1-14-8626/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8626 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
3. mai
4. a määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Kristo Vendla (isikukood 38201150256) kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
7. 3.1 3.2 Tartu Maakohtu
8. mai
9. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kristo Vendlale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot. Mõista Kristo Vendlalt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohus
11. novembri
12. a otsusega tunnistas Kristo Vendla süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistas teda 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel moodustus tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu
13. mai
14. a otsusega mõistetud karistusega 5 aastat 3 kuud vangistust. Liitkaristusest jäi Kristo Vendla 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse osas tingimisi vabastatuks ja karistuse ülejäänud osast - 4 aastat vangistust - arvas kohus KarS § 68 lg 1 alusel maha Kristo Vendla eelvangistuses viibitud aja, lugedes kandmisele kuuluvaks vangistuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistusaeg algas
15. jaanuaril
16. a ja lõpeb
17. jaanuaril
18. a.
19. Tartu Maakohus
20. mai
21. a määrusega jättis Kristo Vendla vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 2.
22. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kristo Vendla puhul ei ole antud tingimus täidetud. Tal on 3 distsiplinaarkaristust. Ka nähtub vangla iseloomustusest, et ta on ametiisikutega suhtluses olnud ebaviisakas, koostööd on ta teinud pigem omakasu eesmärgil ning korduvalt on esinenud probleeme distsipliini järgimisega. Eelnev viitab sellele, et taasühiskonnastavad tegevused ning karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole Kristo Vendla hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui süüdimõistetu käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes, on risk selleks, et vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. 2.
23. Samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise riski see, et Kristo Vendlal ei ole garanteeritud töökohta. Kuigi ta on enda kinnitusel motiveeritud tööd leidma Töötukassa kaudu, raskendab seda asjaolu, et ta ei ole õppinud ühtegi kindlat eriala. Vangistuse jooksul on tal võimalik omandada mõni eriala, mis suurendaks märgatavalt tema võimalusi edaspidi kindel töökoht saada ning seeläbi endale paremad võimalused õiguskuulekaks eluks tagada. 2.
24. Kristo Vendlal on elukoht, kuid juhul, kui ta soovib teha kõik võimaliku kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks ja sõltuvusest vabanemiseks, on mõistlik leida teine elukoht. Konkreetne ühiselamu tüüpi korter on halvas tehnilises ja sanitaarses korras ega paku toetavat keskkonda narkootikumide sõltuvusest vabanemiseks. Ka enne vangistust elas Kristo Vendla antud korteris. Tõenäosus, et ta hakkab narkootikume tarvitama konkreetses ümbruses, on kõrge. Antud elukohas puuduvad tal lähedaste abi ja järelevalve, mis aitaksid endisel narkomaanil kohaneda ja toime tulla. 2.
25. Kinnipeetava vabastamisel tema käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle lisakohustuste määramine uute kuritegude riski maandamiseks piisav ei oleks. Karistuse kandmise jätkamisel on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme või omandada eriala, millised ehk muudaksid suhtumist legaalsesse eluviisi ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Samuti tuleks järelejäänud vangistuse jooksul tegeleda nii vangistusasutuse sotsiaaltöötaja kui ka lähedaste abil kohasema eluruumi leidmisega.
26. Määruse peale esitas kaebuse kaitsja Valli Murde, taotledes lahendi tühistamist ja Kristo Vendla tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. Ta märgib järgmist. 3.1 Kaitsealune leiab, et kohtumäärus ei ole KrMS § 145 lg 3 p 1 kohaselt põhjendatud. Tulenevalt KrMS § 390 lg-test 1, 3 koostoimes § 339 lg 1 p-ga 7 loetakse kohtulahendis põhjenduste puudumine kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. 3.
27. Kaitsealune on seisukohal, et ta tuleb vabastada ennetähtaegselt, kuna KarS § 56 lg-s 1 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärgid on saavutatud. Kantud karistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. 3.
28. Kaitsealune ei nõustu seisukohaga, et ta ei suuda alluda käitumiskontrollile elektroonilise valve kohaldamisel. Ta leiab, et just elektrooniline valve motiveerib teda täiendavalt muutma oma elu seaduskuulekaks. Ta mõistab, et tema peamine probleem on seotud narkoainete tarvitamisega. Selle tulemusel on tal diagnoositud xxx, kuid hetkel pole ravi määratud, sest immuunsuse seis on stabiilne. Narkootiliste ainete tarvitamise jätkamisel lõpeb see tema jaoks halvasti. Ta on läbinud rehabilitatsiooniprogrammid ja on kindel, et keeldub edaspidi narkoainetest kategooriliselt. 3.
29. Kaitsealusel on vabanemisel kindel elukoht ning tema vanaema ja Soomes elav ema on mõlemad nõus teda toetama. Ta on kindel, et päritoluperekond kui seaduskuulekad ja töökad inimesed on tema jaoks kõige tugevam toetus muuta oma elu seaduskuulekaks. 3.
30. Kaitsealuse kinnitusel ei ole töökoha ja töökogemuse puudumine takistuseks tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Ta loodab, et kriminaalhooldusametniku abil ja päritoluperekonna toetusel suudab ta leida sobiva töökoha selleks, et mitte sõltuda lähedaste toetusest. Kohus jättis arvestamata, et kaitsealune peab töötamist vajalikuks ning tegelikult on tema puhul tegemist inimesega, kes oskab ja suudab korralikult töötada. Viimast kinnitab see, et ta töötas vanglas majandusabitöölisena ning täitis töökohustusi nõuetekohaselt. 3.
31. Seega nähtub, et kõik KarS § 76 lg 4 asjaolud on positiivsed, v.a kuriteo toimepanemise omad. Kaitsealuse arvates ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad 2 üles teised KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud tingimused. Ta kinnitas kohtuistungil, et suudab hinnata oma varasemat elukäiku ja mõistab hästi, kui negatiivne ja kahjulik see teiste inimeste suhtes oli. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kristo Vendla tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebus jääb tagajärjetuks. Sellist otsustust põhistab kolleegium järgmiselt.
33. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta (RKKKm 3-1-1-12-17 p 16). Tartu Maakohtu
34. mai
35. a määrus vastab nendele tingimustele täielikult ning määruskaebuse argumendid ei anna alust väiteks, nagu oleks kohus teinud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid aluseid hinnates kaalutlusvea. Kaitsja etteheide, et kohtulahendis puudub põhjendus, on ilmselgelt otsitud ja ainetu.
36. Nähtub ju kohtumäärusest, et esimene kohtuaste on hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materiaalseid aluseid nende kogumis ning põhjendanud, miks Kristo Vendla puhul ei saa teha järeldust tema karistuse eesmärkide täidetusest ehk siis leida, et ta edasiselt käituks õiguskuulekalt. Maakohtu määruses toodud põhistusi kriminaalkolleegium juhindudes KrMS § 342 lg 3 p 1 seejuures üle kordama ei hakka.
37. Määruskaebusele vastates märgib ringkonnakohus, et kaitsja poolt välja toodud asjaolud, nagu Kristo Vendlal elukoha olemasolu, soov asuda tööle ja elada seaduskuulekalt, vanemate tugi ning kindel plaan narkootilisi aineid mitte enam tarvitada, tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist kaasa ei too. Nimelt annavad ohuprognoosiks, et Kristo Vendla võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata, aluse teave tema varasematest korduvatest karistamistest, narkokuriteo toimepanemisest ka varasemalt ning asjaolu, et tema vangistusaegset käitumist n-ö ilmestavad negatiivselt kehtivad distsiplinaarkaristused. Riskitegurina on vaadeldav ka süüdimõistetul diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Nimelt ei saa ohtu, et tal vanasse elupaika elama asudes tagasilangus tekib, eitada vaatamata vanglas läbitud rehabilitatsioonile. Seda enam, et vangla koostatud iseloomustusest selguvalt elab sealses piirkonnas palju kriminaalse taustaga isikuid ja ka narkomaane (keda leidub ka Kristo Vendla suhtlusringkonnas) ning ka tema eluase on halvas tehnilises ja sanitaarses seisukorras. Siit järeldub seegi, et kuigi kaitsja toonitab positiivsena süüdimõistetult vabaduses elukoha olemasolu, ei pruugi sinna elama asumine sugugi olla tema seaduskuulekaks jäämist soodustav. Kristo Vendla allutamine käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele tema kuritegude ära hoidmiseks piisav ei oleks.
38. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
39. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil määruskaebuse koostamiseks 1 tund 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse mahtu, selleks kulunud aega ja tasumäärasid leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel Kristo Vendla kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3