) § 67 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise poolt mööda lastud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel. Avaldaja ei ole esitanud taotlust ega põhistanud tähtaja möödalaskmist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 kontrollib kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Maakohtus vaidlustati kohtutäituri
lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Käesolevalt on vaidlus, millal sai avaldaja kohtutäituri 4. jaanuari 2017 otsuse kätte. Vaidlus puudub, et kohtutäitur edastas otsuse avaldaja esindaja e-mailile. Avaldaja on kinnitanud, et esindaja sai otsuse kätte 26. jaanuaril 2017. Kohtutäitur lähtus
lgst 1, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks ja luges oma 4. jaanuari otsuse kätte toimetatuks 9. jaanuaril 2017. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et kuigi
lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Kuivõrd kättetoimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja kohustused, sh kaebuse esitamise tähtaja kulgemise algus, siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-189-15, p 15). Kohtutäituri kirjast (tl 40) nimetatud andmed ei nähtu. 6.
lg 3 kohaselt kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Käesolevalt ei ole kohtutäitur esitanud tõendeid, et kohtutäituri 4. jaanuari 2017 otsus on avaldajale kätte toimetatud 9. jaanuaril 2017.
lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument
lg-s 4 sätestatud korras (elektrooniline kätte toimetamine) saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Avaldaja on määruskaebuses kinnitanud, et sai kohtutäituri
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.