Obsah (10)

§ 113§ 402§ 416§ 100§ 101§ 103§ 108§ 415§ 162§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Menetluse liik Lihtmenetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017, Narva kohtumaja kantselei kau

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras menetluskuludelt (520 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. 2-16-120686 Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK TF Bank AB esitas 15.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2539,87 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik V S esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus ja hageja seisukohad TF Bank AB esitas 11.11.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse V S vastu põhivõlgnevuse summas 1976,04 euro, viivise summas 339,25 euro ja kahju summas 100 euro väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt eralaenu summas 1000 eurot ning hiljem veel summas 1076 eurot, hageja kandis nimetatud summad kostja kontole 26.05.2015 ja 12.10.
2. Kostja kohustus tagastama laenu igakuisete maksetena vastavalt graafikule. Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt ja hageja ütles 23.03.2016 laenulepingu üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja välja mõista viivist 26,65% aastas, milles pooled on kokku leppinud. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse sissnõudmisega seotud kahju summas 100 eurot. võla sissenõudmiseks pöördus hageja inkassofirma poole ning inkassoteenuse osutamisega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot. Hageja pa-lub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kokku summas 520 eurot kostja kanda. Hageja esitas koos hagiavaldusega järgmised tõendid: 2 2-16-120686 - - - Laenulepingu üldtingimused (t.l 18); 20.05.2015 väikelaenu laenuleping (t.l 19), millest nähtub, et intressimäär aastas on 26,65%, igakuise makse suurus on 40,64 eurot, maksetähtajaks on iga kuu
3. kuupäev ja osamaksete arv on 36; Lepingu maksegraafik (t.l 20), mille kohaselt esimese makse kuupäevaks on 10.06.2015 ning viimase – 10.05.2018; 30.09.2015 väikelaenu laenulepingu lisa (t.l 22 pöördel), mille kohaselt on laenujäägiks 2000 eurot 48 kuuks, maksete kogusumma on 3264 eurot ja osamakse suurus kuus on 68 eurot, instressimäär aastas on 26,65%; Maksekorraldused (t.l 23), millest nähtub, et hageja kandis kostja kontole 26.05.2015 laenu summas 1000 eurot ning 12.10.2015 laenu summas 1076 eurot; 23.03.2016 lepingu erakorralise ülesütlemise teatis (23 pöördel), mille kohaselt loetakse leping ülesöelduks teatise väljastamise kuupäeval 23.03.2016 ning hageja nõuab koguvõlgnevuse tasumist ennetähtaegselt; samuti teatas hageja, et annab nõude inkassofirmale. Kostja seisukoht Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles selgitas, et tema võttis laenu summas 1000 eurot intressiga kolmeks aastaks, millest 5 kuu jooksul on kostja maksnud kokku 203,20 eurot. Kostja on 1463,04 euroga nõus ja palus maksegraafikut 50 eurot kuus, kuna jäi töökohast ilma. Kostja taotles ka riigi õigusabi andmist, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Kohus küsis poolte seisukohti kohtualluvuse osas ning tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kostja ei ole ka asja arutamisele Eesti kohtus vastu vaielnud. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping. Poolte vahel on vaidlus selles, kui suur on tagastamisele kuuluv summa ning kas hageja võib nõuda kogu summa tagastamist. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, s.h tasutud summade suuruse kohta. Hageja on aga esitanud maksekorraldused (t.l 23), millest nähtub, et hageja kandis kostjale üle kokku 2076 eurot laenu. Seega ei vasta tõele kostja väide, et tema on võtnud laenu ainult 1000 eurot. Samuti on kohtule esitatud laenulepingu lisa (t.l 22 pöördel), millest selgub, et laenusumma oli suurendatud, lisa peal on ka kostja allkiri.
6. Esitatud tõendite põhjal jõuab kohus järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 416

lg-te 1 ja 3 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et 3 2-16-120686 ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Kostja ei vaidlustanud oma vastuses hagile lepingu ülesütlemist ega ole tuginenud selle tühisusele. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja edastas 23.03.2016 kostjale ülesütlemiseteatise. Ka kostja vastusest tuleneb, et kostja on tasunud ainult 5 kuu jooksul osamakseid ning siis maksete tegemine peatus. See tähendab, et kostja oli makseviivituses ning hagejal oli alus lepingu ülesütlemiseks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et laenuleping poolte vahel oli erakorraliselt üles öeldud alates 23.03.2016. Lepingu ülesütlemisel muutuvad sissenõutavaks lepingust tulenevad kohustused ja intressi võib nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni. Kostja ei nõuagi intressi tasumist, vaid palub välja mõista põhivõlgnevust, viivist ja kahju hüvitist. 4.

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 103

lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. Kostja töökoha kaotus ei ole selliseks aluseks.

§ 108

lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis laenulepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist, s.o põhivõlgnevuse summas 1976,04 euro väljamõistmist. 5. Lepingus oli kokku lepitud intressimäär 26,65% aastas (t.l 19, 22 pöördel). Hageja palub välja mõista viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi kohtusse esitamiseni 11.11.2016, s.o kokku 232 päeva.

§ 415

lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus oli intressimäär kokkulepitud ja seega viivise määraks on lepingus ettenähtud intressimäär 26,65% aastas (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-120-08 p 12). Lepingute üldtingimuste (t.l 18) kohaselt on intressi arvestamise aluseks 360-päevane aasta, seega moodustab viivise määr päevas 26,65% /360 = 0,074 eurot. Selline määrab ületab seadusjärgset viivisemäära natuke rohkem kui 3 korda, kuid viivisemääras on pooled kokku leppinud eraldi lepingus, mitte lepingu tüüptingimustes. 4 2-16-120686 Seega ei tuvastanud kohus viivisemäära tingimuse tühisust, samuti ei ole kostja palunud viivise vähendamist

§ 162alusel ega üldse tuginenud viivise ebamõistlikule suurusele.

Seega leiab kohus, et on põhjendatud hageja viivise nõue summas 339,25 eurot (0,074 x 232 päeva x 1976,04 eurot). 6. Hageja nõuab välja mõista kostjalt ka võla sissenõudmisega seotud kahju 100 eurot inkassoteenuse kasutamise eest.

§ 415

lg 1 ei välista laenuandja võimalust nõuda lisaks viivisele ka mõistlikku kahju hüvitist, mis on seotud võla sissenõudmisega (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-120-08 p 13).

§ 127

lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja esitatud ülesütlemise teatisest (t.l 23 pöördel) nähtub, et hageja on teavitanud kostjat sellest, et võlgnevuse sissenõudmisega tegeleb inkassofirma. Kohus leiab, et kahju 100 eurot inkassoteenuse eest ei ole ebamõistlikult suur, selline kahju pidi kostjale olema ettenähtav, kostja pidi mõistma, et inkassoteenusega seoses lisanduvad võlgnevusele täiendavad kulud. Seega leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue 100 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1976,04 eurot; 11.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 339,25 eurot ning kahju hüvitis 100 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus välja mõista kostjalt 250 eurot riigilõivu ja 270 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud 270 eurot on põhjendatud TsMS § 175 lg 1 alusel. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku 520 eurot. TsMS § 174 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras menetluskulude summalt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5