Obsah (8)

§ 230§ 632§ 177§ 173§ 162§ 174§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. juuni 2017 Tsiviilasja number 2-15-1688

§ 230lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist.

Hageja poolt esitatu ei võimaldada tuvastada, millised arved on kostja osaliselt tasunud ja mis ulatuses jätnud tasumata ning millise konkreetse võlgnevuse katteks on hageja arvestanud kostja poolt tehtud makseid. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta on kostjale teatanud, et määrab kostja makstud rahaga täidetuks mingi konkreetse kohustuse. Maakohus selgitas, et kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega ta millist asjaolu tõendab. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu
2. jaanuari 2017 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus võtta asja materjalide juurde arved
3. jaanuarist 2015 kuni
4. septembrini 2015 kokku 9-l lehel, hageja tõend võla kujunemise kohta 2-l lehel ja kostja
5. veebruari 2014 teabenõue 1-l lehel. Hageja hinnangul võimaldavad need dokumendid kindlaks määrata põhivõlgnevuse arvestuse ja kasvudünaamika. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jättis kohaldamata VÕS § 88 lg 6 p-1
6. Hageja leiab, et ta on oma nõudeid tõendanud. Hageja esitas nõude kostja kui korteriühistu liikme vastu tema poolt tarbitud kommunaalteenuste alates
7. detsembrist 2014 kuni
8. septembrini
9. Kostja on KÜ põhikirja punktide 4.2.8 ja 4.2.9 kohaselt kohustatud tasuma kommunaalkulusid ja makseid. Kostja põhivõlgnevuse suuruseks on 924 eurot 37 senti. Võlgnevuse olemasolu ja suuruse tõendamiseks esitas hageja korteriühistu üldkoosolekute protokollid, kus on vastu võetud otsused majandamiskulude tariifide suuruse kohta, s.o hageja
10. jaanuari 2009 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 155),
11. juuni 2011 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 160),
12. juuni 2012 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 166),
13. jaanuari 2014 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 42) Nimetatud otsuseid ei ole vaidlustatud. 4 Hageja esitas kostja võlgnevuse detailse arvestuse (I kd, tl-d 133, 148, 153, 154). Hageja selgitas kohtuistungil, kuidas ta määras kostja kohustuste täitmise VÕS § 88 lg 4 alusel. Hageja hoiatas kostjat, et kohaldab kostja maksete suhtes VÕS § 88 lg-t 4 ja VÕS § 88 lg-t 6 (I kd, tl 25, 28, 30, 31). Kostja ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud. Kohustus muutus sissenõutavaks ja seda ei ole vaidlustatud. Maakohus ei kohaldanud otsuse tegemisel VÕS § 88 lg 6 p-i
14. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja tunnistas kohtuistungil, et ta ei maksa prügiveo eest ja tal on sõlmitud eraldi prügiveoleping. Iga korteriomanik ei saa otsustada, et ta tellib endale eraldi prügikonteineri või kannab kulutused teistsuguses osas, kui teised korteriomanikud. Kostjal on võimalus jäätmeveo osutamise leping lõpetada. Kostja tunnistas, et on igakuiselt saanud hagejalt tasumiseks arved, seetõttu esitas hageja oma nõuete illustreerimiseks ainult kolm arvet (arved ei ole võlgnevuse tõenditeks). Maakohus ei tunnistanud hageja selgitusi tõendina ega nõudnud hagejalt arveid vaidlusaluse ajavahemiku eest või raamatupidamisõiendit. Hageja hinnangul ei olnud põhjendatud kostjale riigi õigusabi andmine. Maakohus ei võimaldanud hagejal tutvuda kostja menetluskuludega ja esitada kulude kohta oma arvamust.
15. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Hageja etteheited maakohtule on ebaselged, põhjendamatud ning ebaõiged. Kostja ei ole kordagi hageja nõuet tunnistanud. Apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ja maakohus menetles asja lihtmenetluses. Maakohus teavitas pooli
16. detsembri 2016 kohtuistungil, et kohtulahend tehakse teatavaks
17. jaanuaril
18. Kohtu poolt väljaöeldud kuupäev on pooltele siduv ja ei oma tähtsust, kas pooled võtavad e-toimiku kaudu kohtuotsuse vastu või mitte. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev saabus
19. veebruaril 2017, apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ja tuleks jätta läbi vaatamata. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud, esitatud tõendid olid kohati vastuolus hageja enda selgitustega. Maakohus juhtis sellele hageja tähelepanu. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid maakohtus, esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata ning nendega mitte arvestada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 55 eurot 67 senti. Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja prügiveo tasude arvestuse kuude lõikes perioodil jaanuar 2014 kuni juuli

1. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast hageja poolt esitatud prügiveo arveid aastatest 2012 kuni 2015 ja
2. a kommunaalkulude arvestusi, kuna nimetatud dokumendid on esitatud hilinenult. Kuna dokumendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus need käesoleva kohtuotsusega hagejale tagastatuks.
3. Apellatsioonkaebus ei ole esitatud hilinenult. Apellatsioonkaebuse võib

§ 632

lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja tõlgendus, mille kohaselt algab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemine kohtuistungil 5 määratud kohtuotsuse teatavakstegemise ajast, ei vasta seadusele. Kohtu infosüsteemi kohaselt on kohtuotsus hagejale e-toimiku kaudu kätte toimetatud

1. jaanuaril
2. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule
3. veebruaril 2017, seega tähtaegselt. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebus ei oleks hilinenud ka juhul, kui tähtaeg hakanud kulgema
4. jaanuarist
6. Hageja nõuab kostjalt hoone majandamisega seotud jooksvate kulude hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus kujunenud kuni
7. septembrini
8. Hageja
9. märtsi 2016 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevust alates
10. veebruarist 2015 kuni
11. septembrini 2015 (I kd, tl 130). Apellatsioonkaebuse järgi on nõudeks korteriühistu liikme poolt tarbitud kommunaalteenused alates
12. detsember 2014 kuni
13. september
14. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et ajavahemik, mille osas kostja vastu nõue esitatakse, on
15. veebruarist 2015 kuni
16. septembrini
17. Samas tuleneb hageja esitatud menetlusdokumentidest, et hageja nõuab kostjalt tasu ka enne
18. veebruari 2015 tarbitud kommunaalteenuste eest kujunenud võlgnevuse eest ja nii on maakohus hageja nõuet ka menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud kostja võlgnevust hageja ees ajavahemikul jaanuarist 2014 kuni juulini 2015 osutatud prügiveo teenuse eest. Hageja konto väljavõtte järgi (I kd, tl 136-137) ei ole kostja tasunud prügiveo eest alates
19. aasta jaanuari eest esitatud arve eest kuni augustini 2015, kokku 55 eurot 67 senti. Kostja ei ole menetluses vastu vaielnud sellele, et ta prügiveo eest nimetatud ajavahemikul ei tasunud (maakohtu istungi protokoll I kd, tl 198 jj, ringkonnakohtu istung II kd, tl 44). Prügiveo tasu 2014 veebruaris kostjale esitatud arve kohaselt oli 2 eurot 77 senti (I kd, tl 23). Ringkonnakohtu istungil puudus poolte vahel vaidlus selles, et hageja igakuine tasu prügiveo eest oli 3 eurot 13 senti. Samas nähtub esitatud
20. septembri 2015 arvest (I kd, tl 22), et nimetatud tasu oli raamatupidamisteenuse osutamise eest ja prügiveo tasu oli 3 eurot 29 senti. Arvestades seda, et
21. septembri 2015 arvel on kajastatud kostja varasem võlgnevus 924 eurot 37 senti, on hageja tõendanud seda võlgnevust osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevust prügiveo eest summas 55 eurot 67 senti ja selles ulatuses kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostja vastuväide hageja nõudele, et tal on olemas eraldi prügiveo leping, mistõttu ta ei pea prügiveo eest kostjale tasuma, ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud korteriühistu
22. jaanuari 2014 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 42), mille otsuse kohaselt toimub prügiveo eest tasumine korterite pinna järgi, varasema tasumise korra suhtes esitas hageja üldkoosoleku protokollid alates
23. jaanuarist 2009 (I kd, tl 155 jj). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud otsuseid vaidlustanud, kostja on korteriühistu liige. Leping, mille kostja on sõlminud eraldi prügiveo osutamiseks, ei vabasta teda kui korteriühistu liiget korteriühistu ees kohustuste täitmisest. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt korteriühistuseadus (KÜS) § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu
24. veebruari
25. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21, 22;
26. oktoobri
27. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-61-14, p 16).
28. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole menetluses tõendanud oma nõuet muus osas, kui otsuse p-s 8 tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse p-des 7-8 toodud põhjendustega. Hageja selgitas maakohtu istungil, et kostja võlgnevus kujunes perioodil
29. veebruar 2015 kuni
30. september
31. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi arusaadavat 6 arvestust võla kujunemise kohta. Kui hageja leiab, et enne veebruari 2015 kostjale arvestatud nõuded on ta lugenud tasutuks kostja poolt laekunud summadega, tuleb tal seda kohtule tõendada. Hageja esitatud kolm arvet (I kd, tl 22 jj) ei kattu väidetava võlgnevuse perioodiga. Hageja raamatupidamise väljavõttest ajavahemikul jaanuar 2014 kuni august 2015 ei ole võimalik aru saada, kuidas on hageja arvestanud kostja väidetavat varasemat võlgnevust. Mitmel korral on tabelis kostja võlgnevuse jäägiks märgitud hoopis 0 (I kd, tl 133). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, millest kostja väidetav võlgnevus muus osas peale prügiveo eest tasuda tuleva võlgnevuse koosneb ja kuidas on võlgnevus kujunenud.
32. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on pooltele selgitanud menetluses tõendamiskoormist ning viinud asjas läbi kohtuistungi. Kohus on selgitanud, et hageja on esitanud menetluses arved, mis ei puuduta kogu vaidlusalust ajavahemikku. Üksnes sellega, et korteriühistu liikmel on korteriühistu põhikirja kohaselt kohustus tasuda elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid, ei ole tõendatud kostja võlgnevust hageja ees. Arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu
33. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Hageja ei ole esitanud võlgnevuse kujunemise arvestust. Hageja esitatud korteriühistu üldkoosolekute protokollid tõendavad üldkoosoleku otsusega vastu võetud majandamiskulude tariife, kuid ei tõenda hageja võlgnevuse kujunemist. Hageja esitatud kostja võlgnevuse arvestused aastatest 2011, 2012 ja 2013 ei ole jälgitavad.
34. aasta arvestuse alguses on märgitud võlgnevus 147 eurot 93 senti, mille kujunemine ei ole arusaadav, aga millest võib järeldada, et kostja on maksnud igakuiselt arveid, kuid mitte varasemat võlgnevust. Võlgnevuse jäägi kujunemine ei ole ka aastal 2012 ja 2013 arusaadav.
35. Ringkonnakohus leiab, et hageja konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja maksnud igakuised maksed, millest on ta maha arvanud tasu prügi eest ajavahemikus jaanuar 2014 kuni juuli
36. Seega on kostja täpselt määranud, millise kohustuse eest ta on tasunud ja hageja suhtes ei saanud nimetatud perioodi suhtes kohaldada VÕS § 88 lõikeid 4 ja
38. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 esimese lause kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab

§ 162

lg 1 ja § 171 lg 1 alusel arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (924 eurost 37 sendist rahuldati 55 eurot 67 senti) maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg-te 3 ja 5 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. 7 Viru Maakohtu 13. jaanuari 2016 määrusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus ja määrati kostjale esindaja riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (I kd, tl 109). Menetluskulud, mille tasumisest on kostja vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigi tuludesse (

§ 190lg 5).

Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis (

§ 179lg 1).

Kostjale osutas riigi õigusabi vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kelle põhjendatud tasu ja kulud on ringkonnakohtus 352 eurot 80 senti (koos käibemaksuga), s.o õigusabi tasu 180 eurot, sõidukulu 114 eurot ja käibemaks 58 eurot 80 senti. Nimetatud menetluskulu tuleb hagejalt välja mõista riigi tuludesse. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8