insurance SE poolt. Taotledes siinjuures uuesti sama kahju hüvitamist, oleks tegemist alusetu rikastumisega, kui isikule on kahju hüvitatud juba kindlustuse poolt. Jättes sõiduki endale, kandis XXX OÜ kindlustusvõtjana riski, et ta ei ole võimeline müüma sõidukit hinna eest, mis kataks kogu sõiduki ostukulud või selle jääkväärtuse. Oluline oli auto võimalik taastamine seisukorda, mis oli enne sõiduki vargust, mitte kogu sõiduki väärtuse hüvitamine.
16. Eeltoodu alusel ning juhindudes SKHS § 13 lg-st 3 jätab ringkonnakohus XXX OÜ taotluse läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau