← Eesti

2-16-18673/16

Obsah (6)§ 1771§ 1772§ 1773§ 1774§ 1775§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-18673 Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi Pärnu koh

§ 1771lg-s 1 nimetatud tingimust.

  1. Puudutatud isik II nõustus avaldusega.
  2. Puudutatud isik I selgitas 27.01.2017 ärakuulamisel, et on sisuliselt pankrotis ja tal pole võimalik elatist maksta. Tööl ta ei käi, ei ole tööd teinud 2 aastat. Võlgniku poolt ärakuulamisel esitatud pangaväljavõtte kohaselt on võlgniku konto miinuses summas 318 365,94 eurot. Võlgnikul on veel üks 4-aastane laps. Puudutatud isikut II on ta näinud umbes 10 korda. Võlgnik ei reageerinud kohtutäituri kirjale, sest tal oli sellel hetkel ükskõik.Võlgnik kasutab juhilube, mh viib nooremat last lasteaeda (kuigi ei ela temaga koos, võlgnik elab üksi). Võlgniku kasutuses on üks vana auto, mis on õe nimel. Puudutatud isik I märkis, et tema arvates ei saa selle avaldusega karistada teist last. Lubade äravõtmisega läheb olukord halvemaks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  3. Pärnu Maakohus rahuldas 01.02.2017 määrusega avalduse võlgniku õiguste piiramiseks lapse elatise võlgnevuse tõttu ning peatas puudutatud isiku I juhilubade (nr XXXXXXXX, kehtib kuni 30.11.2026) kehtivuse ning keelas nende väljaandmise seoses võlgniku poolt elatisnõude täitmata jätmisega. Kohus märkis, et puudutatud isik I on kohustatud viie tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku I kanda ning mõistis puudutatud isikult I menetluskuluna välja riigilõivu 50 eurot riigituludesse.
  4. Käesolevas asjas on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 24.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-11497, mille alusel on võlgnikul kohustus tasuda puudutatud isiku II ülalpidamiseks 2 elatist. Täituri kinnitusel on elatise võlgnevuse jääk perioodi 02.01.2012-02.01.2016 eest kokku 10 713,56 eurot (sh kohtutäituri tasu).

§ 1771

lg 1 kohaselt hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku

§ 1772

lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtutäitur on teinud käesolevas asjas võlgnikule hoiatuse sissenõudja nõusolekul, millised dokumendid on ka avaldusele lisatud. Võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud 08.04.2016 e-posti aadressile XXX. Võlgnik on selle kättesaamist kinnitanud ärakuulamisel. Liiklusregistrist nähtub, et võlgnikule on väljastatud 01.12.2016 juhiluba, kategooriad B BE C CE ning juhiluba on kehtiv kuni 30.11.2026.

§ 1771

lg 4 kohaselt ei tee kohtutäitur nimetatud hoiatust, kui võlgnik on varem esitanud ilmselgelt mõjuva põhjuse elatise tasumise jätmise kohta. Kohtutäitur kinnitas avalduses, et võlgnik ei ole nimetatud mõjuvat põhjust esitanud. 7.

§ 1772

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt.

§ 1773

lg 1 kohaselt esitab kohtutäitur kohtule avalduse eelpool toodud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte

§ 1771lõikes 1 nimetatud tingimust.

Kohtutäitur on avalduses kinnitanud, et võlgnik ei ole hoiatuse kättesaamisest 30 päeva jooksul tasunud vähemalt ühe kuu elatist. Sissenõudja on teinud 04.02.2016 kohtutäiturile avalduse peatada võlgniku juhiloa kehtivus ja väljaandmine. Seega ei ole võlgnik sõlminud sissenõudjaga maksegraafikut ega põhjendanud, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Ärakuulamisel märkis võlgnik, et tööl ta ei käi, ei ole tööd teinud 2 aastat. Kohus märkis, et võlgnik on ise tunnistanud, et ei ole töötanud kaks aastat, ning seega ei saa käesoleva avaldusega kohus kuidagi halvendada võlgniku olukorda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks selle kahe aasta jooksul ka tööd otsinud. Kohus leidis, et võlgnik ei ole näidanud üles soovi elatise võlgnevuse probleemi mingilgi moel lahendada. See, et võlgnikul on kohustused võlausaldajate ees, ei ole põhjenduseks tööl mitte käimiseks või töö mitte otsimiseks. Kohus selgitas, et võlgniku õiguste peatamise ning õiguste andmise keelamise eesmärk ei ole võlgnikku karistada, vaid eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, kasvõi maksegraafiku näol (kokkuleppel sissenõudjaga). 8. Kohus asus seisukohale, et võlgniku põhjendused ei anna alust jätta kohtutäituri avaldust rahuldamata ja võlgniku õigusi peatamata. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku vastustes märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust

§ 1774lg 2 p 3 kohaldamiseks.

Kohus märkis, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Senised täitemenetluse meetmed ei ole tulemust andnud, mistõttu on põhjendatud kasutada elatise sissenõudmiseks seaduses ettenähtud täiendavaid abinõusid. Vanema õigus vabale eneseteostusele või tema heaolu kindlustavad õigused ja vabadused ei kaalu üles lapse õigust saada igapäevast ülalpidamist. Võlgnik ei 3 ole teinud endast kõike olenevat, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Elatise võlgnevus on kasvanud, vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Võlgniku enda seletusest võib järeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine tema igapäevast toimetulekut või heaolu oluliselt ei kahjusta, teise alaealise lapsega ta koos ei ela ja seega puudub ka otsene vajadus sõidukit teise lapse huvides kasutada. 9. Kohus selgitas võlgnikule, et

§ 1775

kohaselt lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

  1. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku I kanda. Kuna kohtutäitur on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid käesoleva avalduse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot (RLS § 59 lg 5), mõistis kohus TsMS § 179 lg 1 ning analoogia alusel TsMS § 172 lg 10 sättega nimetatud riigilõivu puudutatud isikult I välja Eesti Vabariigi kasuks. Muid menetluskulusid kohtule teadaolevalt ei olnud. Määruskaebus
  2. 16.02.2017 esitas puudutatud isik I Pärnu Maakohtu 01.02.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata.
  3. Määruskaebuse kohaselt kahjustatakse vaidlustatud määrusega puudutatud isiku I ja tema lähedaste olukorda. Puudutatud isiku I teine laps, 4-aastane poeg, käib XXX lasteaias. Kokkuleppel lapse emaga jagatakse lapse lasteaeda viimist-toomist, samuti lasteaia kaaslaste sünnipäevadel ja ühisüritustel käimist. Puudutatud isik I ei ela lapse emaga koos, kuid osaleb lapse kasvatamisel igapäevaselt. Lapsel oli 2016.a septembris raske autoavarii. Seoses sellega tuleb hoida füüsilist pingutust minimaalsena. Arvestades teekonna pikkust (3 km) ja ilmastikuolusid, ei saa last igapäevaselt jalgsi lasteaeda viia. Puudutatud isiku I ema elab Audru vallas ning puudutatud isik I külastab teda iganädalaselt, et viia toiduaineid või viia kohale pakiautomaati tulnud pakk ja aidata suurematel majapidamistöödel. Tähtis on ka vanaema ja lapselapse koos veedetud aeg. Puudutatud isik I ei ole õppinud ühtegi eriala, kuid tal on B, BE, C ja CE kategoora juhiload. Juhilubade omamine kergendab töö leidmist ning tänaseks ongi puudutatud isik I leidnud autojuhina tööd. Elatise võlgnevus ei ole tekkinud pahatahtlikult. Kohtule esitatud pangakonto väljavõte on miinus 318 365,94 eurot. Puudutatud isik I on sisuliselt pankrotis ja esitab lähiajal pankrotiavalduse. Kuna puudutatud isiku I pangakonto kasutuslimiit on 235 eurot kuus, ei ole võimalik sõlmida elatise maksmiseks maksegraafikut. Vastus määruskaebusele
  4. Kohtutäitur ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik 4
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 16.

§ 1772

lg 1 p 2 kohaselt, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse. TsMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 17. Vaidlustatud määrusega peatas maakohus

§ 1772

lg 1 p 2 alusel puudutatud isiku I mootorsõiduki juhilubade kehtivuse ning keelas talle juhiloa väljaandmise. Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud õigesti, et käesolevas asjas ei ole

§ 1774lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid juhilubade kehtivuse peatamise.

Võlgnik ei ole asunud elatisnõuet täitma ega ole sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnikul ei ole elatise tasumata jätmiseks mõjuvat põhjust. Asjaolu, et võlgnik plaanib esitada pankrotiavaldust, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks elatise tasumata jätmisel. 18. 27.01.2017 ärakuulamisel maakohtus selgitas puudutatud isik I, et ta ei ole kaks aastat tööd teinud. Määruskaebuses on puudutatud isik I toonud esile, et ta on leidnud pärast maakohtu määruse tegemist tööd autojuhina. Lisaks on puudutatud isik I põhjendanud, et juhtimisõiguse peatamine kahjustab tema lähedaste olukorda, kuna puudutatud isik I vajab juhtimisõigust oma teise lapse sõidutamiseks ning selleks, et külastada enda Audru vallas elavat ema, et viia talle toiduaineid ja abistada majapidamistöödel. 19.

§ 1774

lg 2 p 3 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas 803 SE on selgitatud, et mõjuvaks põhjuseks õiguste peatamata jätmiseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Kui võlgnik esitab sellise põhjuse, on meede andnud tulemuse, sest töö tegemist tunnistades tunnistab võlgnik ka sissetuleku olemasolu ning seega on tal vahendeid, millest tasuda elatist kas või oS (

§ 132

lg 11 kohaselt saab elatise täitmiseks arestida osa võlgniku sissetulekust ka siis, kui võlgniku töötasu on väiksem kui palga alammäär). Sellise põhjenduse esitamisel 5 peaks võlgnik olema valmis osa oma töötasust elatise katteks loovutama. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või keeldub loovutamast osa töötasust lapse elatise katteks (mis on võimalik, kui tema töötasu ei kanta kontole ning kui võlgnik töötab mitteametlikult ega anna kohtutäiturile teada, kes talle töötasu maksab), siis ei pea kohtutäitur arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab

§ 1772lõikes 1 nimetatud õigust või luba töö tegemiseks.

  1. Puudutatud isik I on esitanud koos määruskaebusega 15.02.2017 puudutatud isiku I ja osaühingu S vahel sõlmitud töölepingu, mille kohaselt asus puudutatud isik I alates 01.03.2017 osaühingus S tööle autojuhina ning tema töötasu on 5 eurot tunnis või normtundide mittetäitmisel töötajast mittetulenevatel põhjustel 470 eurot kuus. Töötasu makstakse pangaülekandega või sularahas. Ringkonnakohus andis 11.05.2017 kirjaga puudutatud isikule I tähtaja esitada kohtule andmed töötasu laekumiste ja elatise maksmise kohta pärast tööle asumist. Puudutatud isik I kohtu nõudele ei vastanud. Kuna puudutatud isik I ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on pärast töölepingu sõlmimist reaalselt töötasu saanud ja elatise nõuet kas või osaliselt täitnud, ei anna ringkonnakohtu arvates määruskaebuse väide töötamise kohta alust jätta kohtutäituri avaldust rahuldamata. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või keeldub loovutamast osa oma töötasust lapse elatise katteks, ei pea kohus arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töö tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik I ka piisavalt tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine kahjustab oluliselt tema lähedaste toimetulekut. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ema külastamiseks on auto kasutamine hädavajalik, ning et ühistransporti kasutada ei ole võimalik. Samuti ei ole puudutatud isik I esitanud tõendeid oma teise lapse tervisliku seisundi kohta, et asuda seisukohale, et puudutatud isikul I on lapse huvides vältimatult vajalik autot kasutada.
  2. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et puudutatud isikul I on võimalus taotleda maakohtult loa kehtivuse peatamise lõpetamist

§ 1775lg-s 1 sätestatud alustel. 22. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt Ts

MS § 171 lgle 1 määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kohtutäituril ja puudutatud isikul II puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.