Hageja palus kanda elatise AI arvelduskontole.
) § 106 lg 2 alusel. Kostja asus ülalpidamise asenduskohustust osaliselt täitma makstes elatist summas 175 eurot. Hageja seadusliku esindaja pangakontole kanti lapse isa poolt 26.04.2016 ja 10.05.2016 üle 175 eurot. Hagejale sai pankrotihalduri kaudu teatavaks, et lapse isal ei ole pankrotivara ja tema pangakonto rahaliste vahendite saldo on null. Hageja isa sissetulek ei ole piisav, et anda lapsele ülalpidamist
Hageja leiab, et hageja isalt ülalpidamise saamist on ülemäära raske saavutada. Seega tekib vanavanemal
Ülalpidamiskohustust on täidetud ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Kostja on võimeline hagejat ülal pidama. Kostja vastuväited
§-st 96 tulenevalt lapse ülalpidamise kohustus.
lg-te 1 ja 4 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus.
lg 2 sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on 19.10.2011 lahendis nr 3-2-1-75-11 leidnud, et sätte mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. 7. Hageja tugineb sellele, et Harju Maakohus jättis 28.01.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-1519490 läbi vaatamata hageja hagi oma isa vastu elatise nõudes, kuna leidis, et elatist saama õigustatud isikul tuleb nõuda elatise maksmist pankrotivara arvelt. Maakohus asus nimetatud asjas seisukohale, et kuivõrd lapse isa vara valitsemise õigus on halduril, kes mh 3 teeb pankrotivarast väljamakseid, tuleb nõue elatise väljamõistmiseks esitada pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud korras. Seetõttu leiab hageja, et isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada ning on põhjendatud esitada hagi oma vanavanema vastu. Maakohus leidis, et
lg 2 käib vaid olukorra kohta, kus kohustatud lapsevanem ei täida oma ülalpidamiskohustust üldse või ei ole võimalik temalt ülalpidamiskohustust nõuda. Praeguses asjas ei ole vaidluse all, et lapse isa täidab ülalpidamiskohustust selliselt, et tasub igas kuus 175 eurot. Seda on kinnitanud kohtuistungil hageja seaduslik esindaja, kes kinnitas, et 175 eurot laekub küll, kuid ebaregulaarselt, iga kord erinevatel kuupäevadel ning see häirib hageja seaduslikku esindajat. Samuti on kohtutoimikus tõendid elatise tasumise kohta – kostja on tasunud 175 eurot 16.02.2016 ja 16.03.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (s.o 2016.a 430 eurot kuus). Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse vanemad lapse ülalpidamisse võrdselt, jääb hageja ülalpidamiskuludest kummagi vanema kanda 190 eurot. Kuna asjas on tuvastamist leidnud, et lapse isa osaleb hageja ülalpidamisel selliselt, et tasub igas kuus 175 eurot ning kohus arvestab lapsetoetusega, milleks on 25 eurot kummagi ülalpidamiskohustusliku vanema kohta, siis täidab lapse isa oma ülalpidamiskohustust 200 euroga kuus. Seetõttu ei ole täidetud alused nõuda ülalpidamiskohustust teise astme ülenejalt sugulaselt ehk vanavanemalt. Lapse isalt on võimalik elatist saada ja oma lapse ülalpidamise kohustus on eelkõige vanemal. Ei ole võimalik väita, et kohustatud isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda oleks ülemäära raske saavutada. Kohustatud isik on terve ja töövõimeline isik ja tema viibimiskoht on teada. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et lapse isa on oma ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole alust rahuldada hageja nõuet ka tagasiulatuva elatise saamiseks. 9. Kohus leidis, et kuna hageja on alaealine, on õiglane, et praeguses asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 162 lg 4). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 10. 08.02.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 09.01.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada, s.o mõista kostjalt hageja kasuks perioodi 01.02.2016-01.06.2016 eest välja elatis summas 160 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 26.06.2033 elatis
Kohtuotsuse täitmiseks palub hageja määrata, et elatis makstakse hageja ema AI arvelduskontole hiljemalt kohustuse tekkimise kuu
mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav või kui elatist on makstud ebaregulaarselt. Olukorras, kus lapsel ei ole enam kui aasta jooksul olnud võimalik toimetulekuks vajalikus ulatuses oma isalt ülalpidamist saada, rääkimata elatise laekumisest iga kalendrikuu eest ette, ei saa kohus järeldada, et lapse isa on ülalpidamiskohustust täitnud. Ka pärast vanavanema vastu hagi 4 esitamist on lapse isa täitnud oma kohustust üksnes osaliselt ega ole asunud elatise võlga hüvitama. Lapse isa ei ole vähimalgi määral näidanud üles oma tahet kohustust täies ulatuses täita, tal puudub vastav vara ja sissetulek, kuigi väidab, et käib igapäevaselt tööl. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et
lg 2 kohaldub vaid olukorras, kui lapsevanem ei täida oma ülalpidamiskohustust üldse või ei ole temalt võimalik ülalpidamiskohustust nõuda. Kuna antud juhul ei täitnud lapse isa eelmise aasta esimese kolme kuu jooksul ülalpidamiskohustust ning asus seejärel kohustust täitma seadusega nõutust väiksemas määras ja endale sobival ajal ega ole tahtnud tegeleda tulutoova tegevusega, on antud juhul tegemist kestva olukorraga, kus lapsel ei ole võimalik toimetulekuks vajalikus ulatuses ülalpidamist saada, mis on vastuolus lapse huvidega. 12. Asja materjalide kohaselt ei ole lapse isal piisavalt sissetulekut ega ka muud vara, mille arvel ta saaks täies ulatuses ülalpidamiskohustust täita. Lapse isa ei ole enam kui aasta vältel elatise kohustust kohaselt täitnud ega asunud ka pärast hagi esitamist hüvitama tekkinud elatise võlga, mis on ligikaudu 725 eurot ning hageja kohtusse ja halduri poole pöördumine ei ole olnud tulemuslik. Seega on täidetud
Ka kostja kinnitas kohtuistungil, et vaatamata poja igapäevasele tööl käimisele ei suuda ta poeg nõutud ulatuses elatist maksta. Antud juhul on eluliselt usutav, et ka edaspidi on püsivalt maksejõuetult ja miinimummääras töötasu saavalt isikult ülalpidamist ülemäära raske saada, kui lapse isa enda kohustust vabatahtlikult ei täida.
lg 2 eesmärgiga ei ole kooskõlas see, kui nimetatud sättes märgitud hagi rahuldamise saaks välistada sellega, et võlgnikust lapsevanem tasub osaliselt talle sobivas määras ja ajal elatist. Lisaks on maakohtu otsus vastuoluline. Kohus on leidnud, et
lg 2 kohaldamine on võimalik vaid juhul, kui vanem ise elatise maksmise kohustust üldse ei täida või ei ole võimalik temalt ülalpidamist nõuda, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja isalt ei ole seoses pankroti väljakuulutamisega võimalik elatist nõuda.
lg 2 alusel elatise väljamõistmist perioodi 01.02.2016-01.06.2016 eest summas 160 eurot ja alates hagi esitamisest igakuise elatise maksmist
lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane
lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (vt Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-175-11, p 15). 18.
Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13 p 15). 2016.a oli
lg 1 sätestatud elatise miinimummäär 215 eurot kuus ja alates 2017.a 235 eurot kuus. Kolleegiumi arvates on maakohus leidnud ebaõigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna lapse isa täidab ülalpidamiskohustust. Asjas on tõendatud, et perioodil 01.02.2016-31.12.2016 on ülalpidamiskohustust täidetud summas 175 eurot kuus ning et alates 01.01.2017 maksab lapse isa elatist 200 eurot kuus (t lk 18-19, 167). Seega ei ole ülalpidamiskohustust täidetud seadusjärgses määras. Ringkonnakohus märgib, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult arvestanud ülalpidamiskohustuse täitmise hindamisel riigi poolt lastetoetuse maksmisega summas 50 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesoleval juhul ei ole kostja maakohtus tuginenud sellele, et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetusega või et lapse vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad ning et seetõttu tuleks väljamõistetavat elatist vähendada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud arvestada kostja poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastuses esile toodud asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale makstakse Saue linna poolt koduse mudilase ja eralasteasutuse toetust. Tegemist on väitega, mida kostja maakohtus ei esitanud. TsMS § 652 lg 4 sätestab, 6 et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Käesoleval juhul ei ole kostja põhjendanud uue väite esitamise lubatavust. 20.
lg 1 kohaselt, kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on selgitanud, et
lg 2 järgi tekib vanavanemal oma alaealise lapse ülalpidamise asenduskohtustus, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (vt Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 18). 21. Käesolevas asjas on hageja põhjendanud, et lapse isa suhtes on välja kuulutatud pankrot, ning et tema vastu esitatud elatise hagi on jäetud seetõttu tsiviilasjas nr 2-15-19490 läbi vaatamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12 p-s 13 selgitanud, et pankrotimenetluse ajal saab võlgnik pidada oma ülalpeetavaid ülal eelkõige oma sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg-st 3 tulenevalt on võlgnikul õigus sellele osale oma sissetulekust, millele ei pöörata sissenõuet. PankrS § 147 sätestatud korras on võimalik määrata pankrotivarast ajutine elatis kaheks kuuks ning kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Ajutise pankrotihalduri 19.10.2015 aruandest nähtuvalt on pankrotivõlgnikul kohustusi vähemalt summas 11 005,33 eurot, arvestatav vara võlgnikul puudub ning tema sissetulek on väiksem kui summa, millele on lubatud pöörata sissenõuet (t lk 97-103). Kassa väljamineku orderitest nähtuvalt on kostja poeg saanud 2006 jaanuar – märts töötasu 530 eurot kuni 650 eurot kuus (neto) (t lk 81-83). Puudub vaidlus, et kostja pojal on kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustus. Eeltoodu alusel võib ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et lapse isa pankroti väljakuulutamise tõttu on temalt miinimummääras elatise saamine raskendatud. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt lapse miinimumvajaduste rahuldamist puudutavas osas läheb ülalpidamiskohustus üle vanavanematele. Arvestades nimetatud asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul täidetud
§-s 106 lg-s 2 sätestatud eeldus kostjalt asenduskohustusena elatise saamiseks. 22.
lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vaidlus puudub selles, et kostja varaline seisund võimaldab hagejale elatist maksta. Samas on kostja toonud esile, et hagejal on ka teine isapoolne vanavanem RN, kellelt on võimalik ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda. Hageja on esitanud hagiavalduse üksnes ühe vanavanema vastu. Kuna kostja ei ole esile toonud enda ja RN varalise seisundi erinevusi, siis tuleb lähtuda VÕS § 63 lg 1 eeldusest, et kohustus tuleb täita võrdsetes osades. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et vanavanemad 7 peavad täitma ülalpidamiskohustuse võrdsetes osades ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis temale langevas osas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.