lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 1 kuu vangistust;
järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust;
Lisakaristusena võeti
lg 1 p 1 alusel
lg 1 alusel loeti kergemad põhikaristused kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõisteti karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 1 päev eelvangistust, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust algusega 09.03.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 20.04.2017. 20.04.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Peeter Eelmaa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Peeter Eelmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Peeter Eelmaa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Arvamuses kirjeldas prokurör Peeter Eelmaa senist elukäiku ning vabanemisjärgseid elutingimusi, mis olid toodud Tartu Vangla iseloomustuses. Prokurör peab positiivseks, et kinnipeetu on karistuse kandmise ajal osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammi ning tal on vabaduses toetavad lähedased. Tuginevalt Tartu Vangla hinnangule, isiku ohtlikkuse tasemele ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele ning välja toodud positiivsetele asjaoludele, sh kindla elukoha olemasolule, toetab prokurör Peeter Eelmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos käitumiskontrolli ja katseajaga kohaldamisega, mis on välja toodud iseloomustuses. Prokuröri arvates on alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik korrigeerida Peeter Eelmaa käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks tulemuslik. Peeter Eelmaa avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja asuda elama Lootuse Külas. Kinnipeetav leiab, et tema elus on praeguseks kõik muutunud, sh on ta vabanenud kõikidest sõltuvustest, ka suitsetamisest. Ta on vältinud vanu sõpru ja mõelnud ainult korraliku elu peale. Peeter Eelmaa selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud- töötanud ja õppinud, osalenud programmides „Õige hetk“ ja „Vihajuhtimine“. Vabaduses suhtleb vanemate ja õega, vahel mõne vana tuttavaga pealiskaudselt. Kinnipeetava hinnangul on Lootuse Küla kindlasti suureks abiks, ta mõistab, et tingimused on karmid, kuid on valmis need vastu võtma. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Peeter Eelmaa temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Peeter Eelmaa vabanemisjärgset elukohta 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt esineb Peeter Eelmaa puhul mitmeid positiivseid asjaolusid. Kinnipeetava käitumine olnud olnud karistuse kandmise ajal hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kuriteoriskide maandamiseks on Peeter Eelmaa osalenud taasühiskonnastavas tegevusesosalenud tööhõives, läbinud Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori kutseõppe ja sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Isik on aktiivne ning viisakas. Ka Peeter Eelmaa vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kinnipeetaval on võimalus asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxa pakutavale majutusteenusele, mis hõlmab ka tööga kindlustatust ja sotsiaalsfääri teenuste osutamist. Väidetavalt on Peeter Eelmaal praeguse karistuse ajal tekkinud tahe oma elus muudatusi teha ning on motiveeritud kõigist sõltuvustest vabanema. Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et Peeter Eelmaa vabastamine tingimisi enne tähtaega ja seda esimese võimaluse avanemisel, ei ole siiski põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda isiku vabastamist tema varasem elukäik, isik ning ärakandmata karistusaja pikkus. Peeter Eelmaad on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesolev vanglakaristus on juba viies. Eelmise, Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15324 mõistetud, karistuse kandmiselt vabastati Peeter Eelmaa tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 19.12.2012 määruse alusel. Seega käesolev kuritegu on toime pandud eelmise karistuse katseajal. Karistust kannab Peeter Eelmaa suures koguses narkootilise aine käitlemise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja varguse katse eest. Samalaadseid kuritegusid on Peeter Eelmaa toime pannud ka varasemalt. Kohus leiab, et isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures tegude eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, järjekordselt ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Kohtu arvates praegu selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vaid positiivne käitumine karistuse kandmise ajal selleks ei ole. Oluline on seegi, et soov oma elu muuta on tekkinud Peeter Eelmaal (ka enda sõnul) alles käesoleva vangistuse ajal. Peeter Eelmaa on talle karistuseks mõistetud 4 aasta 2 kuu ja 23 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud vaid poole, mis ei ole kohtu arvates piisav, et veenduda, et muutused Peeter Eelmaa mõtlemises ja käitumises võiksid püsivad olla. Ka ei ole ärakantud karistus toimepandud kuritegusid arvestades piisav ega vasta karistuse eesmärkidele. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Peeter Eelmaa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.