Obsah (6)

§ 423§ 73§ 50§ 58§ 57§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1724 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kri

§ 423

lg 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. aprilli
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Andrei Feklistovi (isikukood 38403232258) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Süüdistatav Andrei Feklistovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina apellatsioon Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a otsuse peale jätta läbi vaatamata selle ilmse põhjendamatuse tõttu.
6. Ida-Viru Advokaadibüroole makstava õigusabi tasu suuruseks Andrei Feklistovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määrata 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot. 2.
7. Andrei Feklistovilt mõista välja Eesti Vabariigi kasuks 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot, määratud kaitsjale vandeadvokaat Irina Žurinale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 2.
8. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. MAAKOHTU OTSUS
9. Viru Maakohus
10. aprilli
11. a otsusega tunnistas Andrei Feklistovi süüdi ja karistas teda

§ 423lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 8 kuud.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel nägi kohus ette, et Andrei Feklistovi karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldas maakohus Andrei Feklistovile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks. 1.1.

§ 423lg 1 järgi tunnistas kohus Andrei Feklistovi süüdi selles, et tema 1.

aprillil

1. a kella 13.10 paiku, juhtides furgoonautot Peugeot Boxer registreerimisnumbriga XXXX ja tagurdades sellega Sillamäel Kajaka tänav 9 asuva linna polikliiniku juures juurdesõidu teel suunaga lõunast põhja, keerates liikumissuunas vasakule, sõites ümber polikliiniku nurga ja rikkudes ettevaatamatusest liiklusseaduse (LS) § 16 lg-t 1; § 17 lg-t 3 ja lg 5 p 6; § 21 lg 2 p 5; § 33 lg-t 12 ja lg 2 p 8; § 35 lg-t 1 ja lg 2 p 1 ja § 49 lg-t 1 (s.o ei pidanud kinni liiklusalaste õigusaktide nõuetest, nimelt ei arvestanud teiste liiklejatega ja ei hoidunud tegevusest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi ja vara; ignoreeris sõiduki peatamise keeldu kohtades, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid; ei olnud tähelepanelik teel liikuva vähekaitstud liiklejate (eakad jalakäijad) suhtes ning ei vältinud nende ohustamist ja nendele kahju tekitamist, enne manöövri alustamist ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; ei veendunud selles, et talle antakse teed ja et liikumise jätkamine on ohutu; ignoreeris juhi kohustust andma teed jalakäijale tagurdades ning mitte ohustada ega takistada neid, vaid vajaduse korral kasutada teiste isikute abi), sõitis otsa jalakäijale A.K. le, sündinud
2. a, kes autolöögist kukkus ja sai otsasõidu tagajärjel vastavalt läbiviidud kohtu-meditsiinilisele ekspertiisile hulgalisi skeletiluude murde (roided, lülisammas, vaagen, jäsemed) ja elutähtsate siseorganite vigastusi (kops, maks), mis tüsistus ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust, kahepoolse õhkrinna, rindkere nahaaluse õhkemfüseemi ning peaajutursega, mille tulemusena A.K.
3. aprillil
4. a kell 14.55 suri Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas. 1.
5. Andrei Feklistovile mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt. 1.2.
6. Karistuse mõistmisel arvestas kohus Andrei Feklistovi süüastet kuriteo toimepanemisel ning hindas selle suureks, kuna süüdistatava põhjustatud liiklusõnnetus on raske tagajärjega (hukkus inimene) ja ta eiras selle käigus liiklusseaduse mitut sätet. Pärast ülalnimetatud kuriteo toimepanemist jätkas süüdistatav liiklusreeglite rikkumist ning oli kahel korral karistatud LS § 227 lg 2 järgi (süüteod on toime pandud
7. aprillil ja
8. septembril
9. a). Eeltoodu alusel on Andrei Feklistovi võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus kohaldamisele ei kuulu. Arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ning kergendavate asjaoludena Andrei Feklistovi süü ülestunnistamist, puhtsüdamlikku kahetsust ja püüdu aidata kannatanut kiirabi välja kutsumisega, on vajalik mõista tema karistus määras 1 aasta vangistust. Kuivõrd Andrei Feklistov on varem kohtu poolt karistamata, ta pani toime teise astme kuriteo ettevaatamatusest ning tal on olemas töökoht ja pere, siis on otstarbekas määrata, et tingimisi jäetakse karistus tema suhtes kohaldamata. 1.2.
10. Kuna tegemist oli ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega Andrei Feklistovi poolt, mille tagajärjed olid rasked ning selle järgselt jätkas ta liiklusseaduse rikkumist, pidas kohus vajalikuks kohaldada temale ka

§ 50lg 1 p-s 1 sätestatud lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist.

Karistust kergendavaid asjaolusid arvestades väärib Andrei Feklistov lisakaristust, mis jääb alla selle keskmise määra. MAAKOHTU OTSUSE PEALE ESITATUD APELLATSIOON 2. Apellatsiooni esitas Andrei Feklistovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kes vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, s.o ta taotleb tühistada süüdistatavale mõistetud lisakaristus või alternatiivsena selle kergendamist selliselt, et määrata juhtimisõiguse äravõtmine kestusega 2-3 kuud. 2.1 Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning mõistetud lisakaristus ei vasta Andrei Feklistovi isikule. Maakohus ei ole valitud lisakaristuse määra motiveerinud piisavalt. Vaatamata sellele, et

§ 58

mõttes raskendavad asjaolud puuduvad, mõistis kohus siiski karistuseks transpordivahendi juhtimisõiguse pikaajalise äravõtmise. Seejuures 2 ei võtnud maakohus üldse arvesse seda, et Andrei Feklistov on varem kohtulikult karistamata. Kuni 1. aprillini 2016. a tal liiklusseaduse rikkumisi ei olnud ning ettevaatamatusest toimepandud otsasõidu ajal oli ta kaine. Kergendavad asjaolud

§ 57

mõttes (süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus ja see, et süüdistatav püüdis aidata kannatanut kutsudes kiirabi) ning raskendavate asjaolude puudumine annavad aluse paluda lisakaristuse olulist kergendamist või mittekohaldamist. Loetletu vähendab Andrei Feklistovi üldohtlikkuse taset. Kohus nimetas otsuses kergendavad asjaolud, kuid ei arvestanud neid vajalikul määral. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et Andrei Feklistov omab pikaajalist laitmatut juhistaaži (15 aastat), tema ülalpidamisel on abikaasa, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab ta töö ja perekond jääb elatusvahenditeta. Kohus viitas vääralt ka sellele, et pärast kuriteo toimepanemist võeti Andrei Feklistov kahel korral vastutusele LS § 227 lg 2 järgi. See on lubamatu, kuna samale asjaolule osundas kohus ka põhikaristuse mõistmisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Ringkonnakohus märgib kohe ära, et apellatsioonist selguvalt ei ole kriminaalasjas vähimatki vaidlust Andrei Feklistovi poolt toime pandud kuriteo asjaolude üle ja kaitsja nõustub ka kaitsealusele mõistetud põhikaristusega. Edasikaebuses vaidlustatakse üksnes otsustus võtta süüdistatavalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 1 aastaks.
2. Hinnates esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, asub ringkonnakohus seisukohale, et edasikaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4.
3. KrMS § 326 lg-st 3 tuleneb nimelt, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga, mille rahuldamist kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks ei pea. Sellekohane otsustus tuleb lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades seejuures kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09, p 10.5). 4.
4. Lahendi nr 3-1-1-49-10 p-s 5 on Riigikohus rõhutanud sedagi, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega, nt karistuse osas, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt RKKKo 3-1-1-120-09, p 8.5).
5. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kohtukaasuses on maakohus Andrei Feklistovile lisakaristuse mõistmisel materiaalõigust, s.o

§-s 56 sätestatud karistamise aluseid, kohaldanud õigesti ning karistus on kooskõlas ka kohtupraktikas sedastatavaga. Apellatsiooni argumendid vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna. 5.1. Nimelt on esimene kohtuaste juhindunud õigesti seisukohast, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56

alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele - see tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 9). 5.2. Eelmärgitut silmas pidades on jälgitav ja põhjendatud maakohtu otsustusest selguv seisukoht, et kuivõrd Andrei Feklistov rikkus kuriteo käigus mitut liiklusnõuet, tema teo tagajärg on sedavõrd äärmuslikult raske (inimese surm) ja teosüü hinnatav suurena, siis on temale lisakaristuse mõistmine põhjendatud. Veel on asjakohane esimese kohtuastme märge selleski, et vaid ligikaudu 3 nädalat hiljem pani Andrei Feklistov toime uue liiklusrikkumise, s.o kiiruse ületamise, korrates taolist käitumist ka septembris. Süüdistatava selline toimimisviis peatselt pärast seda, kui ta ettevaatamatusest põhjustas surmaga lõppenud liiklusõnnetuse, näitab tema hoolimatut ja ükskõikset 3 suhtumist liiklusreeglite täitmisse. Kaitsja peab Andrei Feklistovi väärteoüleastumistele osundamist siinkohal vääraks, kuna sama asjaolu nimetas maakohus ära süüdistatavale põhikaristuse mõistmisel. Ringkonnakohus seda etteheidet aga põhjendatuks ei pea, kuivõrd, nagu juba märgitud, peavad kohtud nii põhi- kui lisakaristuse mõistmisel juhinduma

§-s 56 toodud samadest alustest. 5.3. Maakohtu poolt nimetatud süüdistatava karistust kergendavad asjaolud (Andrei Feklistovi süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus ja tema tegevus kannatanule kiirabi kutsumisel) ning raskendavate asjaolude puudumine lisakaristuse kohaldamata jätmiseks alust ei anna. Küll tuleb loetletut tähele panna lisakaristuse tähtaja määramisel ja selliselt esimene kohtuaste seda arvestanud ka on. Nimelt on kohus võtnud Andrei Feklistovilt sõiduki juhtimisõiguse ära

§ 50

lg 1 p-s 1 sätestatud keskmisest määrast väiksemana ning selle vähendamist kolleegium võimalikuks ei pea. Selleks ei anna alust ka apellatsiooni argumendid, et Andrei Feklistovil on pikaajaline laitmatu juhistaaž ning temal juhtimisõiguse olemasolu on vajalik perekonna heaolu silmas pidades. Osundus süüdistatava juhikogemusele ei ole asjakohane, kuivõrd praeguses kriminaalasjas on maakohtu poolt tuvastamist leidnud, et Andrei Feklistov rikkus kuriteo toimepanemisel mitmeid liiklusreegleid ning tagurdas ettevaatamatusest autoga otsa vanainimesele, kes saadud vigastustesse suri. Mis puutub aga süüdistatava sellesse väitesse, mille kohaselt kaotab ta juhtimisõiguse äravõtmisel töö ja tema pere jääb elatusvahenditeta, siis on selge, et ta peab oma elu selle aastase perioodi jooksul korraldama senisest teistsuguseks. Lisakaristuse kohaldamine on Andrei Feklistovi enda käitumise tagajärg. 5.4. Ringkonnakohus märgib veel, et käesoleval juhul mõistis maakohus Andrei Feklistovile põhikaristuseks 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kestuseni 8 kuud ja vabastas ta siis

§ 73lg-te 1, 3 alusel selle kandmisest tingimuslikult.

Taolist karistust silmas pidades ei saa lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks pidada ka ebaproportsionaalseks.

1. Eeltoodut kokku võttes leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonil puudub edulootus ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.
2. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal otsusega tutvumiseks, kaitsealusega kohtumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 2,5 tundi, mille eest ta soovib tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). 7.
3. Kriminaalkolleegium leiab, et vandeadvokaadi taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Nimelt näeb „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 6 lg 4 ette, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 80 euro ühes kohtuastmes. Taolist piirangut arvestades ja kaitsja märgitud toimingud vajalikuks hinnates tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, s.o kokku 96 eurot. Menetluskulu tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Andrei Feklistovilt. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus