Obsah (5)

§ 187§ 384§ 238§ 175§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8449 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlus

§ 187lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Peedu Kanna kanda.

Süüdimõistetu Peedu Kannal tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 15.11.2016 otsusega karistati Peedu Kannat KarS § 4231 järgi 9 kuu vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, s.o 3 kuud vangistust, ja mõisteti P.

Kannale lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati P. Kannale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2437 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud vangistust, võrra ning mõisteti P. Kannale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati P. Kanna eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti P. Kanna karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 10.08.

1. Karistuse kandmise lõpp 10.09.
3. Tartu Maakohtu 04.05.2017 määrusega jäeti P. Kanna vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Formaalsed eeldused on täidetud. Käesolevaks ajaks on P. Kanna temale mõistetud karistusajast (2 aastat 1 kuu) ära kandnud vähemalt 1/3, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on P. Kanna andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning kriminaalhooldusametnik on kontrollinud P. Kanna vabanemisjärgset elukohta aadressil XXX talu, Kaarepere küla, Palamuse vald, Jõgeva maakond. Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Nõusolekud on andnud ka nimetatud aadressil elavad P. Kanna täisealised vennad. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eramu sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. 2.
5. Materiaalsed eeldused on täitmata. P. Kanna on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. P. Kanna on varasemalt korduvalt toime pannud liiklussüütegusid, aga ka tervisevastase süüteo, varavastase süüteo ning kuriteo avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastase kuriteo. Käesoleval ajal kannab P. Kanna karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud – juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. P. Kanna varasemast elukäigust nähtuvalt on talle mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (1 kord). Viimati anti P. Kannale võimalus kanda karistust vabaduses Tartu Maakohtu 25.03.2015 otsusega (kriminaalasi nr 1-15-2437). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud P. Kanna oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Veelgi enam, P. Kanna ostis tagasi temalt Tartu Maakohtu 25.03.2015 otsusega konfiskeeritud mootorsõiduki ja jätkas süütegude toimepanemist. Seega, kuigi P. Kannale mõistetud vangistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, tuli karistus täitmisele pöörata põhjusel, et P. Kanna pani katseajal (katseaeg kuni 24.03.2018, uus kuritegu 10.08.2016) toime uue samalaadse kuriteo. Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on P. Kanna jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist ja seda ka katseajal, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud P. Kannat õiguskuulekusele. Käesolevaks ajaks on P. Kanna talle mõistetud karistusest ära kandnud vähem kui 9 kuud. 2.
6. P. Kannale ei ole käesolevalt individuaalset täitmiskava koostatud, kuna ta viibib vastuvõtu osakonnas, tal puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ning iseloomustusest nähtuvalt on P. Kanna käitumine vangistuse jooksul olnud hea. P. Kanna vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed: lähedaste toetus ja kindel elukoht ema juures XXX talus. 2.
7. Maakohtu hinnanul ei pruugi P. Kanna elektroonilise järelevalve kohaldamisega kaasnevate rangete nõuete täitmisega toime tulla. Sellest seisukohast tingituna keeldusid lähedased algselt andmast nõusolekut elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Lähedaste otsust muutis P. Kanna, kes võttis emaga ühendust ja avaldas otsuse üle pettumust. Seejärel otsustasid lähedased anda vastava nõusoleku. 2 Maakohus pidas positiivseks, et P. Kanna soovib vabanemise korral asuda tööle, kui seda võimaldab tervis ning maal ema juures tööd teha. Oluline on seegi, et P. Kannal on tagatud kindel sissetulek töövõimetuspensioni (töövõimetus 90%) näol. P. Kannal on 3 ülalpidamist vajavat alaealist last. Tartu Vangla andmetel on süüdimõistetul rahalisi nõudeid 1077,68 euro ulatuses. Maakohus oli seisukohal, et vaatamata sellele, et P. Kanna puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud). Määruskaebus
8. Tartu Maakohtu 04.05.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P. Kanna kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes palub tühistada maakohtu määruse. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole hinnanud süüdimõistetu suhtes valdavalt esinenud positiivseid asjaolusid. P. Kanna jaoks on oluline ravi ning ravi järgimist tagaksid kontrollnõuded. Kaitsja kordab veelkord üle süüdimõistetu osas esinevad positiivsed asjaolud. P. Kannal on käitumise osas vaja õppust võtta varasematest kogemustest, lahendada probleeme sihipäraselt ja muuta oma senist elustiili, mis on ilmselt võimalik kriminaalhooldusega. Seega saab ohtlikkust ja riski maandada. P. Kanna on vanglas teinud kõik endast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna. Positiivsed asjaolud kaaluvad üles mistahes negatiivsed asjaolud. Määruskaebuses tuuakse välja, et isikule ei saa ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seadusekuulekalt ning P. Kannale tuleks anda võimalus näidata, et ta suudab vabaduses olla seadusekuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus jääb muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on arvestanud kõiki määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid, kuid määruskaebuses väljatoodud asjaolud ei anna võrreldes maakohtuga alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu poolt P. Kanna osas välja toodud negatiivsete asjaoludega, millest tulenevalt ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine. Vangistuse pikem kandmine kinnistaks süüdimõistetu arusaamu seaduskuulekusest ja ilmselt vähendaks riski vabanemisel toime panna uusi kuritegusid. Samas on P. Kanna mõningal moel näidanud, et tal on motivatsiooni muutuda ja edasine edukas käitumine vangistuses võib suurendada tõenäosust järgmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel vabaneda.
11. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise eest 3 pooltunni ulatuses summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud üksnes osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu, millest märkimisväärse osa moodustab maakohtu määruse põhjendused, on põhjendatud kaitsjatasutaotlus rahuldada 2 pooltunni ulatuses, s.o summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot.

§ 175lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb P.

Kannal hüvitada L. Nirgi kaitsjatasu 48 eurot. 3 7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 4.

mai 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau 4