4-17-194/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-194 (2590,15,000170) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse poolt esitatud taotlus Rainis Tammiksaarele (ik 39108215210) mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlase Rainis Tammiksaare kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses Rainis Tammiksaarele riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Rainis Tammiksaarelt välja menetluskulu 48 eurot Eesti Vabariigi kasuks määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Rainis Tammiksaarel tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu 15.02.2017 määrusega rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 10.01.2017 taotlus ning asendati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue otsusega 10.02.2015 väärteoasjas nr 2590,15,000170 Rainis Tammiksaarele LS § 201 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot, 21 päevase arestiga. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati R. Tammiksaarele mõistetud arest 21 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 15.02.2017 määrus jõustus 03.03.
10. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Jane Tohvert esitas kohtule 19.05.2017 erakorralise ettekande R. Tammiksaarele mõistetud aresti täitmisele pööramiseks, kuna R. Tammiksaar hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. MAAKOHTU MÄÄRUS
11. Viru Maakohtu 16.06.2017 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse taotlus pöörata R. Tammiksaarele mõistetud karistus täitmisele.
12. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata arest kohesele täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimisele leebemaid meetmeid, tuleb arvestada toimepandud rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus). Maakohus leidis, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku J. Tohverti erakorraline ettekanne R. Tammiksaarele mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest R. Tammiksaar on hoidunud tahtlikult kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamisest.
13. R. Tammiksaar pidi üldkasuliku töö ajakava koostamisele minema 17.03.2017, kuid kuna ta nimetatud kuupäeval ei ilmunud ega teavitanud ilmumist takistanud asjaoludest, siis selle kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud talle kirjaliku hoiatuse. R. Tammiksaar pidi üldkasuliku töö ajakava koostamisele minema 28.03.2017, olles saanud tähitud kutse kätte 24.03.2017 allkirja vastu, kuid 28.03.2017 ta üldkasuliku töö ajakava koostamisele jällegi ei ilmunud, mitteilmumist kohtule põhjendada ei osanud. Kuna R. Tammiksaar on ametnikule teatanud, et ta on haige, siis oleks ta pidanud esitama sellekohase arstitõendi, mida ta aga ei teinud, samuti ei pöördunud ta ametniku poole, et oma olukorda selgitada.
14. Arvestades kõike eeltoodut, ei ole maakohtu hinnangul põhjust asuda seisukohale, et R. Tammiksaarel jäid üldkasuliku töö tunnid ettenähtud tähtaja jooksul sooritamata mõjuval põhjusel, s.o haiguse tõttu ning seda isegi sellisel juhul, kui ta tõepoolest oli haige. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks R. Tammiksaare käitumist õigustada, maakohus erakorralist ettekannet läbi vaadates ei leidnud. Väärib märkimist, et R. Tammiksaar isegi ei alustanud üldkasuliku töö tundide tegemist, mis näitab tema ükskõikset ja vastutustundetut suhtumist talle kohtu poolt antud võimalusse oma karistust vabaduses kanda. Üldkasuliku töö tegemiseks 15.02.2017 toimunud kohtuistungil vastavat nõusolekut andes pidi R. Tammiksaar arvestama sellega, et aresti üldkasuliku tööga asendamise korral tuleb üldkasuliku töö tunnid sooritada ettenähtud tähtaja jooksul. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
15. Tartu Maakohtu 16.06.2017 määruse peale esitas kaebuse R. Tammiksaare kaitsja M. Valge, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalhooldusametniku poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmist.
16. R. Tammiksaar andis kohtuistungil selgitusi ja kinnitas, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud vastavad osaliselt tõele. R. Tammiksaar ei osanud põhjendada seda, miks ta märtsis enne 31.03.2017 määratud aegadel üldkasuliku töö ajakava koostamisele ei ilmunud. Ta möönis seda, et võis olla telefoni teel ametnikule mittekättesaadav. R. Tammiksaar põhjendas üldkasuliku töö tundide mittesooritamist sellega, et oli 18.04.2017 kuni 22.05.2017 haiglas. Kui ta haiglast välja tuli, siis ta veel toibus ning oli šokis sellest, et peab vanglasse minema. R. Tammiksaar tunnistas, et arstitõendit haiglas olemise kohta ta ametnikule ei esitanud ja 2 ametniku poole oma olukorra selgitamiseks ei pöördunud. Tal oli 15.05.2017 kohustus vanglasse minna, ta peeti kinni kodus 30.05.
17. R. Tammiksaar väitis, et ta oleks jõudnud küll veel järelejäänud aja jooksul üldkasuliku töö tunnid sooritada. 17.07.2017 ta vabaneb vanglast. R. Tammiksaar soovib, et kohus pikendaks üldkasuliku töö tegemise tähtaega kasvõi kuu aega, sest ta soovib koheselt pärast vabanemist paari päevaga oma tunnid ära teha.
18. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, et R. Tammiksaarel puudusid mõjuvad põhjused, miks ta ei saanud teha üldkasulikku tööd. Haigestumine ja haiglas viibimine on mõjuv põhjus. Isegi kui süüalune ei ole esitanud arstitõendit, ei ole see aluseks mitte uskuda R. Tammiksaare juttu. Vajadusel oleks saanud maakohus kontrollida, kas R. Tammiksaare jutt vastab tõele või mitte.
19. Märkimist väärib veel üks aspekt käesoleva asja juures. Algselt on kohtumäärusega rahuldatud Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna taotlus rahatrahvi 215 trahviühikut s.o 860 eurot asendada 21 päevase arestiga. Arest asendati üldkasuliku tööga. Nüüdseks on üldkasulik töö asendatud arestiga. Tegelikult on riik valinud kõige kallima mõjutusvahendi. R. Tammiksaar kannab käesoleval asjal temale mõistetud ja ärakandmata karistust 1 kuu ja 17 päeva vangistust alates 30.05.
20. Vanglakaristus on kindlasti R. Tammiksaare pannud järele mõtlema ning aru saama sellest, milliseid tagajärgi toob endaga kaasa ükskõikne ja vastutustundetu suhtumine temale määratud kohustuste täitmisse. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus anda R. Tammiksaarele ära teha üldkasuliku töö tunnid on mõjusam karistus kui ärakantav arest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiivil puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebusele vaid järgmist.
22. Viru Maakohtu 15.02.2017 määrusega rahuldati PPA Ida Prefektuuri taotlus ning asendati R. Tammiksaarele mõistetud rahaline karistust 21 päevase arestiga, mis omakorda asendati 21 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati 3 kuud alates kohtulahendi jõustumisest. Esmakohtumine R. Tammiksaarega kriminaalhooldusosakonnas toimus 14.03.2017, mil isikule selgitati kriminaalhooldusnõudeid ning nende rikkumise tagajärgi. Seega oli R. Tammiksaar teadlik kriminaalhooldusnõuete rikkumise tagajärgedest ja tagajärgedest, mida toob endaga kaasa määratud üldkasuliku töö ajakavade mitte-täitmine. Sellest hoolimata jättis R. Tammiksaar 17.03.2017 ja 28.03.2017 kokku lepitud kohtumistele tulemata, mistõttu sai R. Tammiksaarele üldkasuliku töö tegemise ajakava koostatud alles 31.03.
23. Seega algasid probleemid R. Tammiksaarega kohtu hinnangul juba kriminaalhoolduse alguses. R. Tammiksaar ei ole sooritanud ühtegi tundi temale määratud 21-st üldkasuliku töö tunnist.
24. R. Tammiksaar on andnud maakohtus toimunud istungil selgitusi, et üldkasuliku töö tunnid on tegemata tervislikel põhjustel. Samas ei ole R. Tammiksaar esitanud kriminaalhooldusametnikule ega kohtule ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Asjakohatu on kaitsja poolt määruskaebuses toodu, et vajadusel oleks maakohus saanud kontrollida, kas R. Tammiksaare jutt tema haigusest vastab tõele või mitte. Taoline kohustus lasub süüdlasel, kes peab esitama asjakohased ja nõutavas vormis tõendid, mis näitaksid, et R. Tammiksaarel ei olnud tõepoolest tervisliku seisundi tõttu võimalik üldkasuliku töö tunde sooritada. Seega leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole põhjust asuda seisukohale, et R. Tammiksaarel jäid üldkasuliku töö tunnid ettenähtud tähtaja jooksul sooritamata mõjuval põhjusel. 3
25. Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesolevas väärteoasjas määratud üldkasuliku töö tundide arv, s.o 21 tundi, ei olnud sedavõrd suur, et isik ei oleks olnud suuteline seda määratud tähtaja jooksul sooritama. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et R. Tammiksaarel oli võimalik talle asenduskaristusena määratud 21 üldkasuliku töö tundi sooritada ajavahemikul 03.03.2017 – 03.06.
26. Seega oli isikul aega 21 üldkasuliku töö tunni tegemiseks 3 kuud, kuid R. Tammiksaar ei teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi.
27. Kuna R. Tammiksaar ei kasutanud talle antud võimalust kanda talle mõistetud karistust vabaduses ning hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale (jättis ilmumata kriminaalhooldusametnikuga kokku lepitud kohtumistele ning ei olnud ametnikule kättesaadav; ei ilmunud ÜKT sooritamisele ega teavitanud tööandjat mitte-ilmumise põhjustest), siis pööras maakohus õigustatult R. Tammiksaarele mõistetud karistuse täitmisele. Süüdlane on kuritarvitanud kohtu usaldust ja suhtunud ükskõikselt temale määratud karistusse. Seega ei ole R. Tammiksaare karistuse asendamine isikule soovitud mõju avaldanud, mistõttu ei ole põhjendatud ka enam uue üldkasuliku töö ajakava koostamine ning R. Tammiksaarel tuleb kanda talle mõistetud karistus ära arestina.
28. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 16.06.2017 määruse muutmata.
29. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.
30. R. Tammiksaare kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 48 eurot R. Tammiksaare kanda. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 4