KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-16-17772 Tsiviilasi K T (pankrotis) hagi V T vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KT (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxx x-xx), hageja esindaja K T pankrotihaldur Maie Klemmer, kostja V T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 21.06.2017 Resolutsioon Lõpetada K T ja V T varaühisuse varasuhe. Jagada KT ja V T ühisvara järgmiselt: Jätta kinnistu, reg nr xxxxxxx, V T ainuomandisse. Kohustada K T andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx teisest jaost kanne, mille kohaselt on registriossa nr xxxxxxx kantud kinnisasja ühisomanikuks K T. Kohustada K T andma nõusolek teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx teise jakku kanne, mille kohaselt registriossa nr xxxxxxx kantakse kinnisasja omanikuks V T. Välja mõista V T hüvitis 6750 eurot K T kasuks. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsus saata varaühisuse varasuhte lõpetamise osas abieluvararegistrile kande tegemiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. V T võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub lõpetada poolte varaühisuse suhe; määrata ühisvara koosseis: kinnistu reg nr xxxxxxx keskmine turuväärtus 13 500 eurot; jagada ühisvara: jätta kinnistu ½ mõttelises osas V.T ja ½ mõttelises osas K.T omandusse. Hageja täpsustas 31.01.2017 nõuet: lõpetada poolte varaühisuse suhe; määrata ühisvara koosseis: kinnistu reg nr xxxxxxx keskmine turuväärtus 13 500 eurot; jagada ühisvara: jätta kinnistu V.T omandusse; määrata kinnistusraamatusse muutmiskanne: kustutada kinnistusregistriosa nr xxxxxxx II jao kanna nr 2 ja teha uus kanne: omanik V T. Hageja täpsustas 09.03.2017 nõuet: lõpetada poolte varaühisuse suhe; määrata ühisvara koosseis: kinnistu reg nr xxxxxxx keskmine turuväärtus 13 500 eurot; jagada ühisvara: jätta kinnistu V.T omandusse; välja mõista kostjalt ½ kinnistu keskmisest turuväärtusest, s.o 6750 eurot hageja kasuks; määrata kinnistusraamatusse muutmiskanne: kustutada kinnistusregistriosa nr xxxxxxx II jao kanna nr 2 ja teha uus kanne: omanik V T. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kohtuistungile 21.06.2017 ei ilmunud, kutse oli talle isiklikult kätte toimetatud. Kostja taotlusi kohtule ei esitanud. Kohus arutas asja ilma kostja osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielu on registreeritud 23.03.
- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et kinnistu, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, registriosa nr xxxxxxx, ühisomanikud on alates 20.05.2002 pooled. Hageja väitel lõppesid abielulised suhted 2003.a augustis. Hageja pankrot kuulutati välja 23.04.2014 kell 10.
- Pankrotiseaduse § 122 lg 1 sätestab, et kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Pankrotiseaduse § 122 lg 3 sätestab, et kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast pankrotivarasse väljanõudmise hagi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. Kui võlgnik esitab hagi pankrotimenetluse ajal, peab ta sellest teatama haldurile. PKS § 35 p 4 sätestab, et varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. PKS § 36 lg 1 sätestab, et abikaasa võib hageda varaühisuse lõpetamist, kui tema õigused on oluliselt ohustatud seetõttu, et teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitsed, või seetõttu, et teine abikaasa ei osale piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises; teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-38-14 on sedastatud, et abikaasade huvides on lõpetada ühe abikaasa pankroti korral abikaasade varaühisuse varasuhe, vältimaks pärast pankroti väljakuulutamist ühisvara tekkimist PKS § 25 alusel. Hageja palub lõpetada poolte varaühisuse suhe. Perekonnaseaduse § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus oma 25.05.2011 otsuses nr 3-2-1-36-11 leiab, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete järgi. Kinnistu omandamise ajal kehtis kuni 01.07.2010 kehtinud PerekS § 14 lg 1, mis sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kuni 01.07.2010 kehtinud PerekS § 19 lg 2 p 3 sätestas, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. PerekS § 15 lg 1 sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei leidnud tuvastamist, et kostja on kinnistu omandati kostja lahusvara arvel. Kinnistu erastamiseks saadud EVP-d saadi kostja vanematelt perekonna huvides ning ei ole kostja lahusvara, vaid on poolte ühisvara, mida kinnitab ka väljavõte kinnistusraamatust, mille kohaselt pooled on kantud kinnistusraamatusse kinnistu kui ühisomanikud alates 20.05.
- Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et antud juhul esineb alus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kuna kinnistu omandati kostja lahusvara arvel. Kohus leiab, et kinnistu ei ole omandatud kostja lahusvara arvel, seega ei ole täidetud PerekS § 19 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused. Eeltoodu alusel puudub kohtul seaduslik alus ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Poolte abielulised suhted lõppesid 2003.a augustis. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et hageja mõjuvate põhjusteta ei osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, hageja väitel tasus ta kommunaalmakseid. Kohus leiab, et hagejal on õigus saada kompensatsioonina ½ kinnistu turuväärtusest. Kohus leiab, et kinnistu asukohaga xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, registriosa nr xxxxxxx, on poolte abielu kestel omandatud vara ning see tuleb 2002.a kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks. Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 19 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist eeldused, et ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kohus leiab, et kinnistu kuulub jätmisele kostja ainuomandisse ning hageja kohustub andma nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx teisest jaost kanne, mille kohaselt on registriossa nr xxxxxxx kantud kinnisasja ühisomanikuks K T ja andma nõusolek teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx teise jakku kanne, mille kohaselt on registriossa nr xxxxxxx kantud kinnisasja omanikuks kostja. Arco Vara hinnanguga 30.05.2016 loeb kohus tuvastatuks, et kinnistu keskmine turuväärtus on 13 500 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hüvitis enamsaadud ühisvara eest hageja kasuks summas 6750 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus rahuldas hagi õiglase hüvitise väljamõistmiseks ning antud asjas on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)