Obsah (7)

§ 199§ 69§ 200§ 65§ 68§ 75§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4497 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlu

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistati 1 kuu pikkuse vangistusega.

§ 69

lg 7 ka § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10185 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 kuu ja 23 päeva võrra. Liitkaristuseks mõisteti seega 2 kuud ja 23 päeva vangistust. A. Miruškov tunnistati süüdi ka

§ 200

lg 1 järgi ning karistati 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 2 kuu ja 23 päeva võrra.

Lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel hakati karistuse kandmise aja algust lugema A.

Miruškovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 23.03.

1. Karistusaja lõpp saabub 15.06.
3. 06.04.2017 saabusid Tartu Maakohtule materjalid Tartu Vanglast A. Miruškovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
4. 17.04.2017 saabus Tartu Maakohtusse A. Miruškovi kiri, milles kinnipeetav väidab, et läheb Soome tööle ja hakkab elama Helsingis. Elukoha tagavad talle A. P või T. P, kelle nimede taha on lisatud telefoninumbrid. Maakohtu määrus
5. Tartu Maakohtu 17.05.2017 määrusega kohaldati A. Miruškovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. A. Miruškovi kohustati käitumiskontrolli ajal järgima lisaks

§ 75

lõikes 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõuetele ka

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 4 kohaselt kohustus mitte tarvitada alkoholi ja otsida endale töökoht või registreerida ennast töötuna Töötukassas kahe nädala jooksul pärast käitumiskontrolli algust. 5. Kohtu hinnangul on täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused – A. Miruškovi on karistatud mitme tahtliku kuriteo eest ja temale mõistetud praegu kandmisel olev liitkaristus ületab kahte aastat ja

§ 75lg 1 p 1 kohaselt on A.

Miruškovil olemas ka elukoht aadressil XXX, Ulila, Puhja vald. Kuigi elukoht on A. Miruškovi ja prokuröri hinnangul kehvas seisus – külm, elektrita ja põlemisjälgedega, ei tähenda, et seda ei saa määrata inimese elukohaks. Oluline on see, et elukoht oleks elamiskõlblik või elamiskõlblikuks muudetav. Elektri puudumine ei muuda elukohta elamiskõlbmatuks, korteris on olemas ahiküte ja põlemisjäljed iseenesest ei muuda ruumi elamiskõlbmatuks.

1. Uute kuritegude toimepanemine A. Miruškovi poolt on tõenäoline – ta on minevikus korduvalt kuritegusid sooritanud, ta ei ole vanglas resotsialiseerunud (seda kinnitavad distsiplinaarrikkumised), tema suhtes on korduvalt vangistuse jooksul kasutatud julgeolekuabinõusid. Samuti esineb A. Miruškovil alkoholiprobleem, ta tarvitas enne vangistust alkoholi igapäevaselt ja seega võib ta vabanedes alkoholi joomise juurde tagasi pöörduda. Alkohol ajendas A. Miruškovi kuritegusid toime panema.
2. Kohus hindas ka A. Miruškovi soovi lahkuda vabanemisel Eestist ja asuda tööle Soomes. Töökoha olemasolu kinnitavad eeskätt A. Miruškovi ütlused, samuti ka A. Miruškovi ema ütlused. Siiski ei ole need piisavad tõendid. Telefoninumbrid A. Miruškovi kirjas kohtule ei ole aga usaldusväärsed, kohus ise telefoni teel ühendust ei võta ja tõendeid sel moel ei kogu. Seega viited P. kui Soomes töökoha pakkujatele ja nende telefoninumbritele tuleb jätta tähelepanuta. Käitumiskontroll ei välista hoolimata

§ 75

lg 1 p-s 6 sätestatust automaatselt mõistlikus mahus mõnes lähiriigis tööl käimist – luba on võimalik taotleda kriminaalhooldusametnikult.

1. Kuivõrd A. Miruškovi kuriteod on enamikus keskmisest kergemat laadi, ei ole alust piirata A. Miruškovi õigusi ülemäära intensiivselt ja seetõttu kohaldab kohus A. Miruškovile käitumiskontrolli minimaalses määras (12 kuud). Määruskaebus
2. Tartu Maakohtu määruse peale esitas A. Miruškov avalduse, milles teavitas, et soovib esitada määruskaebuse ja palus endale vandeadvokaati.
3. Kaitsja V. Murde esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 17.05.2017 määrusele, milles palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ning jätta A. Miruškov allutamata karistusjärgsele käitumiskontrollile 12 kuuks

§ 871alusel. 11. Kohtumäärus ei ole piisavalt põhjendatud Kr

MS § 145 lg 3 p 1 järgi. A. Miruškov avaldas kohtuistungil, et pärast vabanemist soovib kolida Soome, kuna Ulilas ta ei leia töökohta. Soomes elavad A. Miruškovi vennad ja tema endine elukaaslane koos nende ühise lapsega, perekond saab olla talle toeks. Ulilast lahkumine on A. Miruškovile elutähtis, sest kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kaitsealuse hirm on rajatud asjaolule, et Ulilas puudub reaalne võimalus leida töökohta ning valdav osa tuttavatest on alkoholi tarvitajad.

1. Kohus on jätnud arvestamata, et kriminaalhooldaja ettekandest eluruumi tehnilise seisundi kirjelduse kohta ei ole võimalik kindlaks teha, kas eluruum on kasutuskõlblik või mitte. Eluruumis tuleb teha kapitaalremont ja alles siis on võimalik seda kasutada elamiseks. Kasutuskõlblikkuse kindlakstegemiseks oleks pidanud arvesse võtma ehitusspetsialistide arvamust, mitte rajama otsustuse kriminaalhooldusametniku ettekandes antud kirjeldusele, mis omakorda on rajatud kaitsealuse ema sõnadele. Samuti jättis kohus arvestamata, et korterile on vajalik kapitaalremont ning selle teostamine nõuab raha, mida A. Miruškovil ei ole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodu alustel. 14.

§ 871lg 1 sätestab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Miruškovi suhtes esinevad alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, s.o

§ 871lg-s 1 sätestatu.

1. Määruskaebuse põhiseisukoht on, et A. Miruškov ei leia Ulilas töökohta ning võib hakata uuesti alkoholi tarbima, mis suurendab riski kuritegude toimepanekuks; samuti on maakohtu poolt määratud elukoht elamiskõlbmatu ja vajab kapitaalremonti. A. Miruškov soovib asuda tööle Soome, kus elab ka tema perekond (endine elukaaslane ühise lapsega ja A. Miruškovi vennad).
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski nimetatud seisukohtadest ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist. Maakohus on oma määruses toonud välja, et A. Miruškovi väited ja kiri kohtule, mille kohaselt soovib ta asuda elama Soome ja tal on tagatud ka töökoht, on paljasõnalised väited ning materjalide pinnalt ei ole võimalik kontrollida vabanemisjärgse töökoha garanteeritust. Seega on maakohus õigesti leidnud, et käesoleval juhul on põhjendatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, kuna selle tagajärjel on uute kuritegude toimepanemise oht väiksem ja ei ole põhjendatud eeldada, et A. Miruškov lahkub Eestist. Asjaolu, et kaebaja väitel ei leidu Ulilas töökohti, on samuti spekulatiivne ja ei ole välistatud võimalus, et A. Miruškov saab asuda tööle lähipiirkonnas. Nagu maakohus ka õigesti välja tõi, ei välista kriminaalhoolduse teostamine loa saamisel töötamist ka välisriigis. Asjaolu, et A. Miruškov kardab uuesti alkoholi tarbima hakkamist, viitab kohtu hinnangul kriminaalhoolduse vajadusele. Kriminaalhooldusnõudena määras maakohus ka alkoholi mittetarvitamise nõude. Soome kolides ja ilma kriminaalhoolduseta poleks üleüldse tagatud alkoholi mittetarvitamise nõue ja seega esineks ka suurem risk uute kuritegude toimepanekuks.
3. Kaitsja hinnangul ei ole A. Miruškovile määratud elukoht elamiskõlblik, mistõttu ei ole

§ 75lg 1 p 1 nõude puudumisel võimalik määrata karistusjärgset käitumiskontrolli.

Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga nõustuda ei saa. Nähtuvalt kriminaalhooldaja arvamusest (tl 8) on kriminaalhooldaja elukoha kontrollimiseks teostanud 01.03.2017 kodukülastuse aadressil XXX koos kinnipeetava ema S.F.. Nähtuvalt arvamusest on kahetoaline korter ahiküttega, ilma elektrita ja põlemisjälgedega. Kuna kriminaalhooldaja arvamus on kriminaalhoolduse teostamise hindamisel määrav, siis ei ole õige kaitsja väide, mille kohaselt peaks eluruumi elamiskõlblikkuse üle otsustama ehitusspetsialistid. Ka maakohus on toonud välja, et elektri puudumine korteris ei muuda korterit elamiskõlbmatuks, samuti põlemisjäljed. Kapitaalremondi vajadus tuleneb A. Miruškovi ja tema ema ütlustest, kuid seejuures on kriminaalhooldaja lugenud korteri elamiskõlbulikuks. Seega ei ole kohtul alust kahelda kriminaalhooldaja hinnangus ja leiab, et XXX asuv korter vastab

§ 75lg 1 p 1 nõuetele. 18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Tartu Maakohtu

1. mai 2017 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2. A. Miruškovi kaitsja V. Murde esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kohtumine vanglas ja nõupidamine aega 1 tund ja määruskaebuse koostamine aega 2,5 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 168 (sh käibemaks 28 eurot). Ringkonnakohus ei pea 168 eurot käesoleval juhul põhjendatud tasuks RÕS § 22 lg 7 mõttes ning vähendab seda. Kaitsja määruskaebus kordab menetluse käiku ja maakohtu seisukohti. Kaebuse sisuline osa kordab maakohtus arvestatud asjaolusid ning asjakohaseid põhjendusi ei ole palju. Arvestades eeltoodut tuleb pidada põhjendatuks 1,5 tundi määruskaebuse koostamise eest. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse 120 euro ulatuses (sh käibemaks 20 eurot). Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 120 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Miruškovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus