← Eesti

2-16-5722/29

Obsah (5)§ 2§ 48§ 45§ 221§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse kuupäev 13. juuni 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-5722 Tsiviilasi A.K. kaebus kohtutä

§ 2mõistes täitedokument. Kohtumäärust saab täita pärast selle jõustumist sissenõudja avalduse alusel (Ts

MS § 461 lg 1, lg 3). Kohtutäitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue on täidetud või täitmata, kuna eelduslikult esitab sissenõudja täiturile nõuded, mis on täitmata. Täitetoimingute andmekogu andmetel on täiteasjas nr 066/2005/3432 sissenõudjaks K.J. , kes on J.K. i seaduslik esindaja. See täitemenetlus algatati Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsuse alusel tsiviilasjas 2-894/

  1. Täiteasjas nr 066/2016/214 on sissenõudjaks J.K. ning täitemenetlus algatati Viru Maakohtu 19.11.2015 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-15-
  2. Maakohus märkis, et eksitav võib olla maakohtu 19.11.2015 määruse resolutsiooni sõnastus, mille kohaselt muudetakse 30.09.2005 kohtuotsusega väljamõistetava elatise suurust, kuid vaatamata sellele on täitemenetluses sissenõudjaks J.K. , mitte varasemas elatisasjas sissenõudjana nimetatud isik. Sissenõudja nõuet ei olnud kuni 20.01.2016 rahuldatud (

§ 48

lg 1 p 2), täitedokumenti pole tühistatud ega sundtäitmist pole lubamatuks tunnistatud ega sundtäitmist lõpetatud (

§ 48lg 1 p 4).

Täitemenetlust pole kohtumääruse alusel peatatud, pikendatud ega ajatatud (

§ 45

). 2 Võlgnik pole esitanud ka kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (

§ 221

lg 1) tõendamaks, et sundtäitmise oli lubamatu põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sissenõudja ei ole sõlminud võlgnikuga kokkuleppeid, et võlgnik tasuks võla maksegraafiku alusel ositi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et tegu on uue asjaga. Nõude sisuks on ülalpidamiskohustuse täitmine alaealise suhtes. Alaealisel on piiratud teovõime. Tegu ei ole kahe eraldi sissenõudjaga.
  2. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku
  4. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
  5. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  6. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud täitedokumentide (Viru Maakohtu 30.09.2005 otsus 2-894/05 ja Viru Maakohtu 19.11.2015 määrus 2-15-1567) koostamise vahelisel ajal muudeti seadust ning sellest tulenevalt olid ka menetlusosaliselt erinevad. Kuni 1.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS, RT I 1994, 1326) § 61 lg 1 järgi oli elatise hagi esitamise õigus teisel lapsevanemal, eestkostjal või eeskosteasutusel. Käesoleval ajal kehtiv PKS (RT I 2009, 60, 395) sellist sätet ei sisalda ning PKS § 97 p 1 järgi on elatist õigustatud saama laps. TsMS § 3 lg 1 sätestav, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Elatise nõudmisel on seadusega kaitstud huvi lapsel ning seetõttu võib elatise hagi vanema vastu esitada vaid laps. Samuti võib elatise vähendamise hagi esitada kohustatud isik ainult lapse vastu.

§ 23

lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Lähtudes täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest (

§ 2, § 23 lg 1) alustas kohtutäitur täitemenetlused õiguspäraselt.

Kohtutäitur ei saa ise muuta menetlusosalisi, õigustatud ja kohustatud isikuid ega sissenõudjaid. 8. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.