KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2.

§ 133

lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.

1. a otsus nr 3-3-1-80-13). Kaebaja taotleb vastustaja vastuse, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus väljastada talle kõik dokumendid, mille alusel on ta paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda, tühistamist ja vastustaja kohustamist asja uueks otsustamiseks. Vaidlustatud otsuse kohaselt paigutati kaebaja 20.12.2013 kinnitatud riskihinnangu alusel tugevdatud järelevalvega osakonda. Riskihindamine sisaldab andmeid vanglatöös kasutatavate meetodite, taktikate ja julgeolekuriskide hindamise kohta, mistõttu on vanglal vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-te 1 ja 6 kohaselt õigus keelduda nende andmete väljastamisest kaebajale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise aluseks olevate dokumentide mitteväljastamine väga suure kaaluga õigushüve, kuna VangS § 52 lg–te 1 ja 6 alusel on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning vanglaametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Justiitsministri 14.05.
2. a määrusega nr 21 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 3 lg 1 alusel on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused. Riskihinnang on kinnipeetava individuaalse täitmiskava osaks. Nimetatud juhendi § 5 lg-te 1 ja 2 alusel koostab inspektor-kontaktisik täitmiskava kinnipeetava riskihindamise tulemuste ja muu kinnipeetavat puudutava materjali või teabe alusel ning inspektor-kontaktisik selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Arvestades, et sama juhendi § 4 lg 3 kohaselt on täitmiskava täitmisperiood üks aasta ning kinnipeetavat ennast pidi olema tutvustatud tema täitmiskavaga, siis ei ole sellesse õigushüvesse intensiivselt sekkutud. Nimetatud juhendi § 3 lg 4 järgi annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale endale kõige paremini teada riskihindamisel hinnatavad asjaolud, sest need puudutavad teda ennast ja tema käitumist. Eeltoodu tõttu ei olnud kaebaja taotletud dokumentide väljastamine kaebajale esmatähtis. Halduskohus tuvastas õigesti, et riskihindamine on vanglatöös kasutatav meetod, mis on muuhulgas mõeldud kinnipeetava ohtlikkusele hinnangu andmiseks ja seega sisaldab andmeid julgeolekuriskide hindamise kohta. Riskihinnangust võib olla arusaadav, kuidas kogutakse ja hinnatakse andmeid isikute ohtlikkuse kohta ning milline tähendus ja kaal erinevatele andmetele antakse. Sellisena võib riskihinnangu avaldamine ohustada vangistuse täideviimist. Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et riskihindamise aluseks olevate dokumentide mitteväljastamisel kaebajale, on tegemist isiku õiguste väheolulise rikkumisega. 3.

§ 133lg 1 2.

lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul ei ole tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise aluseks olevate dokumentide mitteväljastamine varaliselt hinnatav. Asja materjalidest tuleneb, et kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks taotletud dokumentide mitteväljastamise järgselt mingi kahju tekkinud. Ringkonnakohus loeb käesoleva vaidluse eeltoodule tuginedes väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja leiab, et lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja on taotlenud Viru Vangla 02.10.
2. a vastuse nr 6-10/21108-4 tühistamist ja vastustaja kohustamist asja uueks 2 otsustamiseks. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu G. Shcherbakovi tühistamis- ja kohustamisnõue rahuldamisele, on õiged. Viru Vangla 02.10.
3. a vastuses nr 6-10/21108-4 (tl 12), Viru Vangla vastuses kaebusele (tl 21-22), Tartu Halduskohtu 14.04.
4. a otsuses (tl 28-30) ja Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 47) on ammendavalt selgitatud, miks G. Shcherbakovi kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei ole Viru Vangla 02.10.
5. a vastus nr 6-10/21108-4 õigusvastane ja kaebaja tühistamis- ning kohustamisnõue põhjendatud.
6. Kaebaja apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus jättis ebaõigesti kohaldamata Põhiseaduse § 44 lg 3 ja §-i 11 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 8 lg 2, mistõttu on kaebajale tema kohta andmete väljastamisest keeldumine õigusvastane ja riivab tema põhiõigusi. Kaebajale tulnuks väljastada andmed osaliselt, s.t tema paigutamise kohta, mitte julgeolekuriskide, vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. VangS §-i 52 ei saa rakendada 20.12.2013 kinnitatud riskihinnangule, kuna nimetatud paragrahv jõustus hiljem. Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Asjakohatu on kaebaja väide, et 20.12.2013 kinnitatud riskihinnangu osas ei saa kohaldada VangS §-i
7. Oluline on asjaolu, et kaebaja esitas taotluse soovitud dokumentide saamiseks 29.06.2015 ja taotlusele vastamise ajal 02.10.2015 kehtis VangS § 52 sellises redaktsioonis nagu Viru Vangla on 02.10.
8. a vastuses välja toonud. Seega ei ole VangS § 52 rakendamise puhul oluline, millal kinnitati riskihinnang, vaid millal esitas kaebaja vanglale taotluse dokumentide, mille alusel paigutati kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonda, väljastamiseks. Apellatsioonkaebuse väited halduskohtu poolt Põhiseaduse § 44 lg 3 ja § 11 kohaldamata jätmise kohta ei ole samuti asjakohased, kuna VangS § 52 lg-id 1 ja 6 ei ole Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, mistõttu on nimetatud sätetes seatud piirangud kooskõlas Põhiseadusega ja sellest tuleneb, et kaebajale soovitud dokumentide mitteväljastamine ei riivanud tema põhiõigusi. Kuna riskihinnang on terviklik dokument, mida ei ole võimalik vastustaja kinnitusel osadeks jaotada, puudub kaebajal VangS § 52 lg 6 alusel ligipääsuõigus riskihindamise dokumendile tervikuna.
9. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi