lg 1 kohaselt hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku
lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtutäitur on teinud käesolevas asjas võlgnikule hoiatuse sissenõudja nõusolekul, millised dokumendid on ka avaldusele lisatud. Võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud 08.04.2016 e-posti aadressile XXX. Võlgnik on selle kättesaamist kinnitanud ärakuulamisel. Liiklusregistrist nähtub, et võlgnikule on väljastatud 01.12.2016 juhiluba, kategooriad B BE C CE ning juhiluba on kehtiv kuni 30.11.2026.
lg 4 kohaselt ei tee kohtutäitur nimetatud hoiatust, kui võlgnik on varem esitanud ilmselgelt mõjuva põhjuse elatise tasumise jätmise kohta. Kohtutäitur kinnitas avalduses, et võlgnik ei ole nimetatud mõjuvat põhjust esitanud. 7.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt.
lg 1 kohaselt esitab kohtutäitur kohtule avalduse eelpool toodud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte
Kohtutäitur on avalduses kinnitanud, et võlgnik ei ole hoiatuse kättesaamisest 30 päeva jooksul tasunud vähemalt ühe kuu elatist. Sissenõudja on teinud 04.02.2016 kohtutäiturile avalduse peatada võlgniku juhiloa kehtivus ja väljaandmine. Seega ei ole võlgnik sõlminud sissenõudjaga maksegraafikut ega põhjendanud, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Ärakuulamisel märkis võlgnik, et tööl ta ei käi, ei ole tööd teinud 2 aastat. Kohus märkis, et võlgnik on ise tunnistanud, et ei ole töötanud kaks aastat, ning seega ei saa käesoleva avaldusega kohus kuidagi halvendada võlgniku olukorda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks selle kahe aasta jooksul ka tööd otsinud. Kohus leidis, et võlgnik ei ole näidanud üles soovi elatise võlgnevuse probleemi mingilgi moel lahendada. See, et võlgnikul on kohustused võlausaldajate ees, ei ole põhjenduseks tööl mitte käimiseks või töö mitte otsimiseks. Kohus selgitas, et võlgniku õiguste peatamise ning õiguste andmise keelamise eesmärk ei ole võlgnikku karistada, vaid eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, kasvõi maksegraafiku näol (kokkuleppel sissenõudjaga). 8. Kohus asus seisukohale, et võlgniku põhjendused ei anna alust jätta kohtutäituri avaldust rahuldamata ja võlgniku õigusi peatamata. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku vastustes märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust
Kohus märkis, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Senised täitemenetluse meetmed ei ole tulemust andnud, mistõttu on põhjendatud kasutada elatise sissenõudmiseks seaduses ettenähtud täiendavaid abinõusid. Vanema õigus vabale eneseteostusele või tema heaolu kindlustavad õigused ja vabadused ei kaalu üles lapse õigust saada igapäevast ülalpidamist. Võlgnik ei 3 ole teinud endast kõike olenevat, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Elatise võlgnevus on kasvanud, vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Võlgniku enda seletusest võib järeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine tema igapäevast toimetulekut või heaolu oluliselt ei kahjusta, teise alaealise lapsega ta koos ei ela ja seega puudub ka otsene vajadus sõidukit teise lapse huvides kasutada. 9. Kohus selgitas võlgnikule, et
kohaselt lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
lg 1 p 2 kohaselt, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse. TsMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt
lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 17. Vaidlustatud määrusega peatas maakohus
lg 1 p 2 alusel puudutatud isiku I mootorsõiduki juhilubade kehtivuse ning keelas talle juhiloa väljaandmise. Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud õigesti, et käesolevas asjas ei ole
Võlgnik ei ole asunud elatisnõuet täitma ega ole sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnikul ei ole elatise tasumata jätmiseks mõjuvat põhjust. Asjaolu, et võlgnik plaanib esitada pankrotiavaldust, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks elatise tasumata jätmisel. 18. 27.01.2017 ärakuulamisel maakohtus selgitas puudutatud isik I, et ta ei ole kaks aastat tööd teinud. Määruskaebuses on puudutatud isik I toonud esile, et ta on leidnud pärast maakohtu määruse tegemist tööd autojuhina. Lisaks on puudutatud isik I põhjendanud, et juhtimisõiguse peatamine kahjustab tema lähedaste olukorda, kuna puudutatud isik I vajab juhtimisõigust oma teise lapse sõidutamiseks ning selleks, et külastada enda Audru vallas elavat ema, et viia talle toiduaineid ja abistada majapidamistöödel. 19.
lg 2 p 3 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt
lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas 803 SE on selgitatud, et mõjuvaks põhjuseks õiguste peatamata jätmiseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Kui võlgnik esitab sellise põhjuse, on meede andnud tulemuse, sest töö tegemist tunnistades tunnistab võlgnik ka sissetuleku olemasolu ning seega on tal vahendeid, millest tasuda elatist kas või oS (
lg 11 kohaselt saab elatise täitmiseks arestida osa võlgniku sissetulekust ka siis, kui võlgniku töötasu on väiksem kui palga alammäär). Sellise põhjenduse esitamisel 5 peaks võlgnik olema valmis osa oma töötasust elatise katteks loovutama. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või keeldub loovutamast osa töötasust lapse elatise katteks (mis on võimalik, kui tema töötasu ei kanta kontole ning kui võlgnik töötab mitteametlikult ega anna kohtutäiturile teada, kes talle töötasu maksab), siis ei pea kohtutäitur arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab
MS § 171 lgle 1 määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kohtutäituril ja puudutatud isikul II puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.