lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et pooled on 18.06.2012.a. sõlminud töövõtulepingu. Kostja vastuväite kohaselt on fassaadi puudused tingitud niiskuse sattumisest fassaadi – villakihisse, millest omakorda see väljub väljapoole. Kostja peab tõenäoliseks, et majas on olnud ootamatuid veeavariisid, küttelekkeid, suurenenud veearveid ja olnud vajadust täita kütte ringi, võib-olla ka vannitoast lekkimist või uputust. Seega tulenevad puudused kostja hinnangul hageja toimingutest. Kostja on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud kohtule fassaadide soojustussüsteemide projekteerimise ja ehitamise käsiraamatu ning fassaaditööde tegeliku teostaja alltöövõtja Remate Grupp OÜ selgituse, mille järgi on nad krohvitööde juhendeid järginud ning Sakret OÜ kirjalik seisukoht, et tõenäoliselt on tegemist niiskuskahjustuse tagajärgedega. Alltöövõtja ja ehitusjärelevalve esindaja Kaupo Reinvee seisukohadest nähtub siiski, et garantiiaja lõpus oli fassaadi stardiribal (sokliprofiili jätkukohtades) puudusi, st krohv pudenes fassaadilt.
lg 2 p 1 alusel ei vasta töö hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kohtule on tõendina esitatud ekspertiisakt, millest nähtub eksperdi arvamusena asjaolu, et Haapsalus Metsa 71 asuva kortermaja välisseinte soojusisolatsioonisüsteemil esineb kahjustusi. Kahjustused on põhjustatud sellest, et pole jälgitud põhiprojektis kirjeldatud normi ET-2 04040449 „Õhekrohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid” ja ehitatud on lohakalt nagu aknaplekkide servade vale ühendus aknapõsega, krohv erineva paksusega, võrk pole korralikult aluse külge liimitud ehk enne liimsegu ja siis tuleks võrk surutakse sellesse. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et fassaadi puudused olid olemas töövõtja poolt tellijale tööde üleandmisel 27.11.2012.a. 4 2-16-16872 Kohtule esitatud tõendid – ekspertiis, SIA DAW Baltica Eesi filiaali objektiraport, hageja esitatud fotomaterjal – kinnitavad hageja väidet, et korterelamu välisfassaadil on puudustega, mistõttu ei ole kostja tehtud tööl ka kokkulepitud omadusi. Kohtu järeldust ei väära kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid (Remate Grupp OÜ, OÜ Sakret), milles ei sisaldu objektil leitud puuduste analüüsi. OÜ Sakret on enda arvamuses selgitanud paigaldamise tehnoloogiat, kuid on konkreetsel objektil krohvi lagumise põhjused jätnud nimetamata. Kohus leiab, et tegemist on kostja vigadega fassaaditööde tegemisel, seega on ka välistatud, et fassaadi puudused on tingitud hageja tegevusest. 4.3.
lg 2 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja on kohtule esitanud tõendina kostja esindaja Peeter Tasase 02.09.2014.a. e-kiri, millest on näha probleemid soklikorruse krohviga seotud probleemidest, samuti on ehitusjärelevalvet teostanud OÜ Ehitusagentuur 08.09.2014.a.saatnud kostjale e-kirja, millest teavitab kostjat krohvi pragunemisest ja selgitatud kostjale vajadust fassaadi remondi tehnoloogia endale selgeks teha ja vajalikud parandused ära teha. Kohus leiab, et hageja on teatanud kostjale mõistliku aja jooksul, kui töödel puudused ilmnesid. 4.4.
100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus leiab, et kostja ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud, mistõttu on põhjendatud töövõtjalt (kostjalt) kahju hüvitamise nõudmine (
Hageja KÜ Metsa 71 nõuab kostjalt Manara Caracass OÜ kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast
§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja on 18.10.2016.a. esitanud nõude kostjale, et kostja parandaks ilmnenud puudused, millele kostja vastas 31.10.2016.a. e-kirjas keeldumisega. Kohus leiab, et kohustuse täitmiseks on kostjale antud mõistlik tähtaeg, mis on jäänud kostjast tulenevatel asjaoludel tagajärjetuks.
lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hageja on nõudnud 15 000 eurot, lähtudes seejuures kostja tehtud pakkumise nimetatud hinnast. Hageja on kohtule on esitanud tõendina Teadlik Ehitus OÜ hinnapakkumine nr 220117, millest nähtub parandustööde maksumus summas 68 217,15 eurot. Ekspertiisi täienduses 26.04.2017.a. nähtub, et esialgse fassaadi välimuse taastamismaksumus eeldusel, et fassaadisoojustused (vill ja EPS) on korralikult aluspinnale liimitud on kokku 34 560 eurot. Kohus leiab, et 15 000 eurot on põhjendatud osas, millega hageja nõudis kostjalt krohvi parandustööde tegemist. Hagihind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.