Obsah (13)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 367§ 468§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2017, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-126358 Tsiviilasi AS Starman ha

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal A K on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS Starman esitas 09.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 14.03.2017 hagi A K vastu võla nõudes ja seoses puuduste kõrvaldamisega 29.03.2017 täiendatud hagiavalduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Starman 16.03.2012 liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr. L-647687, mille alusel osutas AS Starman kostjale järgmiseid teenuseid: M-ZUUMtv aadressil xxxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(

1. te)lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arved kokku summas 138,14 eurot. Kostjale on esitatud alljärgnevad arved: Nr. Summa A-21044590 13,98, osaliselt tasutud 12,98 A-21225616 8,98 A-21389835 13,98 TA-47237 90,00 A-21564238 12,79 A-21739504 1,49 Maksetähtaeg 30.04.2013 31.05.2013 30.06.2013 30.06.2013 31.07.2013 31.08.2013 NA-49260 A-21912514 10,00 -0,10 29.08.2013 29.08.2014 Arvel A-21044590 on märgitud võlg kokku 22 eurot, millest on maha arvestatud arvel A-21389835 kajastuv laekumine summas 16 eurot ja laekumine põhivõla katteks Julianus Inkasso OÜ kontole summas 5 eurot, seega jääk 22-16-5=1 euro. Lepingu järgi oli kostja kohustatud lepingu(
2. te)lõpetamisel tagastama kõik komplektiosad. Hageja üldtingimuste punkt 12.4 teise lause järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma AS-le Starman selle väärtuse AS Starman poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud vastav tagastamata seadmete eest nõudearve: NA49260. Kostjale on saadetud eelnevalt seadme tagastamise nõue, milles on antud kostjale tähtaeg seadmete tagastamiseks või väärtuse kompenseerimiseks. Lepingu punkti 3.3 alusel, mille kohaselt kohustus kostja tarbima ZUUM-teenust vähemalt 24 kuud, on kostjale esitatud leppetrahvi arve TA-47237 summas 90 eurot. Arvel nr. A-21564238 märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus on sätestatud hageja hinnakirjas. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja hoiatas eelneva arvega nr A-21044590 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve(d). Arvel nr A-21044590, A-21389835 ja A-21564238 kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. AS Starman üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o kuni 14.03.2017 kokku summas 32,17 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt A K välja mõista hageja kasuks võlgnevus 138,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 32,17 eurot ja lisanduv viivis alates 15.03.2017 kuni põhinõude summas 138,14 täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 13.04.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 13.04.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 27.04.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja poolt 16.03.2012 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr L-647687 ning kostjale 01.04.2013 – 29.08.2013 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 138,14 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 138,14 eurolt lepinguga kokkulepitud määras 0,05% päevas. Hageja on esitanud hagiavalduses viiviste arvestuse tabeli (tlk. 106), mille kohaselt on hageja arvestanud viiviseid arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni 14.03.2017 kokku summas 32,17 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367

arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 15.03.2017 – 18.05.2017 tagastamata põhivõlalt kokku summas 4,49 eurot (138,14 eurot x 0,05% x 65 päeva) ning lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.05.2017 seisuga kokku 36,66 eurot (32,17 eurot + 4,49 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 19.05.2017 edasiulatuv viivis 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt 138,14 eurolt kuni põhinõude tasumiseni.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 225 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik