Määruskaebus
Ringkonnakohtu seisukoht 13. Ringkonnakohus leiab, et
lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei kinnita 3 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 15. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled 30.03.2017 esitanud kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled on kompromissis leppinud kokku, et ühisvara hulka kuuluv kinnisasi asukohaga XXX jääb kostja ainuomandisse ning kostja maksab hagejale tema kaotatud osa eest hüvitise summas 60 000 eurot. Kostja kahtlus, et hageja kavatseb elamut kahjustada, ei ole veenev. Kui hageja seda teeb, on kostjal võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid. Veenev ei ole ka kostja väide, et ta oli kohtuistungil sunnitud kompromissi sõlmima, kuna ta oli psühholoogiliselt endast väljas. Ringkonnakohtu arvates puudus maakohtul alus kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei esinenud käesoleval juhul
lg 3 sätestatud asjaolusid ning kompromissi kinnitamine ei olnud vastuolus seaduse või heade kommetega. 16. Kompromissi kinnitavat määrust ei saa tühistada üksnes seetõttu, et kostja on ühisvara jagamise viisi osas ümber mõelnud. Ringkonnakohus selgitab, et
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
21.04.2017 e-kirjas märkis hageja, et on kandnud kuni 30.03.2017 menetluskulusid summas 542 eurot ja pärast 30.03.2017 summas 61,17 eurot. E-kirjale lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud 19.04.2017 AD ALTUM OÜ-le 10 eurot selgitusega „#2257, 19.04.2017, Tõlge ET-RU“. 21.04.2017 on hageja tasunud OÜ AD REM TÕLKEBÜROOLE tõlke eest eesti keelest vene keelde arve nr 1735087 alusel 51,17 eurot. 24.04.2017 teatas hageja, et ta on kandnud menetluskulusid kokku 977,82 eurot ning esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista menetluskulu summas 900 eurot. Avalduse kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), kokku 9 tundi. Sealjuures on maakohtus asja materjalidega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud 3 tundi, hagiavalduse koostamisele 3 tundi ja määruskaebuse materjalidega tutvumisele ja õigusnõustamisele 3 tundi. Õigusabi on taotluse kohaselt osutanud Irina Vassiljeva. Avaldusele oli lisatud ka 24.04.2017 maksekorraldus, mille kohaselt on hageja kandnud OÜ-le AD REM TÕLKEBÜROO 16,65 eurot selgitusega „Tõlge vene keelest eesti keelde Arve 1735103.“. 19. Vastavalt
lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus jättis 30.03.2017 määruses menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude jaotuse alusel alust kindlaks määrata hageja 4 menetluskulusid, mis on tekkinud enne 30.03.2017.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega on
lg 1 kohaselt võimalik õigusabikulude hüvitamist nõuda juhul, kui menetlusosaline on kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on määruskaebuse menetluses osutanud Irina Vassiljeva hagejale õigusteenust 3 tunni ulatuses summas 300 eurot. Samas ei ole kohtule esitatud Irina Vassiljeva esindusõigust tõendavat volikirja (
lg 2) ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et Irina Vassiljeva oleks määruskaebuse menetluses hageja lepingulise esindajana osalenud. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist menetluskuluga, mille kostja peaks hagejale
Lisaks on hageja esitanud ringkonnakohtule maksekorraldused OÜ AD REM TÕLKEBÜROOLE ja AD ALTUM OÜ-le 19.04, 21.04 ja 24.04.2017 tehtud ülekannete kohta kokku summas 77,82 eurot. Maksekorralduste selgitustest nähtub, et need on tehtud tõlketeenuste eest tasumiseks ning et tõlketeenust on kasutatud eesti keelest vene keelde ja vene keelest eesti keelde tõlkimiseks. Hageja ei ole põhjendanud tõlkekulude kandmise vajalikkust ega välja toonud, milliste dokumentide tõlkimiseks tõlkekulusid on kantud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud kulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.