1-16-3420/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3420 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu Nikita Volõnski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikita Volõnski 39306070228), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. mai 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Nikita Volõnski määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 12.05.2016 otsusega tunnistati N. Volõnski süüdi KarS § 4231 ja § 424 järgi ning teda karistati 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks jäi 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud üks päev. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 5 kuu võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust. Süüdimõistetu karistusaja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.11.
7. Kinnipeetava karistusaja lõpp saabub 06.08.
9. Tartu Vangla esitas 17.03.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava N. Volõnski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
10. Tartu Maakohtu 17.05.2017 määrusega jäeti N. Volõnski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
11. Formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistuseks vabastamiseks on täidetud. Siiski ei tähenda ainuüksi formaalsete eelduste täidetus inimese vanglast vabastamist. N. Volõnski puhul tulevad tema minevikku arvestades kõne alla narkootikumidest tingitud kuriteod. Positiivsetena tõi kohus välja toetava lähivõrgustiku, tal on hea võimalus saada töö, N. Volõnski on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Siiski võttis kohus ka arvesse, et N. Volõnski käesolev vangistus ei ole esimene, samuti on tal pooleli tagasilanguse ennetamist käsitlev programm. N. Volõnskil on eelmisest aastast 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Need rikkumised näitavad seda, et N. Volõnski ei suuda korrakohaselt käituda. Samuti on N. Volõnski narkootikumide sõltlane, mis võib N. Volõnski endale allutada.
12. Maakohus jättis rahuldamata ka N. Volõnski taotluse tõlkida ennetähtaegse vabastamise määrus vene keelde. Kohtu põhjenduste kohaselt kuulub kohtumäärus KrMS § 10 lg 6 jaotuse alla, mille kohaselt võib kahtlustatav või süüdistatav ise või tema kaitsja taotleda kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimist. Riigil lasub KrMS § 10 lg 5 kohaselt kohustus tõlkida mõne üksiku menetlusdokumendi liike, kuid ülejäänute osas on vaja kaaluda, kas dokument on oluline. Võib väita, et täitmisfaasis ei pea riik üldse dokumente tõlkida, ent on võimalik, et mõningate dokumentide tõlkimine näiteks õiglase menetluse põhimõttes tulenevalt on vajalik. Ennetähtaegse vabastamise raames võib riik vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta. Seetõttu ei näinud kohus alust raisata riigi ressursse käesoleva määruse tõlkimise peale.
13. Tartu Ringkonnakohus edastas 15.06.2017 N. Volõnskile Tartu Maakohtu 17.05.2017 määruse resolutiivosa ja kohtu põhjenduste tõlke vene keelde ning andis täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 23.06.
14. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N. Volõnski, kes ei ole nõus kohtumäärusega ja palub oma asja üle vaadata.
16. Kaebaja ei ole nõus asjaoluga, et kohus jättis rahuldamata tema taotluse tõlkida kohtumäärus vene keelde. N. Volõnski ei valda eesti keelt sel tasemel, et ise tõlkida.
17. Kaebaja ei näe ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks takistusi. N. Volõnski on läbinud kõik rehabilitatsiooniprogrammid aktiivselt, v.a tagasilanguse programm, milles on jäänud veel 4 kohtumist. Kõik teised ITK-sse märgitud programmid on N. Volõnski läbinud. Samuti külastab N. Volõnski kord nädalas AN tugigruppi. Vabanemisel on olemas töökoht, kuid on nõus otsima teise töökoha vajadusel. Distsiplinaarkaristuste osas märgib N. Volõnski, et viimane rikkumine oli 03.11.2016 ja viimase poole aasta jooksul on käitumine muutunud positiivsemaks. Samuti on N. Volõnskil olemas vabanemisel elukoht ning suhted perega on head. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
19. mai 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
20. Kaebaja ei ole nõus asjaoluga, et Tartu Maakohus jättis rahuldamata N. Volõnski taotluse tõlkida kohtumääruse vene keelde. Ringkonnakohus edastas N. Volõnskile 15.06.2017 Tartu Maakohtu määruse tõlke vene keelde. Maakohtu käsitlus sellest, et ennetähtaegsel vabastamisel ei ole isikul vajadust teada kohtu põhjendusi ning neid ei ole tarvis tõlkida, ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige. Tõepoolest on KrMS § 10 lg 5 toodud kindlad menetlusdokumendid, mida peab kohus kirjalikult tõlkima ja määrus grammatilise tõlgenduse kohaselt nende liikide alla ei kuulu. KrMS § 10 lg 6 annab võimaluse esitada taotluse ka teiste dokumentide tõlkimiseks, mis võivad mh olla olulised õiglase menetluse seisukohalt. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebemenetluses määruste tõlkimise seisukohast oluline just kaitseõiguse tagamine, kuna määruskaebuse 2 esitamiseks peab isik olema teadlik kohtumääruse sisust. Seetõttu tuleks ka ennetähtaegse vabastamise menetluses isiku taotlusel, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes ei valda eesti keelt, tõlkida vastavad kohtumäärused talle arusaadavasse keelde.
21. Ringkonnakohus leiab, et eelnevale vaatamata ei too maakohtu minetus kaasa kohtumääruse tühistamist. Menetlusõiguse rikkumine sai süüdimõistetule lahendi tõlke saatmisega kõrvaldatud. Lisada tuleb sedagi, et isiku õiguste riive vähest intensiivsust näitab asjaolu, et N. Volõnski kaebus sisaldab ka sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele, mis näitab seda, et isikule sai maakohtu määruse sisu teatavaks. Pärast tõlke kättesaamist ta täiendavaid seisukohtu samuti ei esitanud.
22. Kaebaja toob välja teda iseloomustavad positiivsed asjaolud – on läbinud rehabilitatsiooniprogrammid aktiivselt, v.a tagasilanguse programm, mis veel kestab. Samuti osaleb N. Volõnski AN tugigrupis. Vabanemisel on olemas töökoht, elukoht ja suhted perega on head. Distsiplinaarkaristuste olemasolu kohta märgib N. Volõnski, et viimane rikkumine oli 03.11.
23. Ka maakohus on arvestanud kaebaja väljatoodud asjaoludega, kuid võtnud arvesse ka negatiivseid faktoreid. N. Volõnskit on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest, tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust ja täitmata on veel ITK-st üks sotsiaalprogramm. Ringkonnakohus toob ka välja, et K-Raha andmetel on N. Volõnskil tasumata nõudeid 4897,11 eurot, mis võib suurendada riski uute kuritegude toimepanekuks. Riski suurendab vangla iseloomustuse kohaselt ka rahvatervise ohustamine, samuti on N. Volõnski ise narkootikumidest sõltuvuses. Riigikohtu praktika kohaselt on ennetähtaegse vangistusest vabastamisel oluline isiku hea käitumine vangistuses. Nähtuvalt vangla iseloomustusest on N. Volõnskil 5 kehtivat distsiplinaarrikkumist, mis näitab, et ta ei suuda alluda kontrollitud keskkonnas ametnike korraldustele. See aga ei anna alust arvamuseks, et N. Volõnski suudaks alluda kriminaalhooldusele ja täita nõudeid vabaduses. Samuti on N. Volõnskil pooleli rehabilitatsiooniprogramm tagasilanguse teemadel, mistõttu on kohtu hinnangul mõistlik ka selle läbimine. Võttes arvesse, et isik kannab vanglakaristust teist korda, ta on karistatud juhtimisõiguseta sõiduki süstemaatilise juhtimise ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, varasemalt karistatud narko- ja varavastase kuriteo eest, siis leiab kohus, et ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval hetkel ennatlik.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
25. mai 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus