1-15-5563/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-5563 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Platonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu DENISS PLATONOV, isikukood 38106253710, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 22.01.2015 ja lõpp 22.07.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.06.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Deniss Platonov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Deniss Platonovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Platonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 08.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5563 kokkuleppemenetluse korras tunnistati Deniss Platonov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22.01.2015. Deniss Platonovi on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab 2 korda. Käesolev kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil paljude isikute elu ja tervise arvelt, ning sõltuvusprobleemi rahuldamiseks – narkootikumide omandamine ja levitamine, mis näitab isiku ükskõikset ja hoolimatut suhtumist ühiskonda. Varasemalt on isikut karistatud eriliigiliste kuritegude eest: avalik vargus, röövimine, omavolilise sissetungi 1 katse, tapmiskatse ning võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ning solvamine. Soodusteguriks alkohol ja narkootikumid. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas kinnipeetav elukaaslasega üürikorteris. Vabanemise korral asub elama aadressil xxxx. Isa(korteri omanik) on selleks nõusoleku andnud. Tegu on 3-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava ema, isa, vennad ja õde. Kodukülastusel on välja selgitatud, et korteris on kõik eluks vajalik ja korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on keskeriharidus, lõpetanud xxxx ehitaja erialal. Põhihariduse omandas xxxx. Riigikeelt ei valda. Suhtub elukestvasse õppesse positiivselt, õpi- ja käitumisraskuste kohta info puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitustöödel ja töö ei olnud püsiv. Vanglas ei soovi töötada, kuna leiab, et talle ei sobi töö. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut mõjutas sõltuvusprobleem. Vabanemisel töökoht puudub. Isikul on olemas toetav sotsiaalvõrgustik ning lähedased, kelle toetusele ta igapäevaselt võib loota. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikud. Isik on sooritanud kuriteod alkoholijoobes, alkoholi kuritarvitamisega on kaasnenud agressiivne käitumine, tunnistab, et alkoholi tarvitamine on tekitanud kahju nii temale kui ka teistele isikutele. Kinnipeetava enda sõnul viimasel ajal enne vangistust ei olnud tal probleeme alkoholiga. Narkootikumide tarvitamist alustas 18 aastaselt, Viru Vanglas on diagnoositud sõltuvus. Enne vangistust tarvitas fentanüüli süstimise teel. Isiku sõnul tarvitas varasemalt narkootikume vähem, sõltuvust ei olnud, sest tarvitas ainult mõnel korral amfetamiini. Pärast hakkas uue elukaaslasega koos tarvitama rohkem, mis viis sõltuvuseni. Ka on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Deniss Platonovi mina-pilt on adekvaatne, enesehinnang normis, üldiselt on kinnine, ei usalda kergesti võõraid isikuid, emotsionaalne toimetulek on normaalne. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemusele. Pingelises olukorras ning alkoholijoobes võib isik muutuda agressiivseks ning käituda impulsiivselt, kasutada vägivalda. Arvestades isiku kuritegu, võib järeldada, et probleemide tekkimise korral võib ta neid mitte lahendada, tarvitada narkootikume ja tegeleda ebaseadusliku tegevusega. Samas kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt, varasema katseaja läbis rahuldavalt. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30 %. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 42 %. Ohustatud on avalikkus ning võimuesindajad. Oht seisneb füüsilises rünnakus, agressiivses käitumises, varalise kahju tekitamises ning oht kõige tõenäolisem alkoholi tarvitamisel, konflikti olukorras ja narkootikume tarvitades. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus otsustab Deniss Platonovi vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, teeb vangla uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks ettepaneku kohustada isikut lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud nõuetele täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale 2 katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni s.o. 22.07.2019 ning elektroonilise valve kestuseks 6 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Deniss Platonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör märgib, et kuigi Viru Vangla poolt 01.06.2017 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, siis allakirjutanu ja kriminaalasja menetlenud prokurör Günter Koovit leiavad siiski, et Deniss Platonovi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Deniss Platonovit vangistusest rohkem kui 2 aastat enne karistusaja lõppu olukorras, kus tema poolt kantud karistus, s.o 2 aastat ja 5 kuud, on väiksem kui KarS § 184 lg 2 sanktsiooni alammäär (3 aastat). Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku (üldjoontes rahuldavast) käitumisest vangistuse ajal ning mitte arvestada toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste turvatundesse. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et raskete tagajärgedega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Nimetatud tingimus ei ole KarS §-i 76 otsesõnu sisse kirjutatud, kuid selliseks lähenemiseks annavad aga aluse nii KarS § 76 lg-st 4 tulenev vajadus arvestada kuriteo asjaolusid kui üleüldine karistusõiguslik põhimõte, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil. Ei saa jätta tähelepanuta ka vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Deniss Platonov ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 30% ja 42%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Deniss Platonovi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Deniss Platonovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 29.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Deniss Platonov, et garanteeritud töökohta tal ei ole, aga isa on lubanud aidata ning tõenäosus on, et saab isaga samasse firmasse tööle. Selgitas, et vanglas ei ole töötanud ja ta ei ole keeldunud vanglas töötamast, kuid talle lihtsalt ei ole pakutud tööd. Kinnitas, et on otsustanud loobuda oma varasemast elust ja narkootikumidest, tahab alustada uut elu, on juba 37 aastane. Maakohtu määruse põhjendused 3 Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Platonov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et võimaliku vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde xxxx. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale ja kus elavad kinnipeetava lähikondsed. Korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja omanik ning korteris elavad isikud on selleks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja harjumus, seega võib tema konkurentsivõime tööturul olla problemaatiline. Ka on kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus puudulik ja seda olukorras, kus isik on eelnevalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega on tõenäoline, et vabaduses ilma garanteeritud töökohata saabuvad majanduslikud raskused, mida saab pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema, isa, vendade ja õe näol. Kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Vanemad on valmis isikut materiaalselt toetama. Seega on kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise korral olemas positiivselt suunavate lähedaste toetus. Deniss Platonovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimiseks. Ka on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, mille tulemusel võib isik muutuda agressiivseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Deniss Platonovi vabastamise tema varasem elukäik (korduvkaristatus), töökoha puudumine ning toimepandud kuriteo raskus. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Deniss Platonovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa 4 tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Oluline on ka asjaolu, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta, mis on üsna pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Deniss Platonovi katseaja pikkus üle 2 aasta, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 42 %, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist mittemadalate riskidega. Kohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole Deniss Platonovi tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5