← Eesti

2-16-18515/72

Obsah (9)§ 651§ 667§ 657§ 654§ 172§ 171§ 175§ 633§ 238

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-18515 Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi TL a

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, milles see on määruskaebuses vaidlustatud, s.t osas, milles maakohus peatas AP hooldusõiguse MP suhtes, määras kindlaks suhtluskorra ja jagas menetluskulud. 37. AP taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil tuleb jätta rahuldamata.

§ 667

lg 3 järgi määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegium ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada, kuna menetlusosalised on maakohtus ära kuulatud ja vajalikud tõendid kogutud ja asjaolud välja selgitatud. 38. Õige on määruskaebuse väide, et AP ei ole ärakuulamisel nõustunud hooldusõiguse osalise peatamisega. 17.01.2017 ärakuulamise protokollist (I kd tl 174-182) sellise seisukoha avaldamine määruskaebuse esitaja poolt ei nähtu. Eeltoodud osas tuleb muuta

§ 657

lg 1 p 21 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi ja jätta vastav põhjendus määrusest välja.

  1. Kolleegium leiab, et PKS § 140 lg 1 järgi AP hooldusõiguse MP suhtes peatamisel on võimalik määrata tähtaeg, millal takistus hooldusõiguse teostamiseks lõppeb, ja selleks on AP vanglast vabanemine. Seega tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni ja peatada AP hooldusõigus MP suhtes kuni peatamise aluse äralangemiseni, milleks on AP vanglast vabanemine. Samuti ei ole põhjust määrata, et hooldusõiguse peatamine ei kesta kauem kui MP täisealiseks saamiseni, kuna lapse täisealiseks saamisel vanema hooldusõigus niikuinii lõpeb.
  2. Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu määruse põhjendustega ja

§ 654lg 6 ja § 659 järgi neid ei korda.

Maakohus on õigesti seoses AP vanglas viibimisega peatanud tema hooldusõiguse MP suhtes. Riigikohus on rõhutanud, et kui vanem asub kinnipidamisasutuses karistust kandma ega saa lapse eest hoolitseda ja tema õigusi ja huve kaitsta, tuleb vanema hooldusõigus üldjuhul peatada ja anda hooldusõigus üle teisele vanemale või määrata lapsele eestkostja (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-21-26-16 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13, p 18).

  1. Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus on leidnud, et määruskaebuse esitaja vanglas viibimise tõttu ei ole tema poolt hooldusõiguse teostamine olnud takistatud. Maakohtu määruse kohaselt on lapse hooldusõigust teostanud avaldaja ja AP ei ole selles osalenud.
  2. Õige on see, et iseenesest vanglas viibimise fakt ei ole aluseks hooldusõiguse äravõtmisele, kuid vanema vanglas viibimisel ei saa ta teostada hooldusõigust kohaselt ja piisavas mahus, mis annab aluse PKS § 140 lg 1 järgi hooldusõiguse peatamiseks. PKS § 116 lg järgi hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Seoses sellega, et 7

(9)AP on vanglas, ei saa ta teostada lapse suhtes igapäevaselt isikuhooldusõigust ega varahooldusõigust. Varahooldusõigus ei seostu mitte ainult lapse kinnisasjadega tehtavate võimalike tehingutega, vaid võib puudutada ka lapsele kuuluvaid vallasasju või lapse arvel olevat raha, millega tehingute tegemine toimub hooldusõigust omava vanema poolt või loal. Samuti on raskendatud kui mitte võimatu otsustada vajadusel kiirelt ja operatiivselt lapsega seotud asju. Kuna hooldusõiguslik vanem on ka lapse seaduslikuks esindajaks, siis ka sellega seonduvad tegevused on vanema vanglas viibimise ajal piiratud. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et AP on vanglas viibimise ajal kestvalt võimetu kohaselt hooldusõigust MP suhtes teostama.
  1. Õige ei ole määruskaebuse väide, et vanema hooldusõiguse äravõtmise ja peatamise alused on samad. Hooldusõiguse täieliku äravõtmise alused tulenevad PKS § 134 lg-st 1 ja oluline on vanema poolt hooldusõiguse teostamata jätmine või teostamine viisil, mis ohustab last või lapse vara. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib vanemalt hooldusõiguse ära võtta ainult siis, kui muud meetmed ei ole andnud tulemust. PKS § 140 lg 1 järgi hooldusõiguse peatamisel ei ole oluline lapse või tema vara ohustamine, vaid see, et vanem ei ole kestvalt võimeline hooldusõigust teostama.
  2. Kaebuse esitaja väited, et emale otsustusõiguse andmine kõigis last puudutavates küsimustes, sh kellega laps suhtleb, ei ole lapse huvides, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolud, millest saaks järeldada, et TL on teostanud hooldusõigust lapse huvisid kahjustavalt. AP sellekohased väited nii maakohtus kui ka määruskaebuses on jäänud paljasõnalisteks.
  3. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud ka maakohtu poolt määratud isa ja poja suhtluskorra. Kolleegiumi arvates ei anna määruskaebuse väited alust määrata suhtluskorda erinevalt maakohtu poolt määratust. Maakohus on kaalunud suhtluskorra määramisel lapse ja isa sideme säilimist ning lähtunud sealjuures ka lapse huvidest, kes ei nõustunud vanglas pikaajaliste ja sagedamini toimuvate lühiajaliste kohtumistega. Arvestades lapse poolt väljendatut, ei ole ka tihedamad kokkusaamised lapse huvides. Laps on olnud nõus sellega, et kohtumiste juures on kolmas isik. Lisaks on isal ja pojal võimalus suhelda telefoni teel.
  4. Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses

§ 172

lg 1 järgi õigesti jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Kuna käesoleva menetluse lahend on ennekõike lapse huvides, siis pole alust jätta menetluskulusid avalduse esitanud vanema kanda, nagu soovis määruskaebuse esitaja. 47.

§ 171

lg 1 järgi tuleb seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud AP kanda. Avaldaja on kandnud kulusid lepingulisele esindajale ja palunud määrata tema vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 432 eurot, millest määruskaebusele vastuse koostamise ja kliendisuhtluse kulu 300 eurot ning esialgse õiguskaitse taotlusega seonduv kulu 132 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Esialgse õiguskaitse taotlus esitati AP poolt pärast maakohtu määruse tegemist ja maakohus on selle 04.04.2017 määrusega jätnud rahuldamata. Avaldaja lepingulise esindaja teenuse tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ja menetluse keerukust, on avaldaja kantud menetluskulud tema esindamisel vajalikud ja põhjendatud (

§ 175lg 1) ning need tuleb välja mõista määruskaebuse esitajalt.

48. Nii määruskaebuse esitaja kui ka avaldaja on esitanud kohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitaja tõendite vastuvõtmisest tuleb

§ 633

lg 5, § 652 lg 4 ja § 659 järgi keelduda, kuna määruskaebuse esitaja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjendusi, miks ta vastavaid tõendeid ei esitanud maakohtule. Samal põhjusel tuleb keelduda avaldaja taotlusel 8

(9)Tartu Vanglalt AP iseloomustuse ja karistamise kohta andmete ning AP taotlusel TL haigusloo ja MP e-kooli andmete väljanõudmisest. Avaldaja poolt esitatud KP kirja koopia vastuvõtmisest tuleb keelduda põhjusel, et seoses AP tõendite vastuvõtmata jätmisega ei ole see enam asjakohane (

§ 238lg 1).

Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu. AP taotlus MP tunnistajana ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna maakohus on seda taotlust menetlenud ja põhjendatult leidnud, et tõend ei ole asjakohane. AP kaebuses taotletud koduvideot ja MP kirjalikku seletust ei ole kohtule esitatud. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.