Obsah (7)

§ 184§ 424§ 199§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-703 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlust

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust,

§ 424

järgi ja karistuseks 6 kuud vangistust ning

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning P.

Eelmaale mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust) võrra ja P. Eelmaale mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.03.2015 ja lõpeb 31.05.

2. Tartu Vangla esitas 20.04.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Eelmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 01.06.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed alused P. Eelmaa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
4. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt esineb P. Eelmaa puhul mitmeid positiivseid asjaolusid. Kinnipeetava käitumine olnud olnud karistuse kandmise ajal hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kuriteoriskide maandamiseks on P. Eelmaa osalenud taasühiskonnastavas tegevuses- osalenud tööhõives, läbinud Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori kutseõppe ja sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Isik on aktiivne ning viisakas. Ka P. Eelmaa vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kinnipeetaval on võimalus asuda elama MTÜ Lootuse Küla pakutavale majutusteenusele, mis hõlmab ka tööga kindlustatust ja sotsiaalsfääri teenuste osutamist. Väidetavalt on P. Eelmaal praeguse karistuse ajal tekkinud tahe oma elus muudatusi teha ning on motiveeritud kõigist sõltuvustest vabanema.
5. P. Eelmaad on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesolev vanglakaristus on juba viies. Eelmise, Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati P. Eelmaa tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 19.12.2012 määruse alusel. Seega käesolev kuritegu on toime pandud eelmise karistuse katseajal. Karistust kannab P. Eelmaa suures koguses narkootilise aine käitlemise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja varguse katse eest. Samalaadseid kuritegusid on P. Eelmaa toime pannud ka varasemalt.
6. Maakohus leiab, et isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures tegude eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, järjekordselt ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Maakohtu arvates praegu selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vaid positiivne käitumine karistuse kandmise ajal selleks ei ole. Oluline on seegi, et soov oma elu muuta on tekkinud P. Eelmaal (ka enda sõnul) alles käesoleva vangistuse ajal. P. Eelmaa on talle karistuseks mõistetud 4 aasta 2 kuu ja 23 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud vaid poole, mis ei ole maakohtu arvates piisav, et veenduda, et muutused P. Eelmaa mõtlemises ja käitumises võiksid püsivad olla. Ka ei ole ärakantud karistus toimepandud kuritegusid arvestades piisav ega vasta karistuse eesmärkidele.
7. Kõige eelneva põhjal leiab maakohus, et P. Eelmaa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu P. Eelmaa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistuses vabastamist.
9. P. Eelmaa leiab, et maakohtu määrus ei ole õige ja kuulub tühistamisele tema isiku, kuriteo toimepanemise asjaolude ning ennetähtaegse vabastamisega seotud tagajärgedega mitte arvestamise tõttu, samuti ebapiisava motiveerituse tõttu alljärgnevatel põhjustel.
10. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustamisruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja 2 vastuoludeta.

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (RKKKm nr 31-1-59-14).
2. Maakohtu poolt lahendatud P. Eelmaa ennetähtaegse vabastamise taotluse analüüs osutab, et tema ennetähtaegne vabastamine sõltus oluliselt kohtunikust, mitte

§ 76

sätestatud alustest, kuna kohtunik keskendus kuriteo eest mõistetud karistusele, jättes seeläbi tähelepanuta muud olulised tingimused, mida tuleks

§ 76lg 4 järgi arvesse võtta.

13. Käesoleval juhul ei pidanud maakohus P. Eelmaa ennetähtaegset vabastamist õigustatuks peamiselt üldpreventiivsetel kaalutlustel, kuna teda on juba viis korda süüdimõistetud ning et ta pani katseajal toime uue kuriteo, mistõttu jäeti eripreventiivsed kaalutlused tahaplaanile. Lisaks sellele lisas maakohus, et järjekordseks ennetähtaegseks vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Maakohtu arvates selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vaid positiivne käitumine karistuse kandmise ajal selleks ei ole. Sellise maakohtu seisukohaga ei saa nõustuda. 14.

§ 76

puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik.

§ 76

kohaldamise piiramist seadusest mitte tuleneva tingimusega on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Seda on leidnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-12-17, p

1. Ennetähtaegse vabastamise instituut on loodud selleks, et kinnipidamisasutuses hästi käitunud kinnipeetav saaks näidata, et VangS § 6 toodu on täitnud oma eesmärgi ja seda enne vangistuse lõppu.
2. Kui määruskaebuse esitaja on suutnud vangla rangetes tingimustes (kontrolli mõistes) käituda seadusekuulekalt, täitnud õigusaktides nõutud tingimused ning on motiveeritud saavutama VangS § 16 alusel koostatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid enne karistusaja lõppu, on tema karistus täitnud eesmärgi.
3. Antud maakohtu määruse põhjal ei ole arusaadav, mis peaks motiveerima P. Eelmaad veel õiguskuulekusele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. P. Eelmaa püüdlikkus näitab, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud juba praegu, kuna terve vangistuse jooksul (s.o üle 2 aasta) puuduvad süüdimõistetul distsiplinaarkaristused, mis on üheks eelduseks ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel (vt RKKKm nr 3-1-1-81-06).
4. P. Eelmaa on olnud hõivatud majandustöödel, loobus suitsetamisest, on väga viisaks ning aktiivne ja on osa võtnud kõikidest võimalikest erinevatest vestlustest ning spordiüritustest kohtuniku näol. Käesoleva vangistuse jooksul omandas P. Eelmaa puidupingi-operaatori kutse.
5. Määruskaebuse esitaja resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks, kuna ta on valinud selleks sobiva paiga, s.o MTÜ Lootuse küla, kes on selleks väljastanud ka kinnituskirja. Elamistingimused Lootuse külas on väga head, seal on temale kindlustatud kõik eluks vajalik, sealne majutusteenus hõlmab ka tööga kindlustamist ja sotsiaalsfääri teenuste osutamist. P. Eelmaa leiab, et nii Lootuse küla kui ka elektroonilise järelevalve all olemine aitab tal kindlasti püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik tema resotsialiseerumisele kaasa aidata.
6. Arusaamatuks jääb ka maakohtu seisukoht, miks maakohus ei arvestanud prokuratuuri, kriminaalhooldusametniku ja Tartu Vangla seisukohtadega, kes on järjepidevalt tegelenud tema käekäiguga ja nende toetus peaks kohtule olema määrava tähendusega. 3
7. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Toodu valguses puuduvad maakohtu määruses vastavad põhjendused.

1. Kuigi maakohus tuvastas teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, jäid kohtumääruse põhjendused üldsõnaliseks osas, miks on jätkuvalt suurem kaal tema varasemal elukäigul ja kuriteo toimepanemise asjaoludel, kuigi kohtu hinnangul on P. Eelmaa poolt täidetud kõik materiaalsed- ja formaalsed tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei tingi tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
2. P. Eelmaa arvates viitab see selgelt sellele, et märgitud positiivsete asjaoludega sisuliselt ei arvestatud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad tema käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal.
3. Maakohtu hinnangul ei võimalda P. Eelmaa vabastamist esimesel võimalusel ka ära kantud karistusaja pikkus. Siinkohal soovib määruskaebuse esitaja viidata kehtivale kohtupraktikale, kus isikuid on ennetähtaegselt vabastatud ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla poole karistusaja kandmise pealt ning seega ei ole tegemist erandiga (1-16-2076, 1-09-11463, 1-108498, 1-10-14635). Ringkonnakohtu järeldused
4. Ka ringkonnakohus ei vabasta P. Eelmaad vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et esitatud määruskaebuses viitab P. Eelmaa kaaspinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise määrustele. Siinkohal selgitab kriminaalkolleegium, et kõikide süüdimõistetute ennetähtaegse vabastamise taotluseid vaatab kohus läbi konkreetse süüdimõistetu ja teda iseloomustavate asjaolude pinnalt ning asjakohatu on viidata teiste, ennetähtaegselt vabastatud isikute kohtuasjadele.
6. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kuigi vangla ja prokuratuur on P. Eelmaa ennetähtaegse vabastamise osas toetaval seisukohal, ei ole see kohtu jaoks kohustuslikult siduv, sest ainult kohus otsustab

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. 27.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). 4

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses märgitu alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

1. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et P. Eelmaal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud kinnipidamiskohas tööhõives, läbinud puidupingioperaatori kutseõppe ja sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Samuti on tal vabanemise korral võimalik elama asuda MTÜ Lootuse Külas, mis hõlmab ka tööga kindlustatust ja sotsiaalsfääri teenuste osutamist.
2. Samas tuleb ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada ka nende tagajärgedega, mida konkreetse süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine endaga kaasa tooks.
3. Käesoleval juhul, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et P. Eelmaa puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist.
4. Eelkõige viitab sellele P. Eelmaa varasem elukäik. Isikut on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning käesolevalt kannab viiendat reaalset vanglakaristust. P. Eelmaa poolt toime pandud süüteod on olnud eriliigilised, käesolevat karistust kannab mh ka narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Viimati toime pandud kuritegude ajendiks oli majanduslik kasu ning soodusteguriks sõltuvus narkootilisest ainest. On küll positiivne, et vabanemise korral on tal võimalik asuda MTÜ-sse Lootuse Küla, tänu millele on garanteeritud tööga kindlustatus ja sotsiaalsfääri teenused, kuid vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on P. Eelmaa varasemalt kuritegusid toime pannud ka ajal, mil ta oli hõivatud ametliku tööga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega kindla tööga kindlustatus garantiiks, mis hoiaks tõsimeeli ära P. Eelmaa poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Samuti on ohuallikaks käesoleval juhul ka P. Eelmaal lasuvad rahalised nõuded summas 17 481, 55 eurot. Ei ole välistatud, et vabaduses majanduslike raskuste ilmnemisel võib süüdimõistetu taas hakata toime panema varalise kasu eesmärgil süütegusid. Mööda ei saa minna ka P. Eelmaa narkootilise aine sõltuvusest - P. Eelmaa suhtes koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on narkootilise aine tarvitaja juba aastast
5. Toodu suurendab kindlasti uute kuritegude toimepanemise tõenäosust, seda nii narkootilise aine käitlemise kui ka varavastaste kuritegude toimepanemise näol.
6. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa P. Eelmaa ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise.
7. P. Eelmaa on süstemaatiline õigusrikkuja, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna materiaalse kasu saamise eesmärgist, mida on soodustanud kehv majanduslik olukord ning sõltuvus narkootilisest ainest. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et P. Eelmaa suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
8. Järelejäänud karistusaja jooksul on süüdimõistetul võimalik kinnistada temas tekkinud positiivseid muudatusi ning välistatud ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabanemine tulevikus. 5
9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 01.06.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 6 /allkiri/ Aarne Sarjas