← Eesti

3-17-920/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lok

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu

  1. mai
  2. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
  3. Ringkonnakohus leiab, et E. Solomi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohtul esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive. 7. E. Solom taotleb esialgse õiguskaitse taotluses Tartu Maakohtu 6. märtsi 2014. a ja 28. märtsi 2014. a kohtumääruste täitmise peatamist.

§ 249

lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on vältida olukorda, kus kaebuse rahuldamine ei ole kaebaja jaoks tema õiguste kaitse seisukohalt tulemuslik, sest kaebuse eesmärki ei ole siis enam võimalik saavutada. Kuna käesoleval juhul tagastas halduskohus

  1. juuni
  2. a määrusega E. Solomi kaebuse, siis on ära langenud ka esialgse õiguskaitse vajadus, sest puudub kaebus, mille tagamiseks esialgset õiguskaitset oleks võimalik kohaldada. Seega jättis halduskohus õigesti E. Solomi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
  3. Eeltoodust tulenevalt jääb E. Solomi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. mai
  5. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.