1-15-8356/228

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8356 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus Anton Golovanovi (ik 38910212226) vahistuse põhjendatuse kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Anton Golovanov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2017 määrus muutmata.
5. Süüdistatav Anton Golovanovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-15-8356 M. Golubevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2; A. Golovanovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2; E. Toki süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 418 lg 1 ning Y. Kuriletsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Üldmenetluse süüdistusakt esitati kohtule 09.10.
8. Viru Maakohtu 14.10.2015 määrusega anti süüdistatavad kohtu alla ja kohus jättis A. Golovanovile kohaldatud tõkendi, s.o vahistamise muutmata.
9. Viru Maakohtu 15.04.2016 määrusega jäeti A. Golovanovile kohaldatud tõkend muutmata. Nimetatud maakohtu määrus jäeti Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2016 määrusega muutmata ning süüdistatava määruskaebus tema vahi alt vabastamiseks rahuldamata.
10. 04.10.2016 saatis kohus KrMS § 275 lg-te 2 ja 3 ning KrMS § 1371 lg 9 alusel kaitsjatele ja prokurörile päringu, selgitamaks välja nende seisukohad süüdistatavate M. Golubevi, A. Golovanovi vahistuse ja E. Toki elektroonilise valve kohaldamise põhjendatuse osas.
11. Viru Maakohtu 17.10.2016 määrusega jäeti A. Golovanovile kohaldatud tõkend vahistamine muutmata. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 05.12.2016 määrusega Viru Maakohtu määruse muutmata ja A. Golovanovi määruskaebuse rahuldamata.
12. Viru Maakohus jättis oma 13.04.2017 tõkendiga A. Golovanovile kohaldatud tõkendi muutmata.
13. Võrreldes maakohtu eelnevate määrustega, milles lahendati põhiõigusi enimpiirava tõkendiliigiga seonduvat A. Golovanovi puhul ja käesoleval ajal eksisteerivat õiguslikku olukorda, on kohus seisukohal, et õiguslik olukord A. Golovanovi suhtes seoses vahistusaluse esinemisega märkimisväärselt muutunud ei ole. Vaadeldaval juhul on põhjendatud alus rääkida A. Golovanovist kui eelnevalt kuritegusid toimepannud isikust, kes on jätkuvalt käitunud viisil, mis on tinginud talle samasisulise süüdistuse esitamise süütegude toimepanemise eest katseajal. Eelnevale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes saab väita, et KarS § 184 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kuriteo näol on tegemist kuriteoliigiga, mille korduva toimepanemise tõenäosus on suur.
14. Kohus rõhutas, et A. Golovanovi puhul on kuritegelikul teel saadud sissetuleku saamine ilmne – nimelt nähtub A. Golovanovi isikuandmetest, et enne kinnipidamist on olnud tegemist töötu isikuga, kes ei ole legaalset sissetulekut omanud või ka juhul, kui legaalne sissetulek on olnud tagatud, siis on see olnud ilmselt ebapiisav. Esineb alus kahtluseks, et töötu ja legaalse sissetulekuta või ebapiisava sissetulekuga A. Golovanov võis tulu saada läbi kuritegeliku käitumise läbi – ja seda mitte narkootiliste ainete edasimüümise kaudu vaid saada narkootilisi aineid vastuteenena selle eest, et luba hoida tema käsutuses olevas eluruumis M. Golubevil narkootilisi aineid, saades nö tasuta narkootilise aineid oma võimaliku narkovajaduse katmiseks.
15. Analüüsides ajas süvenevat põhiõiguste riivet ning kaaludes selle vastukaaluks olevat avaliku huvi kriteeriumi, asus kohus seisukohale, et vaadeldaval juhul kaalub avalik huvi üles süüdistatava vabaduspõhiõiguse. Antud juhul on alust jaatada vaatlusaluse kriminaalasja eriliste asjaolude esinemist, mis on väljendunud isikute poolt grupis toimepandud tegudest, mis on süüdistusakti kohaselt toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud samaliigilise kuriteo.
16. Vastuseks A. Golovanovi kaitsja seisukohale puutuvalt tõendite vastuvõtmisse ja neile hinnangu andmisse märkis kohus, et käesoleval hetkel on kohus otsustanud vaid tõendite vastuvõtmise küsimuse. Hinnangu isiku teole ja tõendite arvestamise/mittearvestamise osas saab kohus anda vaid alles kohtuotsust tehes. Kohus ei lugenud kaalukateks asjaoludeks ka töökoha olemasolu ja lähedased, kuna need olid olemas ka väidetavate kuritegude toimepanemise ajal.
17. Leebema tõkendi kohaldamisega ei ole võimalik vältida uute kuritegude toimepanemist, kuna ei ole võimalik lõpuni kontrollida, millega isik vabaduses tegeleb, kellega ja mis teemal suhtleb. A. Golovanovi suhtes on vajalik kohaldada vahistamist eesmärgiga ära hoida uute kuritegude toimepanemine. Kohtu hinnangul on A. Golovanovi puhul vabaduses uute kuritegude toimepanemine ja kuritegude jätkuva toimepanemise oht endiselt kõrge. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdistatav A. Golovanov, kes taotleb oma määruskaebuses Viru Maakohtu määruse tühistamist ja tema vabastamist vahi alt.
19. Kaebaja ei vaidlusta, et kinnipidamise ajal 20.04.2015 oli A. Golovanovil katseaeg varasema kuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 2 järgi. See aga ei tähenda, et A. Golovanov ei ole enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Katseaja vältel sooritas A. Golovanov eesti keele eksami kodakondsuse saaamiseks, töötas mitteametlikult Sushi baaris, ametlikult OÜ-s Alijur ja AS-s EVG CARGO.
20. Kaebaja hinnangul kannatab ta praegu selle tõttu, et tegi suure vea, kui üüris oma korteri välja M. Golubevile, kes tõi sinna narkootikume. Ebaseaduslik on vaid sel põhjusel A. Golovanovit juba kolmas aasta vahi all hoida. M. Golubev on andnud ütlusi, mille kohaselt A. Golovanov ei teadnud sellest midagi, et ta kolm päeva hoidis narkootikume aadressil XXX. Samuti ei ole ta A. Golovanovile narkootikume andnud. Ütlused on protokollis fikseeritud.
21. Kohus on määruses ebaseaduslikult leidnud, et süüdistuse põhjendatus on käesoleva menetluse staadiumis tõendatud prokuröri süüdistusaktiga ning kohus ei saa hinnata neid tõendeid, millest 2 oli kohtus räägitud. Kohtus prokuröri poolt „A. Golovanovi süüd tõendavate tõendite“ esitamisest nähtub, et need lükkavad ümber A. Golovanovi osaluse narkootikumide korteris koos M. Golubeviga ja tema käest narkootikumide saamise. Prokuröri esitatud dokumentidest nähtuvalt on XXX teostatud läbiotsimise kohta ning läbiotsimise teostamise kohta sõiduautos, mille läbiotsimiseks luba ei ole antud, ei ole ära võetud esemeid, millel oli DNA ekspertiisi teostamise ajal leitud A. Golovanovi bioloogiline materjal. Seega on prokuröri poolt esitatavad tõendid kogutud tõsiste KrMS rikkumistega.
22. Jämedalt on rikutud ka A. Golovanovi kaitseõigust, mis väljendus selles, et kohtumenetlusest kõrvaldati formaalsetel põhjustel A. Golovanovi kaitsja T. Golovanova, kelle A. Golovanov kokkuleppel endale kaitsjaks oli valinud. Prokuratuur sisenes õigustamatult Rahvastikuregistrisse ning pääses ligi kaitsja isiklikele andmetele. Peale selle, alates 06.09.2016 andis kellegi algatusel Justiitsministeeriumi vanglate osakond suulise loa A. Golovanoviga kokkusaamisel teostada kaitsja suhtes läbiotsimine.
23. A. Golovanov lisas määruskaebuse juurde kaitseõiguse rikkumisega seotud dokumendid 28 lehel. Prokuröri esitatud seisukohad
24. 16.06.2017 esitas G. Koovit vastuse A. Golovanovi määruskaebusele, milles leiab, et A. Golovanovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selles on piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks A. Golovanovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on jätkuvalt põhjendatud, sh, millele tuginedes leidis kohus, et A. Golovanovile esitatud kuriteokahtlus on jätkuvalt põhjendatud ja tema puhul esineb uute kuritegude toimepanemise oht.
25. Puutuvalt A. Golovanovi etteheidetesse tema kaitseõiguse väidetava rikkumisega, märgib prokurör, et Viru Maakohtu 30.01.2017 kohtumäärusega taandati A. Golovanovi kaitsja menetlusest KrMS § 55 lg 2 sätestatud alustel, kuna kaitsja oli kuritarvitanud oma menetlusseisundit suheldes vahistatud kaitsealusega viisil, mis võis soodustada kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. Alates 02.02.2017 on A. Golovanovi uueks lepinguliseks kaitsjaks S. Belov. 08.02.2017 kohtuistungil teatas S. Belov vastuseks kohtu küsimusele, et tal on olnud piisavalt aega kaitse ettevalmistamiseks. Kriminaalasja sisuline arutamine algas alles 09.02.2017, seega oli nii kaitsjal kui ka kaitsealusel aega kriminaalasja arutamise ettevalmistamiseks.
26. Väidetavate KrMS-s sätestatud rikkumistele tõendite kogumisel ja väidetavalt puudulikele ja ebapiisavatele A. Golovanovi süüd kinnitavatele tõenditele, märgib prokurör vastuseks, et prokuratuur on Viru Maakohtule esitanud ja kohus on ka vastu võtnud A. Golovanovile inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kinnitavad tõendid, mida hindab maakohus nende kogumis enda siseveendumuse kohaselt selles kriminaalasjas kohtuotsust tehes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ning selle peale esitatud kaebuse ning prokuröri seisukohaga, leiab, et A. Golovanovi vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
28. Maakohus on leidnud, et õiguslik olukord A. Golovanovi suhtes seoses vahistusaluse esinemisega märkimisväärselt ajas muutunud ei ole. Kohus võttis arvesse, et A. Golovanov on eelnevalt kuritegusid toime pannud, käesolev süüdistus on esitatud süütegude toimepanemise eest katseajal. A. Golovanovi puhul on alus kahtluseks, et töötu ja legaalse sissetulekuta või ebapiisava sissetulekuga võib A. Golovanov ka edaspidi tulu saada läbi kuritegeliku käitumise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud A. Golovanovit iseloomustavaid asjaolusid ja leidnud, et käesoleval juhul on vahistamine tõkendina jätkuvalt õigustatud.
29. Kaebaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvesse võtnud kohtus esitatud M. Golubevi ütluseid, mille kohaselt M. Golubev ei andnud A. Golovanovile narkootikume ning A. Golovanov 3 ei teadnud sellest midagi, et narkootikume hoiti aadressil xxx. Samuti on prokuröri poolt esitatud tõendid kogutud tõsiste kriminaalmenetluslike rikkumistega. Nähtuvalt maakohtu määrusest on maakohus juba sellisele etteheitele, s.o kriminaalmenetluses kogutud tõenditele hinnangu mitteandmise kohta vastanud. Nimelt ei saa kohus käesolevalt hinnata tõendeid, mida on kogutud kriminaalmenetluses käesolevas menetluses, vaid alles kohtuotsuse tegemisel. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohus kontrollib omal algatusel vahistuse põhjendatust, siis asja arutav kohtukoosseis ei tutvu üldmenetluses kohtu alla andmise staadiumis kriminaaltoimikuga, mistõttu ei saa ta tõenditega seotud küsimuste lahendamisel kontrollida tõendipõhiseid väiteid, mis seonduvad süüdistuse sisuga (RKKKm 3-1-1-69-14, p 10.2). Hinnangu tõendite lubatavusele annab kohus asja arutamise käigus. Vajadusel on kriminaaltoimikuga tutvumine määruskaebemenetluses ka siiski võimalik ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt, kuid tõkendi vajalikkus või selle asendamise võimalikkuse otsustamisel ei ole tegemist olukorraga, kus kohus peab võtma lõpliku seisukoha süüdistuse tõendatusse osas. Käesoleval juhul määruskaebuse väidete hindamisel aga ringkonnakohus peaks võtma seisukoha menetluses kogutud tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse osas. Seda aga ei ole võimalik käesolevas menetluses teha.
30. Kaebaja heidab ka ette, et kaks aastat vahi all hoidmist ei ole põhjendatud. Selline pikk vahi all hoidmine on ebaseaduslik. KrMS § 275 lg 3 alusel tuleb kohtul anda hinnang nii vahistamisaluse jätkuvale esinemisele kui ka vahistuse tähtaja mõistlikkusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega sellest, et vahistamisalus on jätkuvalt olemas ning on oht, et süüdistatav võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. Käesolevalt on A. Golovanov olnud vahi all üle 2 aasta, mis ei muuda kohtu hinnangul aga ringkonnakohtu seisukohta vahistamisaluste esinemise kohta. A. Golovanov on varasemalt karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, millest osa kandis vangistuses ja osa jäeti täitmisele pööramata. Katseajal pani A. Golovanov kahtlustuse kohaselt toime uue tahtliku kuriteo, mistõttu ei saa eeldada, et vahi all viibitud aeg oleks varasemast vangistusest tõhusamalt mõjutanud A. Golovanovit oma elu muutma ning vahi alt vabanedes oleks A. Golovanov õiguskuulekas. Ringkonnakohus võtab arvesse, et A. Golovanovit süüdistatakse kuriteo toimepanemises katseajal ja seetõttu suurendatakse mõistetavat karistust varasema karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 11 kuud 11 päeva vangistust).
31. Kaebaja toob esile, et jämedalt on rikutud tema kaitseõigust kohtumenetlusest, formaalsetel põhjustel kõrvaldati A. Golovanovi kaitsja T. Golovanova. Vahistuse põhjendatuse kontrolli hindamise menetluses ei anna kohus hinnanguid võimalikele kaitseõiguste rikkumistele. Nähtuvalt Viru Maakohtu 30.01.2017 määrusest on Viru Maakohus taandanud T. Golovanova kriminaalasja menetlusest ning määrus on tulenevalt KrMS § 385 p-st 4 lõplik, seega ei ole võimalik taandamismääruse peale kaevata. Prokuratuur on siiski käesolevas asjas andnud oma seisukoha vastusena määruskaebusele ning põhjendanud taandamise aluseid ja toonud välja, et A. Golovanovil on uus lepinguline kaitsja S. Belov, kes on saanud kaitseõigust teostada. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas