3-17-325/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-325 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus televiisorist ilmajätmise ning rahvusliku ja keelelise diskrimineerimisega inimväärikusele Viru Vangla poolt tekitatud 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.04.

1. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD
2. Tartu Halduskohus jättis 13.04.
3. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 13.04.
4. a otsuse peale apellatsioonkaebuse.
5. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.05.
6. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu 18.05.
7. a määruse kätte 23.05.
8. Kaebajal oli tulenevalt määruse resolutsiooni punktist 2 kohustus täiendada apellatsioonkaebuse põhjendusi hiljemalt 02.06.
10. Kaebaja esitas 24.05.2017 ringkonnakohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et halduskohus rikkus tema õigusi, ei olnud otsuse tegemisel erapooletu ja hindas tõendeid valesti. Samuti märkis kaebaja, et ta ei ole jurist ja ei saa iseseisvalt nimetada rikutud normi, 1 kuid ringkonnakohtule on seadusega pandud uurimiskohustus, sellepärast on kohus kohustatud ise tuvastama, milline kohtumenetlusenorm ja millised tõendid jäid tuvastamata. Kaebaja lisas, et kui kohus arvab teisiti, siis las määrab kaebajale tasuta riigi õigusabi korras advokaadi täiendavate põhjenduste jaoks.
11. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.06.
12. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja sai määruse kätte 06.06.
13. Ringkonnakohtu 01.06.
14. a määrus jõustus edasi kaebamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. HKMS § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. Tartu Ringkonnakohus on 18.05.
16. a määrusega andnud kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse kõrvaldamiseks, s. o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks. Kaebaja on nimetatud määruse 23.05.2017 kätte saanud. Sama määruse põhjendavas osas (p 6) selgitas ringkonnakohus kaebajale, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale.
17. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on olnud alates ringkonnakohtu 18.05.
18. a määruse kättesaamisest mõistlik aeg apellatsioonkaebuse puuduste sisuliseks kõrvaldamiseks. Kaebaja poolt 24.05.
19. a avalduses esitatud seisukohad ei kõrvalda aga kuidagi apellatsioonkaebuse puudusi ning ringkonnakohtul ei ole võimalik endal kaebaja asemel apellatsioonkaebust põhjendada, nagu kaebaja viidatud avalduses arvab. Esitatud apellatsioonkaebus (tõlge tl 83) ei ole sellisel kujul jätkuvalt menetletav. Kaebajale on selgitatud ka puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid hoolimata eeltoodust on ta jätnud apellatsioonkaebuse põhjendused täiendamata. Seejuures on kaebaja kohtute infosüsteemi andmetel varasemalt korduvalt iseseisvalt ilma esindajata esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebusi, mis on sisaldanud põhjendusi selle kohta, mida halduskohus on kaebaja arvates teinud ebaõigesti. Näiteks ainuüksi aastatel 2016–2017 on kaebaja ilma esindajata esitanud apellatsioonkaebused haldusasjades nr 3-16-659, 3-15-1344, 3-16-1398, 3-15-1002, 3-15-2943, 3-15-1779, 3-15-1853, 3-15-433, 3-16-504, 3-16-175, 3-15-1345, 3-15-2010, 3-15-3029, 3-15-1476, 3-15-2916, 3-14-52057, 3-15-1694 ning on suutnud apellatsioonkaebust põhjendada piisaval määral selleks, et ringkonnakohus saaks selle menetlusse võtta. Seega on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja puhul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et suuta apellatsioonkaebuses iseseisvalt põhjendada, millega ja miks ta halduskohtu otsuse puhul ei nõustu. Nagu juba märgitud, ei ole ta antud juhul seda siiski teinud. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud ringkonnakohtu 01.06.
20. a määrust, millega ei antud talle riigi õigusabi selleks, et advokaat saaks aidata tal täiendada esitatud apellatsioonkaebust ega kõrvaldanud ka pärast viidatud määruse jõustumist ise täiendavalt apellatsioonkaebuse puudusi, mis olid välja toodud ringkonnakohtu 18.05.
21. a määruses.
22. Kuna ringkonnakohus ei saa menetleda apellatsioonkaebust, mis ei vasta HKMS §-s 182 sätestatud nõuetele, tuleb kaebaja apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale 2 tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole sellisel juhul esitatud.
23. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk