Obsah (5)

§ 651§ 392§ 230§ 331§ 657

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-14-60143

) § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Abielu kestel soetatud varast maksumusega 74 000 eurot jäi kostjale vara väärtusega 13 500 eurot ja hagejale 60 500 eurot. Seega on ühisvara jagamise tehing tasakaalust väljas hageja kasuks ning tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3). PKS § 37 lg 3 võimaldab sõlmida ka kokkuleppe, millega kaldutakse ühisvara jagamisel kõrvale kummalegi abikaasale jääva osa võrdusest. Maakohus leidis, et hageja kui notariaalse lepingu pool ei teadnud ega pidanudki teadma asjaoludest, millest võis järeldada, et kostja oli lepingu sõlminud erakorralisest vajadusest, sõltussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest tulenevalt. Selliste asjaolude olemasolu korral oleks kostja saanud nendest teatada notarile enne lepingu sõlmimist ja tehing oleks jäänud tegemata. Samuti nõuab notariaalse lepingu sõlmimine lepingupoolelt mitmesugust mõtestatud tegevust enne lepingu sõlmimist (s.o notari aja kooskõlastamine, isiklik kohalolek notari büroos jne). Seega oli kostjal võimalik juba enne notari büroosse minekut avaldada hagejale lepingu sõlmimist takistavatest asjaoludest või siis keelduda lepingu allkirjastamisest hiljemalt pärast notari selgitusi. Kuna kostja siiski sõlmis lepingu, saab järeldada, et lepingu sellisel viisil sõlmimine ja ühisvara jagamine oli kostja tegelik tahe. Kostja toodud asjaolud viitavad, et ta tehingu tegemisel ajal võis ta olla eksimuses või hageja pettis kostjat eesmärgiga kallutada teda tehingut tegema. Kuna kostja ei ole tehingu tühistamise õigust kasutanud, ei saa viidatud asjaolud olla tehingu tühisuse aluseks, sest kostja on tehingu vaikimisi heaks kiitnud, vastupidisel oleks kostja pidanud teatama hagejale tehingu tühistamisest hiljemalt abielu lahutamisel (

1. mail 2013). Kuna pooled on sõlminud abieluvaralepingu ning ühisvara jagamise kokkuleppega jaganud nende ühisvaraks olnud Narva-Jõesuus XXX asuva kinnistu, ja kokkulepe on kehtiv, ei saa kohus seda muuta ega jagada ühisvara hulka kuulunud asja erinevalt kokkuleppest. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus leidis, et abieluvaraleping ja ühisvara jagamise kokkuleppest tulenevate kohustuste väärtus on tasakaalus väljas hageja kasuks. Sellest järeldas kohus, et tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Järelikult pidi hageja selle eelduse ümber lükkama. Hageja ei ole seda teinud. Vaatamata TsÜS § 86 lg-s 3 sätestatud eeldusele ja vaidlustatud otsuses eelnenud järeldusele jõudis maakohus üllatuslikult seisukohale, et hageja ei teadnud ega pidanudki teadma sellistest 4 asjaoludest. Seejuures märkis maakohus, et kostja võis tehingu tegemisel olla eksimuses või hageja pettis kostjat eesmärgiga kallutada teda tehingut tegema. Maakohtu seisukohad on vastuolulised. Ainuüksi notariaalse abieluvaralepingu sõlmimisega ei saa TsÜS § 86 lg-s 3 sätestatud eeldust ümber lükata. Maakohus jättis analüüsimata kostja väited selle kohta, et tehing on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mis annab aluse tugineda vastuolule heade kommetega. Praegusel ajal ei ela kostja Eestis, kuna töötab välismaal. See asjaolu tekkis pärast viimast kohtuistungit, mistõttu ei saanud kostja seda maakohtus esitada. Olukorras, kus kumbki pool ei soovinud vara endale jätta, pidi kohus selgitama võimalust müüa vara enampakkumisel. Sellega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Kostja ei saa korteriomandi müügiga tegeleda, kuna ei ela Eestis.
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
5. novembri 2016 otsus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi (otsuse resolutsiooni p 1); lõpetas hageja ja kostja kaasomandi korteriomandile, asukohaga XXX Narva linn, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (otsuse resolutsiooni p 2); jättis korteriomandi kostja ainuomandisse (otsuse resolutsiooni p 3) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 12 379 eurot 50 senti (resolutsiooni p 4) ning osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu kaasomandi lõpetamiseks (osaliselt otsuse resolutsiooni p 6). V.P. hagi I.P. vastu kaasomandi lõpetamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, samuti tuleb uueks läbivaatamiseks saata I.P. vastuhagi V.P. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Samas lähtudes apellatsioonkaebuse põhjendustest ei ole kostja vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 5, millega maakohus jättis läbi vaatamata kostja vastuhagi nõude osas muuta hageja ja kostja vahel 11.04.2013 sõlmitud abieluvaralepingut ja avaldust abieluvararegistrile ning ühisvara jagamise kokkulepet järgmiselt: muuta lepingu p-s 5 määratud kinnistu, asukohaga XXX Narva-Jõesuu, jagamise viisi selliselt, et kinnistust ½ läheb kostja ja ½ hageja omandisse. Kuna kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 5, siis selles osas ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Lisaks eeltoodule nähtub 05.05.2016 kohtuistungi protokollist, et kostja on tagasi võtnud vastuhagi (tl 101 pöördel), milles ta taotles muuta abieluvaralepingu p-s 5 määratud kinnistu, asukohaga XXX Narva-Jõesuu, jagamise viisi selliselt, et kinnistust ½ läheb kostja ja ½ hageja omandisse. Maakohus ongi jätnud läbi vaatamata kostja poolt vastuhagis esitatud nõude muuta poolte vahel 11.04.2013 sõlmitud abieluvaralepingut ja avaldust abieluvararegistrile ning kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses põhjendusi selle kohta, et maakohus jättis ebaõigesti nõude läbi vaatamata seoses sellega, et vastuhagi nõue võeti tagasi. 05.05.2016 kohtuistungi protokollist küll nähtub, et pooled on loobunud nõude läbivaatamata jätmise määruse peale edasikaebamise õigusest, kuid samas ei ole maakohus nõude läbivaatamata 5 jätmist määrusena vormistanud, vaid on seisukoha võtnud vaidlustatud kohtuotsuses. Seega iseenesest edasikaebamise soovi korral oli kostjal võimalik vaidlustada ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 5, kuid kostja ei ole seda selgesõnaliselt teinud. Lähtudes eeltoodust menetles maakohus vastuhagi abieluvaralepingu osalise tühisuse tuvastamiseks ja ühisvara jagamiseks ning kaasomandi lõpetamiseks (otsuse resolutsiooni p 6).

1. Eelkõige märgib ringkonnakohus, et kostja nõue vastuhagis on ebaselge, samuti ei ole selge apellatsioonkaebuses esitatud nõue, sest nii vastuhagis kui apellatsioonkaebuses on kostja taotlenud muuhulgas hageja ja kostja vahel 11.04.2013 sõlmitud abieluvaralepingu ja avalduse abieluvararegistrile tühiseks tunnistamist ühisvara jagamise kokkuleppe osas, mis puudutab kinnistut, asukohaga XXX Narva Jõesuu, kuid arusaamatuks jääb, milline õiguslik tagajärg oleks avalduse abieluvararegistrile tühiseks tunnistamisele. Lähtudes vastuhagis sisalduvast, saab lugeda vastuhagi üheks nõudeks tunnistada tühiseks hageja ja kostja vahel 11.04.2013 sõlmitud abieluvaraleping ühisvara jagamise kokkuleppe osas, mis puudutab kinnistut asukohaga XXX Narva Jõesuu (sisaldub abieluvaralepingu p-s 5).
2. Kostja on vastuhagis asunud seisukohale, et abieluvaralepingu sõlmimisel viis hageja teda eksimusse selles osas, et ühisvara jagamise eesmärgiks on abielu säilitamine (s.o hageja loobub abielu lahutamisest, kui ühisvara jagatakse hageja poolt soovitud viisil), samuti väitis hageja talle, et kinnistu oli omandatud tema poolt lahusvara arvel ja see ei ole ühisvaraks. Vastavalt TsÜS § 90 lg-le 1 tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Kooskõlas TsÜS § 98 lg-ga 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest. Tegemist on õigustlõpetava tähtajaga, mille möödumisel tühistamisõigus lõpeb ning ringkonnakohtu arvates on kostja poolt esitatud asjaoludel abieluvaralepingu osalise tühistamise tähtaeg eksimuse tõttu lõppenud. Abieluvaralepingu p-st 3.1 nähtub ühisvara koosseis ning p 3.1.2 järgi oli ühisvaraks ka kinnistu asukohaga XXX Narva-Jõesuu. Lepingu p-s 5 on pooled kinnitanud, et on kokku leppinud p-s 3.1 nimetatud ühisvara jagamises. Lähtudes abieluvaralepingu p-dest 3.1 ja 5 pidi kostja abieluvaralepingu sõlmimisel 11.04.2013 aru saama, et kinnistu kuulub ühisvara koosseisu ning kuna vastuhagi on esitatud 30.07.2015 (tl 54), siis on tühistamisavaldus esitatud tähtaega rikkudes. Samuti on tühistamisavaldus esitatud seaduses sätestatud kuuekuulist tähtaega rikkudes alusel, et hageja väidetavalt lubas loobuda abielu lahutamisest, kui ühisvara jagatakse tema poolt soovitud viisil. Poolte abielu lõppes 13.05.2013 ning alates sellest ajast hakkas kulgema tühistamisavalduse esitamise tähtaeg. Vastuhagi, milles taotleti abieluvaralepingu osalist tühistamist, esitati 30.07.2015, s.o tehingu tühistamine on toimunud hilinenult. Lähtudes eeltoodust ei ole abieluvaraleping kostja poolt osaliselt tühistatav eksimuse tõttu.
3. Kostja seisukoha järgi on abieluvaraleping kui heade kommetega vastuolus olev tehing osaliselt tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Siinkohal on tuginenud kostja TsÜS § 86 lg 2 p-le 2, mille kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 6 TsÜS § 86 lg 3 täpsustab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
4. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole poolte vahel sõlmitud abieluvaraleping osaliselt tühine TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. PKS § 35 p 2 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. Hageja ja kostja on 11.04.2013 sõlminud abieluvaralepingu, mille p-s 2.1 leppisid nad kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestasid uue varasuhtena varalahususe varasuhte ning p-s 3 leppisid pooled kokku ühisvara jagamise kokkuleppes. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul on hageja ja kostja abieluvaralepingus PKS § 37 lg 3 alusel kokku leppinud jagada ühisvara teisiti kui võrdsetes osades. Pooled on jaganud ühisvara (abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemeid) ja lepingu p-s 3.5 kinnitanud, et ei oma vastastikku pretensioone seoses lepingu alusel jagatava ühisvaraga ning on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel ühisvara arvel enam saanud pool ei pea maksma teisele poolele rahalist hüvitist. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud selliseid asjaolusid, mis annaks asuda seisukohale, et abieluvaralepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning kohaldamisele kuulub TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 p
5. Ainuüksi see, et ühele abikaasale jääb abieluvaralepingu alusel vara suuremas väärtuses kui teisele poolele, ei muuda lepingut heade kommetega vastuolus olevaks.
6. Hageja on hagis taotlenud lõpetada hageja ja kostja kaasomand korteriomandile, asukohaga XXX Narva linn, ja jätta korteriomand kostja ainuomandisse. Kostja on vastuhagis palunud jätta korteriomand, asukohaga XXX Narva linn, hageja ainuomandisse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes korteriomandi kostja tahte vastaselt tema ainuomandisse, on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. 14.
7. Kaasomandi lõpetamisel saab kohus valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt nt Riigikohtu
8. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Pooled on käesoleval juhul kohtule esitanud asja jagamise viisina jätta see hagejale või kostjale, kusjuures kumbki ei ole korteriomandit soovinud lõpetada sel teel, et ta saab korteriomandi ainuomanikuks. Kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus poolte poolt esitatud kaasomandi lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt nt Riigikohtu
9. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Ringkonnakohtu arvates ei ole vähemasti üldjuhul põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis olev ese ühele kaasomanikule vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. Lisaks võib selline sundomandamine põhjustada isikule raskeid tagajärgi. Olukorras, kus ükski kaasomanik ei soovi eset endale, on ringkonnakohtu arvates ainus mõistlik võimalus asja jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. 7 14.
10. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooled esitanud hagi või vastuhagi jagada asi viisil, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuna enampakkumise nõuet ei ole esitatud (ja muid mõistlikke alternatiive ei ole), oleks kohus pidanud selgitama pooltele menetuslikku olukorda ja võimaldama neil esitada enampakkumise nõue juhuks, kui kumbgi kaasomanikest ei soovi korteriomandit ainuomandisse. Antud juhul on maakohus jätnud läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse ning seeläbi on täitmata ka kohtupoolne selgitamiskohustus. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Eelmenetluses selgitab kohus muuhulgas välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392

lg 1 p 3) ja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (

§ 392lg 1 p 4).

Kohus peab seadusest tulenevat selgituskohustust täitma ja pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses. Vajadusel teeb kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks. Kohus võib seadusest tuleneva selgitamiskohustuse täitmiseks pikendada eelmenetlust ja võtta vastu hilinenult esitatud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid (

§ 331

lg 1) või lükata erandkorras kohtuistungi edasi (

§ 331lg 2).

14.3. Lähtudes eeltoodust on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning seetõttu tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel saata V.P.

hagi I.P. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja I.P. vastuhagi V.P. vastu kaasomandi lõpetamiseks saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 15. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson