KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-1046 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Pjotr Seili vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu PJOTR SEIL, isikukood 38004272213, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 10.09.2015 ja lõpp 06.03.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.06.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Pjotr Seil vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Pjotr Seilile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pjotr Seili vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1046 kokkuleppemenetluse korras tunnistati Pjotr Seil süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9, § 209 lg 2 p 1,4, § 213 lg 2 p 1,4 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.04.2015 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ning mõistis liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses oldud aja 01.07.2015 kuni 02.07.2015, kokku 2 päeva, ning 08.09.2015 kuni 09.09.2015, kokku 2 päeva, kõik kokku 4 päeva ning ärakandmisele kuulub 3 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 10.09.
- 1 Pjotr Seili on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab 4 korda. Väärteokorras on isikut karistatud korduvalt. Kuritegude laad on sarnane varasema käitumisega. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks võrreldes eelmise teoga. Varasemalt on isikut karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise eest, vägivalla kasutamise eest ametniku suhtes ja röövimise eest, praegune kuritegu on vargus ja kelmus. Soodusteguriks on narkootikumide ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales riigikeele A1 taseme õppes, kuid eksam on sooritamata, kordas õpet, kuid jättis pooleli. Läbis OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused, lõpetas tõstukijuhi koolituse, töötas tõstukijuhina, osales Anonüümsete Narkomaanide tugirühmas. Viibib hetkel postrehabilitatsiooni osakonnas. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt soovib isik elama asuda xxxx ning xxxx on selleks nõusoleku andnud. Pjotr Seil on lõpetanud xxxx. Peale seda asus õppima xxxx. xxxx erialal. Jõudis õppida 2a ja katkestas. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust tegeles juhutöödega ehituse alal ja mitteametlikult, oli ka Töötukassas arvel. Varem töötas firmas xxxx xxxx, on töötanud ka xxxx ehitustöölisena. Sissetulekuks oli juhutöödest saadud tulu, töövõimetuspension ja kuritegeliku teel saadud tulu. Toimetulekut on mõjutanud sõltuvusprobleem. Kinnipeetaval on seisuga 16.05.2017 täitmata nõudeid summas 4354,36 eurot ning vabanemisfondis on 94,66 eurot. Esimesest kooselust on kinnipeetaval 14-aastane poeg, kellega ta ei suhtle ja rahaliselt ei toeta. Vanemaid ja elukaaslast pole. Isikul on kriminaalse taustaga vend, kellega isik samuti ei suhtle. Lähedastest on tädi, kellega suhted on head ja toetavad. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kuid isik väidab, et ei suhtle nendega. Alates 2000.aastast hakkas kinnipeetav kuritarvitama alkoholi. Alkoholi tarvitades võib isik muutuda agressiivseks, kasutada vägivalda. Alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekkisid tal enesetapuga seotud mõtted, olid ka katsed. Samuti on isikul diagnoositud narkosõltuvus: alustas 2006 amfetamiinist, kanepist, esinenud on narkootikumide ja alkoholi koos tarvitamist. Alates 2012.a. tarvitas fentanüüli (valge hiinlane). Narkootikume süstis nii üksinda kui ka koos tuttavatega. Raha narkootikumide ostmiseks hankis kuritegeliku teel: varastas, röövis. Kinnipeetav ise tunnistab enda sõltuvust. On tegelenud ka hasartmängudega. Kroonilisi haigusi kinnipeetaval pole, kuid talle oli määratud töövõimetus seoses raske peatraumaga. Pjotr Seilil on oma ea- ja taustakohased sotsiaalsed oskused. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Tegemist on impulsiivse inimesega, kes on kasutanud vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks. Arvestades toimepandud kuriteo episoode ning varasemaid kuritegusid on alust eeldada kuritegeliku käitumise kordumist. Ka on kinnipeetav varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Samas on isik mõistnud oma tegude tagajärgi ja tekitatud kahju suurust. Soovib tulevikus minna tööle ja tasuda nõudeid, tahab oma elu korda saada. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 76 %. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 52 %. Vangla hinnangul on tegemist kõrge riskiga. Ohustatud on avalikkus ja ametikohustusi täitvad isikud. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on alkoholi ja/või narkojoobes ja/või konfliktolukordades, kus ta võib kasutada füüsilist jõudu ning ka siis, kui tal puudub sissetulek, aga ka grupi mõjul. Lisaks võib oht seisneda ka mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes, 2 röövimises ning ennastkahjustavas käitumises. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla Pjotr Seili vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus otsustab Pjotr Seili vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb vangla uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks ettepaneku kohustada isikut lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud nõuetele täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21 ja 7 ning § 75 lg 4 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni s.o. 06.03.
- Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Pjotr Seili tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 16.05.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Pjotr Seili ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangistuses on Pjotr Seilil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Pjotr Seili vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab ka vägivaldsus ning isiku käitumine on impulsiivne. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Pjotr Seilil on olnud probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Ohtu, et Pjotr Seil vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta ka vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Pjotr Seil ohtlik avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 76% ja 52%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Pjotr Seili vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Pjotr Seili vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 29.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Pjotr Seil, et ta on väsinud oma elust, kuna on vangis 31-st eluaastast 37-da elusaastani. Isik kinnitas, et tahab oma elu muuta ning lisas, et xxxx on selleks talle abi pakkunud. Maakohtu määruse põhjendused 3 Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pjotr Seil ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et võimaliku vabanemise korral on Pjotr Seilil võimalus asuda elama xxxx. xxxx nõustaja R K poolt on antud selleks kirjalik nõusolek. Kriminaalhooldaja hinnangul on xxxx tagatud kõik eluks vajalikud tingimused ja olemas head võimalused elektroonilise järelevalve aparaadi paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul võib halvendada isiku majanduslikku toimetulekut ja seda olukorras, kus materiaalselt toetavad lähedased puuduvad ja isikul on tasumata võlgasid summas 4354,36 eurot. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Ka on kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus puudulik ja seda olukorras, kus isik on eelnevalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tema sissetuleku enne vangistust moodustas muu hulgas juhutöödest ja kuritegelikul teel saadud tulu. Seega on tõenäoline, et vabaduses ilma garanteeritud töökohata saabuvad majanduslikud raskused, mida saab pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Pjotr Seili sotsiaalvõrgustik on piiratud – vanemad on surnud, venna, poja ja endise elukaaslasega suhted puuduvad. Lähedaseks on ainult tädi, kuid kriminaalhooldajal temaga telefoni teel kontakti saada ei õnnestunud. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetav võib olla ka mõjutatav, kuna ta on varasemalt kuritegusid toime pannud grupis. Pjotr Seili käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes paneb toime distsiplinaarrikkumisi, siis puudub kohtul veendumus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimiseks. Ka on kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mille tulemusel võib isik muutuda agressiivseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Pjotr Seili vabastamise tema varasem elukäik, toetavate lähedaste ja töökoha puudumine ning käitumine karistuse kandmise ajal. 4 Asjaolu, et kinnipeetav on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, viitab sellele, et isikut on juba varasemalt üritatud suunata õiguskuulekale teele. Sellest hoolimata on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, millest saab teha ühese järelduse, et kinnipeetav ei ole temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi teinud ega ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Pjotr Seili puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 76 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52 %, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole Pjotr Seili tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5