Obsah (8)

§ 378§ 384§ 172§ 663§ 651§ 667§ 4771§ 551

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-478 Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm Tsiviilasi TL avald

§ 378

lg 3 p 7 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõu ja kohustada vanemaid täitma kohtu poolt tehtud ettekirjutust. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 384

lg 5 kohaselt, lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida ka omal algatusel sõltumata hagi tagamise avalduse esitamisest. 11.

§ 172

lg 1 ja lg 3 sätestatust lähtudes jättis kohus lastele riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus

1. 19.04.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 03.04.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus kohaldas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõu ning kohustas vanemaid 10 kuu jooksul täitma kohtu poolt tehtud ettekirjutust ning läbima perenõustamise omavaheliste suhete parandamiseks koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ ja kohustas Harku Vallavalitsust vanemaid nimetatud perenõustamisele suunama.
2. Avaldaja arvates on kohus rikkunud kaalutlusõigust, jättes kõrvale kohtule esitatud tõendid perevägivalla ja lähisuhtevägivalla toimumise kohta. Lähisuhtevägivalla toimumine on kinnitust saanud nii laste poolt lastekaitse spetsialistile antud ütlustega, avaldajale tekitatud vigastustega kui ka asjaoluga, et mitme kuriteo episoodi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Avaldaja on kannatanud mitu aastat vägivalla all. Avaldaja arvates on kohus jätnud arvestamata asjaolu, et perevägivalla ja lähisuhte vägivalla ohvreid ei ole võimalik lepitada ja koostööle suunata programmide kaudu, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt perevägivalla ohvritele. Psühhoterapeut MP hinnangul on pereteraapia ja perelepitus lähisuhte vägivalla ohvritele kahjustavad ja ei too mõlemaid pooli rahuldavat tulemust, on toimunud sagedased retraumatiseerimised ja taasohvristamised. Psühhoterapeudi hinnangul peaks olema spetsialist, kes töötab vägivaldse perega, läbinud lähisuhte vägivalla koolituse. Kui vägivallatseja on valmis vastutust võtma enese vägivaldsuse eest, on Eestis psühhoteraapia võimalused olemas ja aeg-ajalt korraldatakse ka spetsiaalseid grupiteraapiaid. Avaldaja ja puudutatud isik I on käinud pereteraapias 2015.a Tallinna Perekeskuses. Antud pereteraapias käidi paar korda ning avaldaja lõpetas selle teraapia 5 tulenevalt sellest, et teraapias toimus tema kui ohvri retraumatriseerimine ning lähisuhte vägivalla probleemi ei arvestatud. Avaldaja avaldas ka Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistile, et pere on proovinud pereteraapiat ning ta ei pea seda enam vajalikuks. Kahjuks on lastekaitse spetsialist tõlgendanud avaldaja sõnu omavoliliselt nagu avaldaja oleks andnud nõusoleku osaleda koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“.
3. Avaldaja esindaja on suhelnud „Dialoog laste nimel“ spetsialistidega ja uurinud, kas antud koolitusprogrammi saab suunata perevägivalla taustaga peresid. „Dialoog laste nimel“ esindajate kindel seisukoht on, et nende programm ei sobi lapsevanematele, kellel on aktiivne sõltuvus või kelle taustaks on perevägivald. Selline olukord vajaks teistsugust sekkumist aga antud koolitus seda ei paku. 17.04.2017 saatis Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist DR e-kirja lapsevanemetele, milles palus lastevanematel tutvuda koolitusprogrammiga ning anda tagasisidet, millal hakkavad programmis osalema. Seega on tekkinud õiguslikult vastuoluline olukord: lastekaitse ja kohus on suunanud lapsevanemad koolitusprogrammi, mis ei võta vastu perevägivalla taustaga peresid. Seega ei ole esialgse õiguskaitse korras kohtu poolt algatatud esialgse õiguskaitse abinõu rakendatav. Juhul, kui ka lapsevanemad hakkaksid osalema selles koolitusprogammis, kaasneks sellega negatiivsed tagajärjed.
4. Kohus ei ole põhjendanud, milliseid asjaolusid kaalutledes jõudis kohus järeldusele, et just lapsevanemate lepitus ning antud koolitusprogramm on laste parimates huvides. Avaldaja arvates on kohus rikkunud menetlusnormi, andes välja esialgse õiguskaitse kohta määruse, kuid pole küsinud selle kohta lapse esindaja arvamust. Samuti ei ole kohus küsinud selle kohta lapsevanemate arvamust. Avaldaja on seisukohal, et kohtu poolt teabe ja tõendite kogumine koolitusprogrammide kohta oleks välistanud olukorra, kus lapsevanemad suunatakse programmi, mis ei ole nendele sobiv. Kohus on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega tekitanud olukorra, kus kohtu poolt tehtud määrus pole reaalselt täidetav ja seda eelkõige mitte menetlusosaliste käitumise tõttu, vaid kolmandate isiku seisukohta tõttu (koolitusprogrammi spetsialistid). Ohvri ja laste turvalisus on esimene meede, mida tuleb lähisuhte vägivalla ohvrite abistamisel saavutada ning mitte mingil juhul ei tohi panna ohvreid olukorda, kus nad saavad teistkordselt ohvristatud süsteemi poolt. Vastus määruskaebusele
5. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isik I on huvitatud koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ osalemisest ning usub, et see on lapse emaga laste kasvatusküsimustes ühise keele leidmisel abiks.
6. Eestkosteasutus oli seisukohal, et vanemate sobivust koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ osalemiseks on pädevad hindama sealsed koolitajad läbi individuaalsete kohtumiste ja vestluste. Lastekaitsespetsialist on ainult soovitaja ning lähtus soovituse andmisel mõlema vanema soovist koolitusprogrammis osaleda ning vanemate ütlustest, et nad kolivad koheselt lahku elama. Tänaseks on avaldaja loobunud soovist koolitusprogrammis osaleda. Kuna koolitusprogramm ei sobi vanematele, kes elavad jätkuvalt koos, kuigi nende suhe on olnud vägivaldne, siis ei ole antud koolitusprogramm hetkel vanematele sobiv. Vanemad elavad endiselt koos hoolimata perekonnas toimunud vägivallast. Vanemate omavaheline suhtlus on halb ja seda näevad igapäevaselt pealt nende alaealised lapsed. Kuna tänase seisuga ei ole vanemad taganud tingimusi, mis sobivad osalemiseks koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“, siis tegi eestkosteasutus ettepaneku suunata vanemad terapeut AV vastuvõtule, kes tegeleb positiivse psühholoogia ja pereteraapia vormiga, mida nimetatakse „Imago Suhteteraapia“. AV nõustab mõlemat vanemat esialgu 6 eraldi ja hiljem saab vajadusel ja vanemate nõusolekul edasi minna mõlema vanemaga koos. Samuti teeb terapeut vanemate kõrvalt pidevalt nõustamist lastele.
7. Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et konkreetne koolitusprogramm omab positiivset mõju vanemate suhetele eeldusel, et mõlemad vanemad soovivad selles osaleda. Kuna avaldaja selles osaleda ei soovi, siis ei oleks programmi läbimisel tõenäoliselt vanematevahelistele suhetele positiivset mõju ning programmis osalemine ei oleks ka laste huvides. Eeltoodust tulenevalt ei vaielnud laste esindaja määruskaebuses esitatud taotlusele vastu. Edasine menetluse käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 20.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus kohaldas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõu ja kohustas vanemaid 10 kuu jooksul täitma kohtu poolt tehtud ettekirjutust ning läbima perenõustamise omavaheliste suhete parandamiseks koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“ ja kohustas Harku Vallavalitust vanemaid perenõustamisele suunama. Ringkonnakohus leiab, et

§ 667

lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus rakendas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõu, ja märkis, et see on viivitamatult täidetav (s.o resolutsiooni punktide 5 ja 6 osas). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 21. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus

§ 384

lg 5 ja

§ 378

lg 3 p 7 alusel kohaldanud omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõud ja kohustanud vanemaid täitma ettekirjutust, s.o läbima omavaheliste suhete parandamiseks perenõustamise 10 kuu jooksul alates määruse tegemisest. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti kohustanud vanemaid kohtu poolt tehtud ettekirjutust täitma esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korras. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks.

§ 4771

lg 2 sätestab, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 551

lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. PKS § 134 lg 3 tulenevalt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. PKS § 134 lg 3 alusel vanematele ettekirjutuse tegemine ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine

§ 4771lg 2 ja § 551 lg 1 mõistes.

1. Iseenesest on maakohus leidnud ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad laste heaolu, ning et laste huvides on vanemate vahelise suhtlemise parandamine. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul põhjendatud kohustada vanemaid läbima omavaheliste suhete parandamiseks koolitusprogrammi „Dialoog laste nimel“. Avaldaja on esitanud kohtule „Dialoog laste nimel“ koolitusprogrammi meeskonna seisukoha, mille kohaselt ei sobi nende programm lapsevanematele, kellel on aktiivne sõltuvus või kelle taustaks on perevägivald (t lk 148). 7 Avaldaja on määruskaebuses põhjendanud, et kuna avaldaja on kannatanud lähisuhtevägivalla all, ei ole kohtu poolt tehtud ettekirjutuses nimetatud koolitus vanemate jaoks sobilik ning see võib kaasa tuua avaldaja kui perevägivalla ohvri taasohvristumise. Lisaks on eestkosteasutus välja toonud, et koolitusprogramm ei sobi ka vanematele, kes elavad jätkuvalt koos. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kolleegium, et kohtumäärus tuleb vaidlustatud osas tühistada.
2. Eestkosteasutus on vastuses määruskaebusele leidnud, et avaldajale ja puudutatud isikule I võib sobida terapeut AV pakutav teraapiavorm „Imago Suhteteraapia“. Kuna avaldaja avalduse kohaselt on ta kannatanud vägivalla all, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks teha vanematele uut ettekirjutust eestkosteasutuse poolt välja pakutud nõustamisteenusel osalemiseks. Kolleegiumi hinnangul peaks selleks, et pereteraapia ja nõustamine annaks positiivseid tulemusi, toimuma selles osalemine mõlema vanema soovil ja vabal tahtel, samuti peab olema veendumus, et selles osalemine ei too kaasa avaldaja taasohvristumist. Eestkosteasutusel on võimalik ka edaspidi tutvustada vanematele nõustamis- ja teraapiavõimalusi ning teha neile laste heaolu tagamiseks soovitusi nendel osalemiseks. Avaldajal on võimalik endal otsustada, kas ta on valmis nõustamisel osalema.
3. Avaldaja on palunud 17.05.2017 menetlusdokumendis jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes avaldaja taotlusest jätab ringkonnakohus määrusekaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isikute II-III riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 8