Obsah (8)

§ 155§ 121§ 44§ 45§ 72§ 151§ 108§ 43

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits 27.06.2017, Tartu 3-15-3226 Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 06.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1448 tühistamise nõudes Tartu Haldusko

§ 155lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas 06.11.
2. a käskkirjaga nr 6-3/1448 (tl 15-16) kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 20.10.2015 ja karistas teda 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
3. Viru Vangla jättis 04.12.
4. a vaideotsusega nr 6-12/324-2 (tl 19-20) kaebaja vaide Viru Vangla 06.11.
5. a käskkirja tühistamiseks rahuldamata.
6. Kaebaja esitas 27.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles palus Viru Vangla 06.11.
7. a käskkirja tühistada.
8. Tartu Halduskohus jättis 02.05.
9. a otsusega kaebuse rahuldamata.
10. Kaebaja esitas 25.05.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 84-86) Tartu Halduskohtu 02.05.
11. a otsuse peale.
12. Tartu Ringkonnakohus võttis 14.06.2016 a määrusega (tl 93-93p) apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas Viru Vanglat sellele vastama. kaebaja
13. Viru Vangla esitas 28.06.2016 vastuse (tl 97-97p) apellatsioonkaebusele.
14. Viru Maakohus vabastas 17.04.
15. a määrusega nr 1-15-160 kaebaja tingimisi enne tähtaega.
16. Tartu Ringkonnakohus andis 15.05.
17. a määrusega (tl 99-100) kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks, kuna ringkonnakohtu hinnangul on seoses kaebaja vanglast vabanemisega muutunud tühistamisnõue ainetuks. Ringkonnakohus selgitas, et menetluse jätkamine võib teatud juhtudel olla võimalik Tartu Vangla 06.11.
18. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Selleks peab aga kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning tooma selles välja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse muutmise avalduse esitamata jätmisel või juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, võib ringkonnakohus jätta kaebuse läbi vaatamata.
19. Kaebaja jättis Tartu Ringkonnakohtu 15.05.
20. a määrusele vastamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja halduskohtu 02.05.
22. a otsus tühistada.
23. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

1. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohus vabastas 17.04.
2. a määrusega nr 1-15-160 kaebaja tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seoses kaebaja vanglast vabanemisega tühistamiskaebus Viru Vangla 06.11.
3. a käskkirja nr 6-3/1448 peale, millega Viru Vangla mõistis kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises, kaebaja õiguste kaitseks enam tõhus vahend, kuna vaidlustatud käskkirjal puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi võetakse kinnipeetava kahjuks arvesse mitmete teda puudutavate küsimuste lahendamisel (nt VangS § 31 lg 2, justiitsministri 30.11.
4. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 83 p 3¹ ja §965 lg 1 p 2), samuti kinnipeetava poolt uue distsiplinaarsüüteo toime panemise korral talle distsiplinaarkaristuse määramisel või kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kaalumisel. Seega ei pruugi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja mõju olla kinni peetava isiku suhtes lõppenud ka pärast käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse ärakandmist. Nii kaua, kui sellisel käskkirjal võib olla kinni peetava isiku suhtes jätkuv negatiivne mõju, on tühistamiskaebuse esitamine sellise käskkirja peale lubatav. Kuid kõik eelpool nimetatud mõjud 2 avalduvad isiku suhtes üksnes seni, kuni ta on kinni peetava isiku staatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja tühistamine olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik, sest sellisel otsusel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Isegi juhul, kui kohus vaidlustatud käskkirja tühistaks, ei saaks see kaebaja vabanemise tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi.
5. Kuna tühistamiskaebusega vaidlustatud haldusakt on muutunud ainetuks, on tühistamiskaebus õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu menetluslikult lubamatu. Samas saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (RKHKo 13.11.2014, 3-3-1-44-14, p 12).
6. Ringkonnakohus andis 15.05.
7. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks ning selgitas kaebajale, et põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik jätkata kaebuse menetlemist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus märkis, et selleks peab kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse hiljemalt 14.06.2017 ning tooma selles välja

§ 45lg-st 2 tuleneva põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Ringkonnakohus saatis 15.05.2017. a määruse kaebaja elukohajärgsele aadressile. Menetlusdokumendi väljastusteatelt (tl 102) nähtub, et määruse kättetoimetamise katse 18.05.2017 kell 9:25 ebaõnnestus, aga 22.05.2017 kell 17:40 võttis määruse vastu kaebaja elukohajärgsel aadressil kaebaja õde. Lähtuvalt

§ 72

lg-st 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku 322 lg-st 1 loetakse seega dokument kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlust määruses esitatud tähtajaks ei esitanud. 16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

§ 155

lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 02.05.2016. a otsuse. 17.

§ 108lg-le 4 kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja.

Asja materjalidest nähtuvalt tasus kaebaja halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Seega jäävad menetluskulud (riigilõivud) kaebaja kanda. 18. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/