← Eesti

3-16-2711/16

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasjade numbrid Haldusasjad Vaidlustatav kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk ja Agu Timmi 13.06.2017, Tartu 3-16-2711 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitise summas 144,60 eurot väljamõistmiseks seoses isiklike esemete äravõtmisega Tartu Halduskohtu 16.02.

  1. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.02.
  2. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.02.
  3. a määrus selles osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu, tema omandi varguse, õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks hüvitada varaline kahju 44,60 eurot ja mittevaraline kahju 100 eurot. Kaebuse kohaselt lõhkus valvur E. Toots ära kaebaja seebialuse, mis on siiani välja vahetamata ja remontimata. 05.10.2016 varastas valvur E. Toots kaebaja isikliku õppe- ja usukirjanduse, arsti poolt väljastatud šampooni, fotod, postkaardid, ajalehtede väljalõiked, koolijoonlaua, ususümboolika (rebis katki ja viskas minema osa kirikuhelmestest), kustukummid, kirjad, märkmed ajalehtedel. Kaebuses on esitatud ka taotlus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest.
  5. Tartu Halduskohus tagastas 16.02.
  6. a määrusega N. Lilitškini kaebuse osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotleb hüvitist seebialuse lõhkumise ning joonlaua, kustukummide, kirikuhelmeste, fotode ja šampooni äravõtmise eest halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata N. Lilitškini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks aega 5 päeva alates käesoleva määruse jõustumisest. Halduskohus märkis, et kohtule esitatud nõue äravõetud asjade osas ei kattu osaliselt kohtueelses menetluses esitatud nõudega. Tartu Vangla esitatud haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Tartu Vanglale kahjunõude seebialuse lõhkumise või joonlaua, kustukummide, kirikuhelmeste, fotode ja šampooni äravõtmise eest. Seega on N. Lilitškinil selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei saa kohus tema kaebust osaliselt menetleda ning see kuulub tagastamisele. Kohtu menetlusse jääb kaebaja kahjunõue osas, milles nõutakse hüvitist seonduvalt 05.10.2016 valvur E. Tootsi poolt väidetavalt kaebaja ajalehtede ja ajakirjade (sh märkmetega ajalehed ja väljalõiked), postkaartide ja isikliku kirjavahetuse äravõtmisega. Menetlusse jäävas osas tuleb kaebus jätta käiguta ja anda tähtaeg selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusse jääva hüvitamisnõude esitamisel tuleks riigilõivu tasuda 15 eurot. N. Lilitškini vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et kaebaja puhul on tegemist maksejõuetu isikuga (vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsusele asjas nr 3-3-1-35-15). Menetlusabi andmise üheks eelduseks on ka see, et esitatud kaebus peab omama mingisuguseid eduväljavaateid. N. Lilitškini hüvitamisnõuet ei saa pidada edulootusi omavaks. Nähtuvalt haldusmenetluse materjalidest kandis N. Lilitškin 05.10.2016 Tartu Vanglas kartserikaristust. Vanemvalvur E. Tootsi ettekande nr 5990 kohaselt teostas ta 05.10.2016 kella 18.00 paiku N. Lilitškini kambris nr 1005 läbiotsimist, mille käigus leidis ta kambris lavatsi pealt ja alt 13 üleliigset raamatut ja šampooni. Asjade leidmise kohta koostati akt nr A3169 ning äravõetud asjad paigutati isiklike asjade hoiukappi. Tartu Vangla on kahjunõude menetlemise käigus kontrollinud ka sektori E1 jälgimiskaamera salvestist, millelt on näha, et 18.00 ajal tõstis valvur E. Toots kambrist välja trükised asetades need kambri nr 1005 ukse vastasseina äärde põrandale ning kella 19.13 ajal võttis valvur need trükised üles ja suundus kartserikaristust kandvate kinnipeetavate asjade hoiustamiseks ettenähtud ruumi. Seejuures ajavahemikul 18.03 kuni 19.13 keegi põrandale asetatud trükiseid ei puutunud. Salvestiselt nähtus, kuidas valvur E. Toots avas kapi ukse, kus hoitakse kinnipeetavate isiklike asjade hoiustamise kappide võtmeid ning registreerimislehti, kus on märgitud, millise kinnipeetava asjad millises kapis asuvad. Salvestiselt oli vaadeldav valvuri osaline liikumine ning see, et ta hoidis käes kirjutusvahendit. Kella 19.18 ajal väljus E. Toots hoidlast. Käes tal midagi ei olnud. Arvestades eeltoodud asjaolusid on ebatõenäoline, et 05.10.2016 oleks valvur E. Toots kaebajalt mingeid isiklikke esemeid varastanud ja sellega kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekitanud. Lähtudes eeltoodust kuna N. Lilitškini osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, ei ole põhjendatud ka tema riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel. Tuginedes ülaltoodule jääb N. Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata.
  7. N. Lilitškin esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.02.
  8. a määruse peale, paludes halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja asjade äravõtmisel tegemist vargusega. Halduskohus ei uurinud kaebuse sisu ja ei selgitanud välja, millised raamatud kambrist ära võeti. Kaebajal ei olnud kambris raamatuid, oli ainult õpik ja piibel. Halduskohus ei kontrollinud videosalvestisi, kuna asjad olid põrandal, mitte kambri ukse juures seni kuni koristaja Sulev viskas need ära. Analoogseid kaebajale kuuluvate ajalehtede ja kirjavahetuse vargusi on olnud ka varem
  9. aastal ja need jätkuvad ka
  10. aastal ja
  11. aastal ning neid asju ei tagastata kaebajale, vaid hävitatakse. Halduskohus ei selgitanud välja läbiotsimise eesmärki ja tagastab kaebusi sisuliselt läbi vaatamata. Kaebajal puudub raha, et tasuda riigilõivu ning kaebaja maksejõuetus on 2 kohtule teada. Euroopa Liidu põhiõiguste harta § 47 kohaselt vabastatakse need, kellel puuduvad piisavad vahendid, kohtukuludest ulatuses, mis on vajalik tagamaks efektiivne ligipääs õigusemõistmisele.
  12. Tartu Halduskohus võttis 10.03.
  13. a määruse resolutsiooni p-ga 4 menetlusse N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.02.2017 määruse resolutsiooni p 2 peale, jättis selle rahuldamata ja edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.02.
  15. a määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  16. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et kaebaja eesmärgiks on saada kõik tema valdusest 05.10.2016 äravõetud asjad tagasi. Eesmärgi saavutamiseks esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks tagastada 05.10.2016 äravõetud asjad ning hüvitada tekitatud kahju. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja viibis 05.10.2016 kartseris ning samal päeval viidi selles kartseris läbi läbiotsimine, mille käigus võeti kambri lavatsi pealt ja alt ära 13 üleliigset raamatut ja šampoon, mis paigutati kaebaja isiklike asjade kappi nr
  17. Tartu Vangla on kambri läbiotsimise asjaolusid kontrollinud nii valvuri ettekande, selgituste kui ka videosalvestise kaudu ning leidnud, et kuna 05.10.2016 kaebajalt äravõetud trükised paigutati tema isiklike asjade kappi, kust tal oli võimalik need pärast kartseris viibimise lõppemist kätte saada, ei ole Tartu Vangla kaebaja omandit kahjustanud ja kaebajale ei saanud kahju tekkida. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud asjaolusid analüüsides õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja hüvitamisnõuet ei saa pidada edulootusi omavaks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda Tartu Vangla väidetes ja asjaolude kirjelduses, mistõttu ühtib ringkonnakohus halduskohtu arvamusega, et kaebaja menetluses osalemist ei ole põhjust hinnata edukaks ja põhjendatud ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.