lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada Sergei Kanaštšenkot toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi arestiga 11 (üksteist) päeva. Karistuse alguseks lugeda 05.06.2017 kell 00.46. Arvata
lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 05.06.2017 kell 00.46 kuni 06.06.2017 kell 00.46, so 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub 10 (kümme) päeva aresti.
lg 1 alusel ära kanda 10 (kümme) päeva aresti hiljemalt 05.08.2017 Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva arestimajas (asukoht Vahtra 3, Narva). Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Kui menetlusalune isik jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Vabastada Sergei Kanaštšenko aresti alt pärast ühe päeva aresti kandmist, so 06.06.2017 kell 00.
lg 1 alusel karistada Sergei Kanaštšenkot toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi - 10 päeva aresti, võttes arvesse isiku süü tunnistamist, mis on 1/3 ettenähtud maksimummäärast. Kuna isik on eelnevalt kriminaalkorras samalaadse süüteo eest karistatud ning kohtuotsuse alusel oli talt juhtimismisõigus ära võetud, siis tuleb liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks, mis on keskmäär antud juhul. Sergei Kanaštšenkot tuleb teisiti mõjutada, selleks et ta ei paneks enam toime analoogseid rikkumisi. Selleks, et isik saaks meelde tuletada liiklusseaduse norme, mõelda oma käitumise üle ja politsei loodab, et lisakaristus saab isikut ikkagi niivõrd palju mõjutada, et enam selliseid asju ei korduks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Sergei Kanaštšenko LS § 224 lg 2 ja § 207, kuna tema 05.06.2017 Tallinn-Narva T9, Tõrvajõe küla, Vaivara vald, Ida-Viru maakond 206 km, juhtis mootorsõidukit seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,72 milligrammi (0,77 +/- 0,05 mg/l). Juhtis mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et Sergei Kanaštšenko süü on tõendatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Sergei Kanaštšenko poolt on süüteo toimepanemine tõendatud 3 väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt isik oli kinni peetud 05.06.2017.a kell 00.46 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, tunnistaja A K ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, Politsei- ja Piirivalvemati teatisega. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt, indikaatorvahendi reaktsioon on positiivne, mõõtetulemus on 0,72 milligrammi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt oli Sergei Kanaštšenko kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Tunnistaja A K ütluste kohaselt juhtis Sergei Kanaštšenko 05.06.2017 Tallinn-Narva T9, Tõrvajõe küla, Vaivara vald, Ida-Viru maakond 206 km, mootorsõidukit seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,72 milligrammi (0,77 +/- 0,05 mg/l). Juhtis mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt (lk 6), ta tunnistas oma süüd. Ta kavatses tehnoülevaatust läbida. Tahtis auto ära anda remonti. Enne, kui asus mootorsõidukit juhtima, oli alkoholi tarbinud, õlut 1,5 l. Sõitis, et sõiduk ära anda inimesele. Sergei Kanaštšenko seletas kohtuistungil, et tuli Eestisse laupäeval praamiga Rootsist. Praamipileteid on raske hankida. Ta kavatses tehnoülevaatust läbida. Tegi rumaluse, istus rooli. Tahtis auto ära anda remonti. Ta leppis kokku, et läbib auto tehnoülevaatuse kohapeal, sest autot on vaja, kuna käib sellega tööl Rootsis. Enne, kui asus mootorsõidukit juhtima, oli alkoholi tarbinud. Ta sai aru, et oli ebakaines olekus. Kuid leppis inimesega kokku, et tulles tagasi Rootsist annab talle oma auto üle. Sõitis, et sõiduk ära anda inimesele. Ta tahtis asja kiirendada. Kohus võtab arvesse A K ja Sergei Kanaštšenko ütlused. Kohtul ei ole põhjust kahelda nende ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. Sergei Kanaštšenko tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivne külg on tõendatud A K ja Sergei Kanaštšenko ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väärteoprotokolliga. Subjektiivsest küljest tegutses Sergei Kanaštšenko otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Karistusregistri andmete kohaselt on Sergei Kanaštšenko varem kriminaalkorras karistatud.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Sergei Kanaštšenko töötab. Karistusregistri andmete kohaselt Sergei Kanaštšenko on varem kriminaalkorras karistatud. Liiklusseaduse § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel tuleb karistada Sergei Kanaštšenkot toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Sergei Kanaštšenko pani ideaalkogumis (
nii mootorsõiduki lubatud alkoholi piirmäära ületades juhtimise kui ka tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. Kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kuid vastavaid järeldusi ta sellest ei teinud, ning ta pani taas toime uue tahtliku samalaadse süüteo. Lisakaristus on vajalik konkreetse eri- või üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Isik oli 5 ohtlik nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada ka üldpreventiivseid kaalutlusi. Sergei Kanaštšenko väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,72 mg/l alkoholi, mis on LS § 224 lg-s 2 ettenähtud maksimaalse määra lähedane. Mootorsõiduki juhtimise õiguse võib ära võtta nii põhi- kui ka lisakaristusena juba LS § 224 lg-s 1 sätestatud piirmäära ületamise korral. See näitab, et seadusandja on ka esmakordset LS §-s 224 sätestatud väärtegu pidanud nii ohtlikuks, et on näinud selle teo eest lisakaristusena ette mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ja selle juhtimine nõuab juhilt erilist hoolsust ning vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Hoolimatu suhtumine liiklusseaduse nõuete täitmisesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal juhtide suhtes, kes liiklusreegleid eiravad. Nendele isikutele mõistetud karistustel on laiem tähendus kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Sergei Kanaštšenko süü suurus ja karistuse eri- ning üldpreventiivsed eesmärgid on lisakaristuse kohaldamiseks piisavad. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja arvamusega, et isik oli teadlik, et ta tarvitas alkoholi, kuid vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima. Puudus igasugune vajadus selleks sõiduks. Tegemist oli üksnes tahtliku teoga. Ilmselge, et kell 01.00 öösel tal ei olnud mingit vajadust selliseks sõiduks. Alkoholiseisundis isik on ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Samuti oli teadmata, kui heas tehnilises seisundis oli mootorsõiduk, kuna tehnoülevaatuse kontroll läbimata. Kohus arvestab, et isik varasemalt oli karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ja ka teiste süütegude eest. Varasemalt määratud arestid ei suutnud isikut seadusekuulekalt käituma panna, isik tahtlikult pani toime jälle samalaadse süüteo. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sergei Kanaštšenkot ei ole võimalik karistada rahatrahviga, teda tuleb karistada arestiga.
lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada Sergei Kanaštšenkot toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Kohus arvab, et tuleb Sergei Kanaštšenkole määrata karistuseks 11 päeva aresti, mis on 1/3 maksumäärast, võttes arvesse isiku süü tunnistamist. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja esindajaga, et Sergei Kanaštšenkot tuleb teisiti mõjutada, selleks, et ta ei paneks enam toime analoogseid rikkumisi. Selleks, et isik saaks meelde tuletada liiklusseaduse norme, mõelda oma käitumise üle ja politsei loodab, et lisakaristus saab isikut ikkagi niivõrd palju mõjutada, et enam selliseid asju ei korduks. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus on arvamusel, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Sergei Kanaštšenkole tuleb LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada ka lisakaristust, s.t juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks, mis on tunduvalt alla keskmäära antud juhul. Karistuse alguseks tuleb lugeda 05.06.2017 kell 00.46. Arvata
lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 05.06.2017 kell 00.46 kuni 06.06.2017 kell 00.46, so 1 (üks) päev.
lg 1 alusel tuleb ära kanda 10 (kümme) päeva aresti hiljemalt 05.08.2017 6 Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva arestimajas. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.