Obsah (8)

§ 121§ 37§ 44§ 45§ 38§ 6§ 55§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2663 Määruse kuupäev ja koht 10. aprill 2017, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J. R kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse t

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eeldusteks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend (sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi ka taastada või muul moel tõhusalt kaitsta), siis näeb seadus selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt sätestab

§ 45

lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole võimalik kaebajale tõhusamat nõuet soovitada ning ainuke võimalik nõue on kaebaja poolt esitatud nõue vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja eesmärgiks on tutvuda CPT standardiga. Sellise eesmärgi saavutamine on kõige tõhusamalt saavutatav kohustamisnõude esitamise (

§ 37lg 2 p 2) kaudu.

Sellest eesmärgist tulenevalt on kantud ka kaebaja muud nõuded (teabenõuetele vastamise toimingute õigusvastasuse tuvastamine, vaidemenetluses tähtaja ennistamise nõude esitamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamine jms). Kuna kaebaja ei ole enam Viru Vangla kinnipeetav, ei ole võimalik vastustaja kohustamine CPT standardite väljastamiseks. Samal põhjusel ei saa õigusvastasuse tuvastamine kanda preventiivset eesmärki.

1. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud vastustaja tegevuse seoses Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standardite saamiseks esitatud taotluste lahendamisel ja seoses sellega, kuidas lahendati tema teabenõudeid. Viru Vangla selgitas 28.07.2016 vastuses, et kaebajale on väljastatud Julin vs Eesti lahendis ära toodud CPT
2. üldaruande asjakohane osa ning kõnealune CPT
3. üldaruanne ei ole eesti keeles kättesaadav. Kaebaja väidab, et raadiost kuuldu kohaselt CPT standarditega on vastuolus määratud karistuste järjestikune täitmisele pööramine. Kaebaja väitel on õigusvastasuse tuvastamine vajalik hiljem esitatava kahju hüvitamise nõude tarbeks. Kohus leiab, et isegi siis, kui kohtumenetluses leiaks tuvastamist asjaolu, et kaebajale on CPT standardid jäetud õigusvastaselt väljastamata ning kaebaja vaie 14.12.2016 otsusega nr 612/317-2 õigusvastaselt tagastatud, on hilisem kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. 2
4. Väidetav tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise soov ei õigusta praegusel juhul tuvastamisnõude esitamist (

§ 38

lg 4), kuna kaebaja ei ole täpsustanud tekkinud kahju ning isegi kui kaebaja oleks seda teinud, siis oleks kahju hüvitamise nõue perspektiivitu. Arvestades käesoleva haldusasja asjaolusid on ilmne, et kaebajale ei ole tekitatud varalist kahju. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebajale võiks olla tekitatud süüliselt riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud kahju. Nimelt näeb riigivastutuse seadus ette kahju hüvitamise olukorraks, kus haldusorgan on süüliselt alandanud isiku väärikust, kahjustanud isikutervist, võtnud isikult vabaduse või rikkunud kodu, eraelu puutumatuse või sõnumi saladust või teostanud au või hea nime. Rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise saab vangla tegevus reeglina kaasa tuua vaid siis, kui tegevus on õigusvastane ning rikkumisega kaasnevad tagajärjed on piisavalt tõsised ja ületavad mõistlikkuse piire. Käesolevas kaebuses kirjeldatu puhul pole kindlasti tegemist niisugust piiri ületavate kannatustega (CPT standardite mitteomamine) ja seda olenemata vastustaja tegevusele antavast hinnangust. Seetõttu ei saanud need ilmselgelt kaasa tuua mittevaralise kahju tekkimist ega anna alust selle hüvitamise soovile tugineva tuvastamiskaebuse esitamiseks. 7. Riigikohus on lahendis 3-3-1-55-16 märkinud, et CPT esitab raportites üksnes mittesiduvaid ettepanekuid (piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni art 10 lg 1), kuid menetlusosaline võib aruandes kajastatud seisukohtadele kohtu menetluses tugineda. EIK 19. juuli 2007 otsuses asja Trepashkin vs Venemaa (nr 36898/03) punktis 92 on EIK asunud seisukohale, et kuigi kohus võib võtta arvesse CPT standardeid, ei saa need olla otsustava kaaluga. Kaebaja väitel olid CPT standardid kaebajale vajalikud tema õiguste kaitsel. Isegi juhul, kui eeldada, et CPT standardile tuginemine andnuks aluse kaebaja nõuete rahuldamiseks, tulnuks omakorda eeldada, et halduskohtumenetluses valitsevast uurimisprintsiibist tulenevalt (

§ 6

) selgitab kohus haldusasjas vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ning kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seetõttu ei olnuks kaebajal kaebuses vaja viidata õigusaktidele või CPT standarditele ning kahju tekkimist ei saanud kaebajale tingida see, et kaebaja võimalused tutvuda CPT standardiga olid piiratud või võimatud. Kaebaja õiguste kaitse oli võimalik ka CPT standardile üldise viitamise ja tuginemise kaudu. Seetõttu on võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ning kaebajal puudub

§ 45

lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus ja kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p-i 1 alusel tagastada.

8. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Tulenevalt sellest, et kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus menetlusabi taotluse

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks Kohtunik 3