TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-17-626 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse

§ 3

lg 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta

1. juuni seisuga. Põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 ha. Põllumajandusliku tegevuse nõuded on sätestatud sama määruse §-s
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c defineerib põllumajandusliku tegevuse ehk tootmise ja põllumajandusmaa hooldamise tähenduses. Põllumajandusmaal teostatav põllumajandustegevus tähendab seda, et põllumajandusmaal kasvatatakse või toodetakse põllumajandustooteid (sealhulgas koristatakse saaki), peetakse lüpsikarja, aretatakse ja peetakse põllumajandusloomi või hoitakse põllumajandusmaad karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Eelnevast tuleneb, et toetust on võimalik saada vaid sellise maa eest, millele on võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi ja millel taotleja vastavaid põllumajandusliku tegevuse nõudeid ka teostab ning mille osas on taotlejal tõendatud maakasutusõiguse olemasolu.
3. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusel deklareeritud 40,89 ha suurune maa, mis asub katastriüksusel nr 24501:001:0257, on võsastunud ja mittetoetusõiguslik ega vasta põllumajandusmaa kohta kehtestatud nõuetele. Vaidlus puudub ka PRIA poolt kindlaksmääratud pindala, s.o 54,49 ha, osas.
4. Vaidlus on selles, et kas PRIA oleks pidanud ühtset pindalatoetust määrama kindlaksmääratud pindala alusel ja mitte jätma taotluse rahuldamata, kuivõrd tegemist oli hooletusest tingitud veaga 40,89 ha deklareerimisel. 8.1.

§ 15

lg 1 p 3 kohaselt on taotlejal õigus taotleda ühtset pindalatoetust ka põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, esitades põllumassiivi kaardi asemel katastrikaardi või muu kaardimaterjali /../, kuid ka katastriüksusele toetuse taotlemisel tuleb veenduda, et toetust taotletakse ikka reaalselt kasutuses olevale pinnale. Seega peab taotleja taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada, ja mille kohta kehtib üldnõue, et see peab olema nõuetekohaselt hooldatud, sõltumata sellest, kas nimetatud maa asub registrisse kandmata põllumajandusmaal või registrisse kantud põllumajandusmaal või kas maa kohta toetust taotletakse või mitte. 8.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja kaebajale pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise etapis e-PRIAs kuvanud ka teate/hoiatuse, mille kohaselt „Taotlete toetust põllule järjekorranumbriga 6, 9,
2. See põld asub katastriüksusel või on jätkuvalt riigi omandis oleval maal ja selle kohta ei ole PRIA moodustanud registrisse põllumassiivi. Palume toetuse taotlemisel arvestada, et toetust tuleb taotleda vaid reaalses kasutuses oleva pinna kohta. Kui esitate taotluse suuremale pinnale, kui on tegelikult haritud maa pindala või puudub kehtiv kasutusõigus ning nimetatud asjaolud kontrolli käigus fikseeritakse, vähendatakse taotletavaid toetuseid või jäetakse taotlused rahuldamata“. Kuna vastavasisuline info oli kaebajale juba taotluse esitamise etapis kuvatud, oli kaebaja kohustatud sellega ka arvestama. 8.
3. Kohus märgib, et lisaks tulenevalt

§ 15

lg 1 p-st 3 tuleb pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse põldude loetelule kanda andmed vaid sellise põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada. Seega, taotleja ei tohi deklareerida enda kasutatava põllumajandusmaana sellist maad, mida tal ei ole õigust kasutada. Kaebaja põld nr 9 asub kinnistu katastritunnusega nr 24501:001:0257 pinnal. Kinnistusraamatu andmetel kuulub nimetatud kinnistu Eesti Vabariigi omandisse, ühtlasi oli 17.08.2015 kuni 29.03.2017 kinnistusraamatusse nimetatud kinnistu osas riigivara valitsejana sisse kantud Keskkonnaministeerium. Tuginedes riigi kinnisvararegistri andmetele (kättesaadav: https://riigivara.fin.ee/kvr/ordaal/lepingud), sõlmiti XXX ja Maa-ameti (Keskkonnaministeeriumi volitatud esindaja) vahel 19.05.2016 riigivara rendileping kinnisasja (24501:001:0257) kasutamiseks, kusjuures kasutus hõlmab 23,74 ha maad (tl 45 ja 45 pöördel), mis ei kattu vaidlusaluse 40,89 ha suuruse maa-alaga. Seega ei olnud kaebajal vaidlusaluse maa kasutamiseks dokumentidest nähtuvalt õiguslikku alust, järelikult ei olnud kaebaja ka sellest asjaolust tulenevalt õigustatud sellele ühtset pindalatoetust taotlema.

1. Kohus märgib, et toetust ei maksta mitte igasuguse maa eest, vaid siiski sellise pinna eest, mida reaalselt põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada saab ning mida taotlemise aastal vastavalt ka kasutatakse. Seda, kas pind, millele kaebaja toetust taotleb, on selline pind, millel kaebaja teostab või suudab ja saab teostada põllumajanduslikke tegevusi, peab kaebaja siiski ise teadma ning nähtuvalt vaides märgitust ka teadis. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 2 p 23 alap a kohaselt on kindlaksmääratud pindala pindalatoetuskavade tähenduses pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlblikkuse tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused /../. Toetuse maksmise eeskirjades on üheks sätestatud tingimuseks see, et põllumajandusmaal peab tegelema põllumajandusliku tegevusega või peab maa olema karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Kohus leiab, et sellest tulenevalt ei kuulunud võsastunud alad kindlaksmääratud pindala definitsioonist lähtuvalt kindlaksmääratud pindala hulka, vaid moodustasid taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega kaasnesid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19a sätestatud sanktsioonid.
2. Kaebaja väidab, et vastustaja ei teavitanud teda põllu nr 9 (40,89 ha) osas põllumassiivi moodustamata jätmise osas. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et põllumassiivide moodustamiseks avalduse esitamine ei võta kaebajalt kohustust veenduda maade toetusõiguslikkuses ja taotleda toetust vaid reaalses kasutuses oleva maa kohta, mistõttu ei saa see ka õigustada toetuse taotlemist mittetoetusõiguslikule pinnale. Kohus nõustub vastustajaga, et vaatamata sellele, et PRIA ei teavitanud kaebajat põllumassiivi moodustamata jätmisest, oli kaebajale, nähtuvalt kaebaja poolt vaides ja kaebuses esitatud seisukohtadest, juba taotluse esitamisel teada, et tegemist oli võsastunud ja mittetoetusõigusliku maaga, millest tulenevalt oli kaebaja teadlik ka asjaolust, et kõik deklareeritavad pinnad ei ole toetusõiguslikud. Asjaolu, millisele seisukohale asus PRIA põld nr 9 asuvale pinnale põllumassiivide moodustamise osas, ei oma kohtu arvates antud juhul tähtsust, kuivõrd maa võsastumisele ja sellest tulenevalt mittetoetusõiguslikkusele on nii vaides kui kaebuses kaebaja ka ise viidanud, mistõttu pidi ja oli kaebajale juba lähtuvalt põllumajandusmaa seisundist selge, et vaidlusalune maa ei ole toetusõiguslik.
3. Kohus lisab, et põllumassiivide moodustamine on reguleeritud põllumajandusministri 10.03.2015 määrusega nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 22) Määruse nr 22 § 5 lg 1 kohaselt määrab põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala PRIA. Kui maa on kantud põllumassiivide registrisse, on tegemist maaga, mis on küll toetusõiguslik pindalatoetuste taotlemiseks, kuid ei tähenda automaatselt seda, et pindalatoetuste taotlusel deklareeritud pinnad on taotlemise hetkel põllumassiivide registris määratud ulatuses abikõlblikud. Kuna põllumassiivide kaardil on väljendatud põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala, kuid toetuse maksmise aluseks on asjakohase põllumassiivi pinnast jooksval aastal nõuetekohaselt hooldatud toetusõiguslik pind, ei saa põllumajandustootja toetustaotluse esitamisel lähtuda pelgalt põllumassiivide piiridest ja pindaladest, mistõttu ei saa taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusega kaasnevate sanktsioonide rakendamata jätmist õigustada väitega, et „toetuse saamiseks kõlbliku põllumaa suurus pidi selguma alles põllumassiivide moodustamise järgselt.“ Kohus on seisukohal, et isegi kui põllumajandusmaa on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, on toetust taotleva taotleja kohustuseks märkida toetuse taotlemist ainult sellisele pinnale, mis on vastava põllumassiivi pindalast jooksval toetusaastal reaalselt põllumajanduslikus kasutuses. Antud juhul ei olnud vaidlusalune maa üldse kantudki PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, ning arvestades, et ka kaebaja hinnangul oli tegemist mittetoetusõigusliku maaga, jääb kohtule arusaamatuks, miks eeldas kaebaja, et PRIA peaks asuma maa toetusõiguslikkuse osas kardinaalselt erinevale seisukohale.
4. Kaebaja on seisukohal, et PRIA oleks pidanud andma kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis seisneb kaebaja hinnangul selles, kui PRIA oleks kaebajat teavitanud põllumassiivi moodustamata jätmisest, oleks kaebaja saanud taotletava pinna suurust täpsustada ja korrigeerida nii, et andmed taotluses toetuskõlbliku pindala kohta oleksid kooskõlas PRIA andmetega ja taotletav pind oleks tervikuna olnud toetuskõlbulik. Kohus sellise kaebaja seisukohaga nõustuda ei saa, sest kaebaja seisukoht ei põhine kehtival õigusel ja seda alljärgnevatel põhjustel: 1) maade ebaõige deklareerimine ei ole käsitletav puudusena taotluses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 mõttes; 2) antud juhul tähendaks puuduse kõrvaldamine seda, et kaebaja loobuks toetuse taotlemisest maade osas, mille osas on PRIA tuvastanud, nagu see oli teada taotluse esitamisel ka kaebajale, et tegemist on mittetoetusõigusliku maaga, mis kuulub taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse arvestusse. Kohtu arvates puudub PRIA-l igasugune õigus pärast taotluses esinenud puuduste avastamist selliste puuduste kõrvaldamiseks taotlejale võimaluse andmiseks. Seega tuleb käsitleda kõiki erinevate kontrollide käigus tuvastatud puudusi kui kõiki ilma eranditeta taotluse ebaõigele esitajale õigusnormides sätestatud vastutust kaasatoovaid puudusi. 12.
5. Samas lubab Euroopa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 1 toetuse- ja maksetaotluse või muu deklaratsiooni igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Sama art lg 2 kohaselt, kui toetusesaajat on teavitatud taotluses avastatud rikkumistest või kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, ei lubata tagasivõtmisi taotluse nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 15 lg 1 kohaselt juhul, kui taotluses esitatud andmed ei ole õiged või on muutunud ebaõigeks pärast taotluse esitamist, saab ja tuleb toetusesaajal sellest PRIA-t teavitada kirjalikult enne, kui PRIA teavitab toetusesaajat taotluses avastatud nõuete rikkumistest ning enne, kui toetusesaajat teavitatakse kavatsusest teha kohapealset kontrolli. Seega olukorras, kus taotlejat on teavitatud taotluses avastatud rikkumistest või tema suhtes tehtavatest kontrollitoimingutest, on ta minetanud võimaluse esitatud taotluse tagasivõtmiseks nendes osades, mis on rikkumistega seotud. Seetõttu ei oleks kaebaja saanud pindalatoetuste taotlust ja maksetaotlust põllu nr 9 osas ka siis kohtu arvates tagasi võtta, kui PRIA oleks kaebajat teavitanud mittevastavusest taotletud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahel ega ka peale seda, kui PRIA oleks teavitanud kaebajat põllumassiivi moodustamata jätmisest. Seega ei ole võimalik kuidagi tuletada PRIA tegevustest kaebaja kontrollimisel õigustust 16.06.2016 esitatud taotluse muutmiseks sanktsioone välistaval viisil. Kohus leiab, et juhtumil, mil PRIA teeb kindlaks, et toetustaotlusel esitatud põldude pindalad on väärad, kohalduvad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19a ettenähtud sanktsioonid, mille rakendamisega pidi kaebaja taotlusel ebaõigete andmete esitamisel arvestama.
6. Kaebaja väited, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19a ei ole antud asjas rakendatav, otsus ei ole piisavalt põhjendatud ega õiguspärane, ei vasta kohtu arvates tõele. 13.1.

§ 20

lg 2 kohaselt teeb PRIA ÜPT, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) §-s 22 sätestatud alustel. ELÜPS § 22 lg-st 1 tulenevalt otsustab PRIA otsetoetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ning (EL) nr 1306/2013 asjakohastes artiklites ning muudes asjakohastes Euroopa Liidu määrustes sätestatud alustel ja korras. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014 täiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengukava toetuste ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas, mille art 19a sätestab halduskaristused üledeklareerimise juhtude korral, mis hõlmab muuhulgas ka ühtset pindalatoetust. 04.05.2016 komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2016/1393 muudeti komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 640/2014 ja lisati komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) nr 640/2014 art 19a. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1393 art 2 kohaselt kohaldatakse seda määrust

1. jaanuaril 2016 alanud taotlusaasta või toetusperioodide kohta esitatud toetuse- ja maksetaotluste suhtes. Seega on PRIA vaidlustatud otsusel kohtu arvates õiguspäraselt viidanud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-le 19a. 13.
2. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja arvates ei ole art 19a kohaldatav, ei tähenda, et vaidlustatud otsus oleks seetõttu HMS § 56 lg 1 mõttes põhjendamata või õigusvastane. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt nõuetekohaselt põhjendatud. Haldusakt on õiguslikult motiveeritud, kui haldusakti õiguslikule alusele viidates on välja toodud asjakohaste õigusaktide nimetused ning kohalduvad sätted. Vaidlustatud otsuse preambulas on viidatud kohaldamisele kuuluvatele määrustele ning kaebajat puudutavas otsuse lisas on toodud kohaldatavate õigusnormide konkreetsed sätted, kus tuvastatakse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus. Haldusakti motiveerimise eesmärgiks on selgitada haldusakti adressaadile eelkõige seda, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti. Vaidlustatud otsuse lisas 1 on märgitud täpsemad selgitused ning arvud, mis väljendavad taotletud pinda, kindlaksmääratud pinda, taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevust ning need tabeli kujul välja toodud ning märgitud koos viidetega vastavatele õigusaktidele. Haldusakti põhjendus peakski olema eelkõige lihtne, arusaadav ning eesmärgipärane, mida on vaidlustatud otsuse lisas 1 toodud põhjendusega ka saavutatud. Arvestades vaidlustatud otsuse sisu, mis koosneb nii arvutustest, selgitustest kui ka viidetest õiguslikule alusele ja on kohtu arvates loogiliselt üles ehitatud, kuna antud esitlusviis võimaldab kaebajal soovi korral ka ise arvutused üle kontrollida.
3. Kohtu arvates on kaebaja viited komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-tele 39 ja 40 asjakohatud, kuivõrd nimetatud sätted reguleerivad nõuetele vastavusega seotud rikkumiste korral kohaldatavaid halduskaristusi. Antud juhul on tegemist üledeklareerimise juhtumiga, mille korral tulenevad halduskaristused otseselt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-st 19a. Kohus märgib, et PRIA-l ei ole mistahes õigust seada kahtluse alla Euroopa Liidu õiguses reguleeritud kordi või kujundada Euroopa Liidu õigusnormidest mittetulenevat oma korda üledeklareerimise juhtumite lahendamiseks.
4. Kaebaja väide, mille kohaselt täpselt sama taotluse ja samade andmete alusel maksti kaebajale sama haldusorgani poolt välja ROH toetus, mistõttu leiab kaebaja, justkui oleks PRIA sisult sarnaseid olukordi käsitlenud erinevalt, ühele juhul kaebajale soodsalt ja teisel juhul kaebajale ebasoodsalt, on kohtu arvates väär. Asjaolu, et RHO-l on ÜPT-st erinev toetuse vähendamise kord, tuleneb komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 640/
5. Kui ÜPT-d vähendatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-s 19a sätestatud reeglite alusel, siis ROH üldpõhimõtted on kehtestatud sama määruse art-tes 22-29, mille art 23 lg 2 kohaselt lähtutakse RHO arvutamisel kindlaksmääratud pindalast, kui põhitoetuse või ÜPT saamiseks esitatud ühtses taotluses deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala. Seega erinevalt ÜPT vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise osas kohaldatavast art-st 19a, mis näeb ette, et kui põllumajanduskultuuri rühma puhul ületab pindalatoetuskava jaoks deklareeritud pindala kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5 kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 ha, on PRIA RHO osas kohustatud lähtuma art 23 lg-st 2 ja selles artiklis sätestatust.
6. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
7. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik