Obsah (9)

§ 121§ 394§ 73§ 68§ 45§ 56§ 57§ 65§ 64

1-17-1238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1238 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed I

§ 121lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.

veebruari 2017. a otsus Apellandid Kannatanu AK, süüdistatav Andrey Korobeyko ja Andrey Korobeyko kaitsja Anatoli Jaroslavski Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Andrey Korobeyko isikukood: 37207200309, elukoht XXX; Vene Föderatsiooni kodanik; XXX; emakeel vene keel; töökoht K OÜ; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu Harju Maakohtu 08.10.2012 otsusega

§ 394

lg 2 p 1, 3 - § 22 lg 2 järgi 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega, millest pidi ära kandma 2 kuud ning 2 aastat ja 4 kuud vangistust jäeti

§ 73alusel 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 24.06.

1. Kaitsja Alar Neiland Kannatanu AK RESOLUTSIOON 1 1-17-1238
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. veebruari 2017 otsus Andrey Korobeykole

§ 121

lg 1 järgi mõistetud karistuse ning

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

2. Karistada Andrey Korobeykot

§ 121lg 1 järgi 120 päevamäära suuruse rahalise karistusega.

Päevamäär on 10 eurot, rahalise karistuse suurus seega 1200 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, st 800 euroni.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus eelvangistuses viibitud 2 päeva (23.06.2016-24.06.2016) arvel kantuks 6 päevamäära ulatuses. Ära kandmata karistus on 74 päevamäära ehk 740 eurot.

§ 73

lg 5, § 65 lg 2 ja § 64 lg 5 alusel jätta Harju Maakohtu 08.10.2012 otsusega Andrey Korobeykole mõistetud karistus täitmisele pööramata. Andrey Korobeykole

§ 121järgi mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu
2. veebruari 2017 otsus muutmata.
3. Apellatsioonid rahuldada.
4. Rahalise karistuse tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu ringkonnakohtu otsust vaidlustada ei saa. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus mõistis
6. veebruari
7. a otsusega Andrey Korobeyko

§ 121lg 1 järgi süüdi ja karistas teda 6-kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus A. Korobeykole mõistetud vangistust kolmandiku võrra, st 4 kuuni.

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus A.

Korobeyko karistust Harju Maakohtu 08.10.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta ja 4 kuu võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus A. Korobeykole 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Maakohus mõistis Andrey Korobeyko süüdi selles, et ta lõi 23.06.2016 kella 13.00 ajal Tallinnas XXX maja hoovis vähemalt 4 kuni 6 korda rusikate ja 2 korda jalgadega AK pea ja 2 1-17-1238 ülakeha piirkonda. Sellega põhjustas A. Korobeyko AK-le valu ja tervisekahjustused: näo piirkonna põrutuse ja hematoomid mõlema silma ümbruses. A. Korobeykole mõistetud karistust põhistades märkis maakohus, et peab A. Korobeyko süüd keskmisest väiksemaks. AK-le tekitatud tervisekahjustus oli kerge ega toonud kaasa tõsisemaid tagajärgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samas leidis kohus, et A. Korobeyko karistusandmetest võib järeldada, et süütegude toimepanemine on muutunud talle juba elustiiliks. Nimelt on Harju Maakohtu 08.10.2012 karistanud A. Korobeykot

§ 394

lg 2 p 1 ja 3 - § 22 lg 2 järgi 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega, millest 2 aastat ja 4 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja määrati katseaeg 4 aastat. Lisaks on A. Korobeykol viis kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 31.05.2016. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et rahaline karistus ei täidaks A. Korobeyko puhul eripreventiivset eesmärki ega oleks kooskõlas kohtupraktikaga. A. Korobeyko pani kuriteo toime katseajal, mis näitab, et varasemad karistused ei ole teda seaduskuulekale teele suunanud. Maakohus leidis, et kergemaliigilist karistust ei saa kohaldada isiku suhtes, keda vabastati vangistusest tingimusel, et ta ei pane uut kuritegu toime. Lisaks leidis kohus, et A. Korobeyko varaline seisund on selline, et ta ei olekski võimeline rahalist karistust kandma. Karistusregistri andmetel on A. Korobeyko jätnud kolmes väärteoasjas mõistetud rahatrahvid seadusega ettenähtud ajal tasumata. Seega pole tema karistamine rahalise karistusega eripreventiivsest aspektist otstarbekas ja tema suhtes tuleb kohaldada vangistust. Ka üldpreventiivsest küljest on õiglane kohaldada reaalset vangistust isikule, kes on korduvalt toime pannud süütegusid ja pannud kuriteo toime katseajal. Kohus pidas kohaseks karistada A. Korobeykot

§ 45sätestatud vangistuse alammäära lähedase vangistusega.

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid kannatanu AK, süüdistatav A. Korobeyko ja tema kaitsja Anatoli Jaroslavski. 2.
2. Kannatanu AK taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja A. Korobeyko karistamist rahalise karistusega. AK leiab, et maakohtu otsus on liiga karm. Tema arvates oleks õiglane karistada A. Korobeikot rahalise karistusega. Kannatanu selgitab, et kuna oli sündmuse ajal ebakaine, ei saa ta välistada, et kasutas füüsilist jõudu esimesena. 23.02.2017 teatas ta, et ta soovib A. Korobeykoga leppida. Kuna keegi ei ole selle peale reageerinud, palub AK see küsimus lahendada. 2.
3. A. Korobeyko kaitsja palub apellatsioonis tühistada Harju Maakohtu otsus osaliselt ja mõista A. Korobeykole karistuseks rahaline karistus. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et süütegude toimepanemine on muutunud süüdistatava elustiiliks, juhtides seejuures tähelepanu asjaolule, et kuriteod, milles A. Korobeyko mõisteti süüdi Harju Maakohtu 08.10.2012 otsusega, leidsid aset aastal 2010 ehk 6 aastat enne praeguses kriminaalasjas etteheidetavat kuritegu. Pealegi oli tegemist teiseliigilise kuriteoga. Seega ei ole A. Korobeyko kuritegusid toime pannud rohkem kui 6 aasta jooksul ja puudub alus 3 1-17-1238 rääkida sellest, et süütegude toimepanemine on muutunud tema elustiiliks. Põhjendatud ei ole ka maakohtu viide A. Korobeyko neljale väärteole, mis ei seostu üldse A. Korobeykole esitatud süüdistusega. Kaitsja hinnangul on meelevaldne maakohtu seisukoht, et A. Korobeyko karistamine rahalise karistusega ei täida eripreventiivset eesmärki. Viitamine isiku varasematele kuritegudele, mis leidsid aset rohkem kui 5 aastat tagasi, ei ole asjakohased ega näita seda, et A. Korobeyko varasemad karistused pole teda seaduskuulekale teele suunanud. A. Korobeyko pole varem kehalist väärkohtlemist toime pannud. Kaebuses leitakse, et kohtu järeldused selle kohta, et A. Korobeyko ei täida rahalist karistust, ei ole millegagi põhjendatud, ning tegemist on oletusega. A. Korobeyko ise kinnitab, et on võimeline rahalist karistust kandma. Ta töötab T OÜ-s XXX ja tal on püsiv sissetulek vähemalt 400 eurot kuus. Kaitsja märkis, et kohtule esitatakse dokumendid, mis tõendavad kogumis A. Korobeyko võimekust rahalist karistust kanda. Kaitsja hinnangul esinevad alused jätta A. Korobeyko suhtes reaalne vangistus kohaldamata. Kaitsja toob apellatsioonis esile, et maakohus on hinnanud A. Korobeyko süüd keskmisest väiksemaks. Kannatanu oli alkoholijoobes ja tegutses agressiivselt, nii et ka A. Korobeyko sai kehavigastusi. Arvestada tuleb, et A. Korobeykol on perekond ja ülalpidamisel väike laps. Kui A. Korobeykot karistatakse reaalse vangistusega, satub tema perekond väga raskesse olukorda. Tähelepanu väärib, et kannatanu on esitanud apellatsiooni, taotledes A. Korobeykole mõistetud karistuse kergendamist. Kannatanu tunnistab apellatsioonis, et ei välista A. Korobeykoga konflikti provotseerimist. Veel rõhutab kaitsja, et prokurör ei ole reaalse vangistuse mõistmise vajadust põhjendanud ning kohus on seda põhjendades võtnud ise süüdistaja rolli. 2.
4. Süüdistatav A. Korobeyko palub ringkonnakohtul Harju Maakohtu 23.02.2017 otsus tühistada talle mõistetud karistuse osas. Süüdistatav märgib, et kohus arvestas karistuse mõistmisel, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kindel elu- ja töökoht ja alates rahapesuga seotud kuriteost ei olnud ta uusi kuritegusid toime pannud. A. Korobeyko väidab, et konflikt AK-ga oli tema jaoks ootamatu ja ettenägematu. Ta ei ole varem kellegi suhtes vägivalda kasutanud. Seega ei ole õige väita, et kuritegude toimepanemine on tema elustiil. Süüdistatav kinnitab, et enne kriminaalasja kohtusse saatmist oli ta kannatanuga leppinud. Seda arvestades esitas ta taotluse lühimenetluse kohaldamiseks ja lootis, et kohus kohaldab tema suhtes rahalist karistust. Kohus on ekslikult leidnud, et ta pole võimeline rahalist karistust kandma. Lisaks tema 400eurosele sissetulekule T OÜ-s kuulub talle korter aadressil XXX ja ta omab sõiduautot. Kuna maakohus pole tema süüd suureks hinnanud, ei ole õige majanduslikel kaalutlustel jätta rahaline karistus kohaldamata. 4 1-17-1238 A. Korobeyko märgib, et tema ülalpidamisel on pooleteise aastane laps ning ta elab koos lapse emaga. Eelnevat arvestades palub A. Korobeyko Harju Maakohtu 23.02.2017 otsus karistuse osas tühistada ja mõista talle rahaline karistus. Alternatiivselt taotleb A. Korobeyko asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga või kohaldada kannatanuga leppimismenetlust.
5. A. Korobeyko esitas kaitsja ja kannatanu apellatsioonidele ka oma seisukohad. Ta palub võimalusel kaitsja apellatsioon rahuldada ning kinnitab täiendavalt, et õigusvastased teod ei ole tema elustiiliks. Ta on omandanud restoranijuhi kutsetunnistuse. Ta töötab ning on materiaalselt võimeline kandma rahalist karistust. Tal ei ole täitemenetluses ega mujal võlgnevusi. Tal on ülalpidamisel alaealine laps. Veel selgitab A. Korobeyko, et pärast 23.06.2016 juhtumit on ta sageli suhelnud kannatanu AK-ga. Nad on omavahel leppinud ning kannatanu on juba uurimise ajal taotlenud lepitusmenetluse kohaldamist, mida taotleb ka nüüd apellatsioonis.
6. Ringkonnakohtu istungil AK jäi esitatud apellatsiooni juurde. A. Korobeyko toetas enda ja kaitsja apellatsioone. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja leidis, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kohtukolleegium nõustub apellantidega, et maakohus on alusetult karistanud A. Korobeykot vangistusega.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus leidis, et A. Korobeyko süü on väike. Samuti ei tuvastanud kohus ühtegi

§-s 58 sätestatud karistust raskendavat asjaolu. Kohus pidas vajalikuks karistada A. Korobekot vangistusega, sest A. Korobeyko pani kuriteo toime katseajal. Kohus leidis, et kuritegude toimepanemine on kujunenud A. Korobeyko elustiiliks, ning et kergemaliigilist karistust ei saa kohaldada isiku suhtes, keda vabastati vangistusest tingimusel, et ta ei pane uut kuritegu toime. Veel põhjendas kohus A. Korobeyko majanduslik seisund ei võimaldaks tal rahalist karistust tasuda. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on eksinud mõlema asjaolu tuvastamisel. 5.1 Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kergemaliigilist karistust ei saa kohaldada isiku suhtes, keda vabastati vangistusest tingimusel, et ta ei pane uut kuritegu toime. Karistusseadustikus ei ole ette nähtud, et katseajal toimepandud kuriteo puhul võib sõltumata karistusseadustiku eriosa sanktsioonis märgitust mõista karistuseks ainult vangistuse. Seega peab kohus karistuse liigi valikul kaaluma kõiki sanktsioonis ettenähtud karistuse liike ega või rahalist karistust välistada ainuüksi põhjusel, et kuritegu on pandud toime katseajal. 5 1-17-1238 Küll oleks ringkonnakohtu hinnangul karistusliigiks vangistuse valimine põhjendatud juhul, kui kuritegude toimepanemine on kujunenud süüdistatava elustiiliks. Praegusel juhul leiab aga kohtukolleegium sarnaselt apellantidega, et maakohtu selline järeldus ei ole põhjendatud. Maakohus tugines sellele, et A. Korobeykot on Harju Maakohtu 08.10.2012 otsusega

§ 394

lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2 alusel (isikute grupi suures ulatuses rahapesule kihutamise eest) kriminaalkorras karistatud ning lisaks sellele on teda viiel korral karistatud väärtegude eest. Ringkonnakohus ei pea neid asjaolusid piisavaks. Seda, et kuritegude toimepanemine on kujunenud isiku elustiiliks, võiks väita, kui isik paneb kuritegusid toime sageli või kui toimepandud kuritegude vahel on tuvastatav mingi omavaheline seos. Praegu ei ole täidetud kumbki tingimus. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on õigesti märkinud, et kuritegude toimepanemise ajaline vahe on pikk. Toimepandud kuriteod on eriliigilised: kuritegu, mille eest A. Korobeyko 08.10.2012 süüdi mõisteti, oli majandusalane süütegu, praeguse menetluse esemeks olev kuritegu aga vägivallakuritegu. Ka väärtegude puhul, millele maakohus on otsuses viidanud, ei ole võimalik tuvastada seost praeguse menetluse esemeks oleva kuriteoga: väärteokorras on A. Korobeykot karistatud maksuõigus- või liiklusrikkumiste eest. 5.2 Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et A. Korobeykole ei saa mõista rahalist karistust, kuna ta ei ole võimeline seda tasuma. Maakohtu seisukoht, et A. Korobeyko ei ole võimeline rahalist karistust tasuma, põhineb sellel, et A. Korobeyko ei tasunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul vabatahtlikult väärtegude eest mõistetud rahatrahve. Ringkonnakohus märgib, et rahatrahvi vabatahtlikult tasumata jätmine ei tähenda tingimata seda, et isikul puudub vara karistuse täitmiseks. Seejuures tuleb arvestada, et vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb käsitada võrdväärsete alternatiividena seda, kui süüdimõistetu tasub rahasumma ise või kui selle tasumise tagab kohtutäitur (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2003 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-127-03, p 8). Ringkonnakohus nendib, et tõendid A. Korobeyko varalise seisu kohta on napid. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on A. Korobeykot ka töö ja varalise seisu kohta maakohtu istungil küsitletud (tl. 146 pöördel) ning maakohus on A. Korobeyko väidetele ka tuginenud. Ringkonnakohus peab seda aga lubamatuks tõendiks. Sellist küsitlemist nagu maakohtu istungil toimus, kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 5 võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist, mis peab toimuma KrMS §-s 293 sätestatud korras. Praegusel juhul on süüdistatav maakohtu istungil teatanud, et ta ei soovi ütlusi anda. Tema küsitlemine ei ole toimunud KrMS § 293 sätestatud korras. Muuhulgas ei ole kohus tutvustanud süüdistatavale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid ega selgitanud, et süüdistatav peab kohtus rääkima tõtt. Kaitsjal on lihtsalt lastud vabas vormis süüdistatavat küsitleda. Sellist küsitlemise korda ei näe ette KrMS § 237, mis reguleerib kohtulikku uurimist lühimenetluses, ega üldmenetluse kohtuliku uurimise regulatsioon. KrMS § 237 lg 6 annab üksnes kohtule õiguse esitada menetlusosalistele küsimusi. Ka ringkonnakohtu istungil esitasid mõlemad kohtumenetluse pooled väiteid A. Korobeyko töötamise ja varalise seisu kohta. Ka neid ei saa ringkonnakohus arvestada. Nagu ringkonnakohus istungil selgitas, ei saa lühimenetluses uusi tõendeid esitada. Kohus võib 6 1-17-1238 KrMS § 60 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel tugineda ainult asjaoludele, mille kohus on lugenud tõendatuks või üldtuntuks. Ringkonnakohus peab ainsateks lubatavateks tõenditeks X-tee väljatrükki A. Korobeyko maksustatava tulu kohta ja sellel põhinevat teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 69-70). Neist nähtuvalt on A. Korobeyko saanud tulumaksuga maksustatavat tulu, olgugi, et see on väike. Olukorras, kus süüdistataval on sissetulek olemas, leiab ringkonnakohus, et rahalise karistuse välistamine karistusliigina ei ole põhjendatud. 5.3 Maakohus märkis otsuses, et karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav ja kannatanu kinnitasid nii apellatsioonides kui ringkonnakohtu istungil, et nad on omavahel leppinud. Kannatanu kinnitusel soovis ta ka oma 24.01.2017 avaldusega, mille kohaselt tal ei ole A. Korobeyko suhtes pretensioone (tl. 135), anda teada, et nad on leppinud. Ringkonnakohus nendib, et sellest avaldusest ei ole väljaloetav taotlus lepitusmenetluse kohaldamiseks. Kuigi väidetavalt toimus leppimine juba kohtueelse menetluse ajal, ei ole prokuratuurilt ega maakohtult lepitusmenetluse kohaldamist taotletud. Seega ei ole alust lepitusmenetluse kohaldamiseks. Samas ei saa ringkonnakohus mööda vaadata mõlema apellatsioonimenetluse poole kinnitusest, et nad on omavahel leppinud. Seda tuleb vastavalt

§ 57lg 1 p-le 9 arvestada karistust kergendava asjaoluna.

5.4 Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Korobeykot tuleb karistada rahalise karistusega. Maakohus on tuvastanud, et A. Korobeyko süü on väike ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna süüdistatava ja kannatanu leppimise. Arvestades kuriteo tehiolusid (maakohus luges tõendatuks, et A. Korobeyko peksis AK nii rusikate kui jalgadega) ei pea ringkonnakohus põhjendatuks alammäärale vastavat või selle lähedast rahalist karistust. Seega on põhjendatud alla keskmise määra (250 päevamäära) jääv rahaline karistus. Ringkonnakohus peab põhjendatuks 120 päevamäära suurust rahalist karistust. A. Korobeyko sissetulekut arvestades tulev päevamäära suuruseks lugeda minimaalne päevamäär 10 eurot. Rahalise karistuse suurus on seega 1200 eurot. Kuna kohus arutab kriminaalasja lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust 1/3, st 40 päevamäära võrra vähendada. A. Korobeyko karistuseks jääb seega 80 päevamäära ehk 800 euro suurune rahaline karistus. Kuna A. Korobeyko oli kaks päeva kahtlustatavana kinni peetud, tuleb

§ 68lg 1 alusel lugeda karistus kantuks 6 päevamäära ehk 60 euro ulatuses.

Ära kandmata karistuse suurus on seega 74 päevamäära ehk 740 eurot. A. Korobeyko pani kuriteo toime katseajal. Vastavalt

§ 73

lg-le 5 tuleb talle mõista liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel.

§ 65

lg 2 viitab omakorda

§ 64

lg-le 5, mille kohaselt viiakse eriliigilised karistused täide iseseisvalt.

§ 73

lg 5 teine lause lubab jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Ringkonnakohus peab seda põhjendatuks, lähtudes sellest, et A. Korobeyko süü uue kuriteo toimepanemisel ei olnud suur, uue kuriteo pani ta toime katseaja lõpul ning tegemist oli teiseliigilise kuriteoga. 6. Lähtudes eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse Andrey Korobeykole

§ 121

lg 1 järgi mõistetud 7 1-17-1238 karistuse ning

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

Ringkonnakohus mõistab A. Korobeykole uue, kergema karistuse. Allkirjastatud digitaalselt 8