← Eesti

3-16-117/19

Obsah (4)§ 109§ 108§ 118§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel ja Einar Vene 13. juuni 2017, Tartu 3-16-117 Haldusasi R

§ 109

lg 4 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 118

lg-s 3 on sätestatud, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja on vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kaebaja oli kaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu summas 15 eurot tasumisest. Ringkonnakohus mõistis kaebajale mittevaralise kahju hüvitisena taotletud 50 eurost välja 20 eurot. Seega tuleb

§ 118lg 2 alusel mõista Tartu Vanglalt välja riigi tuludesse 6 eurot.

  1. Vastustaja on esitanud apellatsioonkaebuse lisana videosalvestise
  2. augustil 2015 toimunud kirjade kätteandmisest. Kaebaja on apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitanud
  3. juuli
  4. a selgitustaotluse nr 2-3/2530-1 koopia.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

  1. Ringkonnakohus tagastab vastustajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud videosalvestise. Tartu Vangla soovib videosalvestisega tõendada seda, et ametnik ei tutvunud
  2. augustil 2015 Pärnu Maakohtu kirja sisuga. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ametnik avas kirja enne selle kaebajale andmist. Kaebaja ei ole väitnud, et ametnik selle kirja sisuga tutvus. Seega ei ole Tartu Vangla poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud videosalvestisel

§ 62lg 2 mõttes tõendina asjas tähtsust, kuna asjaolu, et ametnik ei tutvunud 28.

augustil 2015 kaebajale Pärnu Maakohtust saadetud kirja sisuga, ei ole vaja tõendada, sest asjas puudub selle üle vaidlus.

  1. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse vastusele lisatud selgitustaotluse. Kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud selgitustaotlus registreerimiskuupäevaga
  2. juuli 2016 ei ole käesolevas asjas asjakohaseks tõendiks, sest on hilisem, kui vaidluse esemeks olevad toimingud (viimane episood toimus
  3. augustil 2015). Samuti ei seondu nimetatud dokument asjaoludega, mida on käesoleva vaidluse esemest tulenevalt vajalik tõendada, sest kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud selgitustaotlus registreerimiskuupäevaga
  4. juuli 2016 käsitleb
  5. juunil 2016 kaebajale saadetud kirja ning ei seondu seega käesoleva vaidluse esemega.
  6. Eeltoodust tulenevalt ei võta ringkonnakohus vastustaja poolt apellatsioon kaebuse lisana esitatud videosalvestist ja kaebaja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud lisa tulenevalt

§ 62lg-st 2 asja juurde ning tagastab need.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.