1-14-679/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-679 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2017 määrus Henri Looritsa (ik 38609156529) suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Henri Loorits, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 18.02.2014 otsusega mõisteti Henri Looritsale KarS 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust ja § 199 lg 2 p 8,9 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti H. Looritsale liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati H. Looritsa karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.08.2013 ja lõpeb 12.08.
6. Tartu Vangla esitas 08.05.2017 Tartu Maakohtule taotluse kinnipeetava H. Looritsa suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
7. Tartu Maakohtu 31.05.2017 määrusega kohaldati H. Looritsa suhtes pärast Tartu Maakohtu 18.02.2014 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 15 kuud. H. Loorits allutati selleks ajaks KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21,4 ja 7 sätestatud kohustusi.
8. Maakohtu hinnangul on H. Looritsa suhtes täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 ja 2 tulenevad eeldused. Samuti on täidetud ka KarS § 75 lg 1 p 1 tulenev eeldus, s.o on kindla elukoha olemasolu. Maakohus leidis, et H. Looritsa puhul esineb suur uute kuritegude toimepanemise oht. H. Looritsa puhul tulevad tema eelnevat kriminaalset karjääri vaadates kõne alla varavastased ja narkokuriteod, kusjuures välistatud ei ole ka vägivalla kasutamine, sh tulirelva abil. Eeskätt viitavad sellele H. Looritsa eelnevate kuritegude hulk: on keeruline uskuda, et sedavõrd palju erinevat laadi kuritegusid toime pannud inimene muutub järsku õiguskuulekaks. Ka kõneleb H. Looritsa vastu tugevasti tõsiasi, et ta on varemgi korduvalt vanglas olnud: ei ole võimalik näha, miks peaks praegune vangistus suunama kinnipeetava õiguskuulekale teele, kui varasemad seda suutnud pole.
9. Retsidiivsusohtu suurendab tugevalt ka H. Looritsa narkosõltuvus. See füüsiline sõltuvus võib inimest ajendada kuritegudele ka siis, kui inimene seda ise ei soovigi. Et H. Loorits pole oma sõltuvusest lahti saanud ka vanglas, annab alust arvata tõsiasi, et
10. aastal leiti tema uriinist pärast lühiajalist väljasõitu morfiini ja kodeiini. Maakohut ei veena kuidagi H. Looritsa poolt kohtuistungil antud selgitus, et morfiin ja kodeiin olid tema uriinis seetõttu, et ta sõi väljasõidul olles moonisaiakesi.
11. Varavastaseid kuritegusid toime pannud H. Looritsat võib tõugata uusi kuritegusid sooritama ka tõik, et tal ei ole vabanedes tööd ja seega ka sissetulekut. Samuti viitavad retsidiivsusohule ka H. Looritsa ligi 30 000 eurosed võlad: on kõigiti mõeldav, et H. Loorits ei olegi ametliku töö saamisest huvitatud, sest sellisel juhul võetaks oluline osa tema teenistusest täitemenetluse raames ära. Alternatiiv ausale tööle on H. Looritsa puhul kuritegevus. Et ta pole ka vanglas sellest võõrdunud, näitab kaudselt ka tõsiasi, et ta sooritas seal ühe varavastase väärteo väheväärtusliku asja suhtes.
12. Eeltoodut kokku võttes leiab maakohus, et H. Looritsale on vaja kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Käitumiskontrolli kohaldab kohus H. Looritsale viieteistkümneks kuuks: minimaalmäära ületava kontrolliaja seab kohus H. Looritsale seetõttu, et ta on minevikus pannud toime väga palju kuritegusid ja et temalt on mõningast alust oodata ka vägivallakuritegusid.
13. Ka paneb maakohus H. Looritsale KarS § 75 lg 2 alusel mõned lisakohustused. Esiteks peab H. Loorits hoiduma alkoholi tarvitamisest (p 2): see mõnuaine on karistatule varasemalt mõningal määral probleeme tekitanud, mistõttu võib alkoholist hoidumine vähendada uute kuritegude ohtu. On iseendastmõistetav, et H. Loorits peab igal moel hoiduma narkootikumidest (p 21). Ka peab kinnipeetavat KarS § 75 lg 2 p-le 4 tuginedes kohustama otsima endale töö või vähemalt võtma end töötuna arvele: see minimeerib riski, et varem varavastaseid tegusid toime pannud H. Loorits hakkaks neid rahanappuse tõttu uuesti sooritama. Oluline on ka, et H. Loorits hoiduks läbikäimisest kriminaalkorras karistatud inimeste ja narkomaanidega (p 7): H. Loorits on vangla materjalidest lähtuvalt mõjutatav, sooritanud muu hulgas kuritegusid grupis ja tema tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga inimesi. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H. Loorits, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist. H. Loorits leiab, et kohus ega kriminaalhooldusametnik ei ole oma tööd korralikult teinud. Esiteks, mis puudutab elukohta, 2 siis kriminaalhooldusametnik helistas H. Looritsa emale, aga viimane ei kuulnud, kui talle helistati ja märkas seda alles hiljem ning ei hakanud kriminaalhooldusametnikule tagasi helistama. Samuti ei helistanud uuesti ka enam kriminaalhooldusametnik. Seega H. Looritsa ema käest ei ole tegelikkuses keegi küsinud, kas ta on nõus sellega, et pärast vabanemist läheb H. Loorits tema elukohta elama (xxx, Põlva). Kõige olulisem küsimus on jäetud lahendamata.
15. Teiseks, maakohus toob välja, et kui inimesel ei ole elukohta või kui riik inimese olemasolevat elukohta ei tea, siis on süüdimõistetu käitumise efektiivne kontrollimine keeruline. Kaebuse esitaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-45-16, p
17. Eeltoodust tulenevalt leiab H. Loorits, et temale ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kuna tal puudub kindel elukoht. Lisaks ei ole H. Loorits sellele aadressile ka sisse kirjutatud ega seal ka enne vangistust elanud. H. Looritsa ema ei ole võimalik kohtu kaudu sundida, et H. Loorits asuks viidatud aadressile elama, kui ta seda ise ei soovi. Antud aadressil elavad H. Looritsa ema, isa, õde ja kaks venda ning tema jaoks seal ruumi ei ole. Antud momendil ei oska H. Loorits kindlalt öelda, kuhu ta vabanemise korral elama asuks. Varem oli süüdimõistetul vanematega kokkulepe, et kui ta saab ennetähtaegselt karistuse kandmiselt välja, siis nad oleksid nõus H. Looritsale maksimaalselt üheks kuuks elukohta pakkuma ning selle aja jooksul ta leiaks endale teise elukoha. Kuid nüüd on H. Looritsal vanematega suhted halvenenud ja H. Looritsal ei ole võimalik 15 kuud nende elukohas elada. Oma elukohta on H. Looritsal raske saada, kuna tal on suured võlad ja töötades jääb talle kätte ainult elatismiinimum. Seega ei ole tal muud võimalust kui Eestist lahkuda, kuna tal ei ole Eestis olles elamisväärset elu ning Eestisse jäädes hakkaks ta suurest masendusest taas narkootikume tarbima ning pöörduks paratamatult tagasi kuritegelikule teele. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine H. Looritsa suhtes on võimalik ja põhjendatud. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse põhjendustega.
19. Karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused tulenevad KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2, lgst 2 ja § 75 lg 1 p-st
20. H. Loorits on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused, s.o süüdimõistetul puudub kindel elukoht. Ringkonnakohus toodud seisukohaga ei nõustu.
21. Kinnipeetava iseloomusest nähtub üheselt, et kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on xxx, Põlva (tl 4). H. Loorits väidab, et ema ei ole nõus sellega, et tema poeg asub tema juurde viidatud aadressile elama. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu, et kriminaalhooldusametnik on ühendust võtnud nii H. Looritsa ema kui ka isaga ning samuti teinud kodukülastuse aadressile xxxx, Põlva. Samuti on kinnipeetava ema avaldanud kriminaalhooldusametnikule, et H. Looritsa pereliikmed on valmis talle andma uue võimaluse enda tõestamiseks ning H. Looritsal on võimalik pärast vabanemist asuda elama vanemate juurde aadressile xxxx, Põlva (tl 8 – pöördel). Lisaks on prokurör maakohtus toimunud istungil avaldanud, et olemas on H. Looritsa vanemate nõusolek selleks, et H. Loorits saaks pärast vabanemist nende juurde elama asuda (tl 33). Eeltoodust tulenevalt on igakülgselt leidnud tõendamist, et tegelikkuses on H. Looritsal olemas kindel elukoht ning süüdimõistetu vanemate nõusolek selleks, et H. Loorits saaks elama asuda aadressile xxx, Põlva.
22. Samuti leiab kriminaalkolleegium, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine H. Looritsa suhtes on kohane, vajalik ja sobiv vahend, suurendamaks ühiskonna turvalisust. Tartu Vangla on H. Looritsa puhul taotlenud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. H. Looritsat on 3 kriminaalkorras karistatud kümnel korral, millest seitse on arhiveeritud ning käesolevalt kannab kuuendat reaalset vanglakaristust. Tartu Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et käesolevat karistust kannab H. Loorits varguste ja narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, mille ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine ning soodusteguriks narkootiliste aine tarvitamine. Kinnipeetaval on puudulik töökogemus ning majandusliku toimetuleku oskus. Vabanemise korral puudub H. Looritsal kindel töökoht, samas on tal tasumata nõudeid 28 788 euro ulatuses. Ilma kriminaalhooldusalase toeta on väga tõenäoline, et H. Loorits asub majanduslike raskuste ilmnemisel taas toime panema kuritegusid, mida suurendab H. Looritsa narkootilise aine sõltuvus.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et varasemad mõistetud karistused ei ole H. Looritsale mõju avaldanud ning kuritegelik käitumine on kujunenud süüdimõistetu elustiiliks. H. Looritsa korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole varasematest korduvatest kriminaalkaristustest õigeid järeldusi teinud ning ta ei ole oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Kriminaalkolleegium leiab, et H. Looritsa korduv karistatus ja sarnane käitumismuster viitab sellele, et isik vajab juhtimist ja suunamist õiguskuuleka käitumise kinnistamisel. Arvestades eelmärgitut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et H. Looritsa puhul on uute kuritegude toimepanemise oht suur, mistõttu tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud ning vajalik.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 31.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas