← Eesti

2-16-7251/18

Obsah (13)§ 100§ 91§ 1§ 4§ 28§ 29§ 55§ 68§ 71§ 21§ 40§ 105§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7251

§ 100

lg 4 sätestatud hüvitise, viivise ja lisanduva viivise nõue ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. 22. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asutõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Kohus hindab ja arvestab asja lahendamisel alljärgnevaid asjas tähtsust omavaid tõendeid : • • • • • • Tööleping nr 02-GRIDENS (tl 11-14), milles nähtub, et see on sõlmitud 01.09.2015 Tallinnas XxxxOÜ (edaspidi tööandja), keda esindab juhatuse liige Xxxx ja Xxxx(edaspidi töötaja) vahel. Lepingu p 1.1 ja p 2.1 alusel alustab töötaja tööandja juures tööd 01.09.2015 assistendi/müügijuhina. Lepingu p 2.2 kuni 2.5 kohaselt on töö sisuks juhatuse liikmete assisteerimine, ettevõtte esindamine müügiküsimustes. Töötaja kohustub järgima tööandja põhikirja, juhatuse ja otsese ülemuse seaduslikke otsuseid. Töötaja kohustub täitma tööülesandeid vastavalt tööandja poolt kindlaks määratud töökorralduse reeglitele, ametijuendile ja muudele töökorralduslikele dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele. Tööandjale annavad tööülesandeid ja nende täitmist kontrollivad otseselt tööandaja juhatuse liikmed. Töölepingu p 3.1 alusel on töötaja töötasuks (bruto) 1256 eurot (tl 11-14). 29.02.2016 lähetuskulude aruanne, mille kohaselt oli Helsingi lähetuse algus 23.09.2015 ja lõpp 28.09.2015, seega lähetuspäevi kokku 5 päeva, päevaraha määraga 32 eurot, kokku 160 eurot, millele lisandub lähetusega seotud kulu 14 eurot, kokku 174 eurot (tl 15, 17). 27.02.2016 kostja Xxxx OÜ juhatuse liikme Xxxx kiri hageja Xxxx , milles on märgitud, et töölepingu sõlmimisel xxxx oleks hageja pidanud aru saama, et see ei olnud juhatuse otsus ning hagejal palutakse tagastada kostjale alusetult saadud 3300 eurot (29.10.2015 saadud 300 eurot; 22.12.2015 – 1000 eurot; 07.01.2016 – 1000 eurot; 08.02.2016 – 1000 eurot) (tl 18-19). Xxxxtöölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus alates 20.04.2016

§ 91lg 2 p 1, 2, 3 alusel (tl 20-21).

Xxxx24.11.2015 e-kirjad (2 tk) xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, milles Xxxxmuuhulgas küsib: „Kas Xxxx on nüüd Xxxxvaba? Tema töö on nüüd ju tehtud. Tasustamine pole ju Xxxx kohane, See on vaid üksnes minu otsus” ja „xxxx saime üheselt aru. Samuti ei vajate edaspidi enam ka Xxxx teenuseid?” (tl 51-52). xxxx 24.11.2015 e-kiri xxxx xxxx, xxxx ja xxxx, milles on muuhulgas kirjas: „Mis puutub Xxxxu, siis saan aru, et xxxx on xxxx ja xxxx rahaasjad ja palgafondid lootusetult sassis aga minu teada ei ole Xxxx kunagi xxxx töötaja olnud ja temaga tööleping puudub. Hetkel ei ole Xxxx kahjuks isegi vabu vahendeid, et võlg ära maksta, seega kohe praegu 5 • • • ei ole nii kui nii võimalik kedagi palgata” (tl 50-51). Xxxx24.11.2015 e-kiri Xxxx, Xxxx, Xxxx ja xxx, milles Xxxx muuhulgas märgib: „Xxxx pole xxxx palgal, tegelikult pole seda hetkel keegi. Mis puutub maksesse Xxxx nimega palk, siis on need xxxx kulul ja see kuulub Xxxx tagastamisele.” (tl 50). 22.12.2015 kuni 23.12.2015 e-kirjavahetus Xxxxi, xxxx, xxxx, Xxxx ja xxxx vahel (tl 142-145). Kirjavahetusest nähtub, et kostja klient xxxx on saatnud kostjale päringu Xxxxe-postiaadressile. Arvutivõrgus kättesaadav video Hipaanias Barcelonas toimunud konverentsilt, kus hageja esindas hageja enda hinnangul kostjat: http://www.aljazeera.com/news/2015/11/smartcities-barcelona-151117170934343.html.Videolõik kestab 2,26 minutit, hageja Xxxxesineb videos inglise keeles minutitel 1,23-1,40, mil ekraanile kuvatakse „Xxxx, GRIDENS“. • Arvutivõrgus kättesaadav video, kestvusega 3.04 minutit: https://www.youtube.com/watch?v=tOHjDpA4Ghc. Video on inglise keelne ning selles tutvustab hageja Xxxxennast kui kostja XxxxOÜ müügijuhti. • Maksekorraldus nr 54, millest nähtub, et 02.10.2015 on XxxxOÜ teinud 1000 euro suuruse makse Xxxxile, selgitusega „palk, september“ (tl 61). • Maksekorraldus nr 55, millest nähtub, et 06.11.2015 on XxxxOÜ teinud 1000 euro suuruse makse Xxxxile, selgitusega „palk, oktoober“ (tl 62). • Maksekorraldus, millest nähtub, et 22.12.2015 on XxxxOÜ teinud 1000 euro suuruse makse Xxxxile, selgitusega „palk, november“ (tl 63). • Eesti Töötukassa 06.06.2016 vastus hagejale Xxxx , et töötamise registri andmetel on tema töösuhe XxxxOÜ-ga lõpetatatud 26.11.2015 ning töösuhte lõpetamise õiguslik alus on „muu põhjus“. Samuti on teatas XxxxOÜ 02.06.2016 e-kirjaga Eesti Töötuskassale, et Xxxx ei ole seal kunagi töötanud (tl 83-84). • Xxxx08.06.2016 vastus Eesti Töötuskassale, milles ta märgib, et tema, olles olnud XxxxOÜ juhatuse liige 13.03.2014 kuni 14.04.2016, kinnitab, et Xxxx on töötanud nimetatud ettevõttes töölepingu alusel alates 01.09.2015 (tl 85). Töölepingule on alla kirjutanud tema kui tööandja esindaja. Xxxx täitis tema ametiaja jooksul tööülesandeid kohusetruult, on olnud ettevõttele lojaalne ja kasulik töötaja (tl 85-86). • Äriregistri väljavõtte XxxxOÜ kohta, millest nähtub, et Xxxx on olnud osaühingu juhatuse liige alates 13.03.2014 kuni 15.04.2016. Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Osaühingul on kehtivalt kaks juhatuse liiget Xxxxja xxxx. Lisaks on üheks osanikuks märgitud alates 07.04.2014 xxxx (tl 87-89). • XxxxOÜ põhikiri koos lisaga, mille p 3.6 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, välja arvatus juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti (tl 94-96). 6 • Xxxx11.12.2015 e-kiri kostja raamatupidajale xxxx, milles on märgitud: „Xxxx tasutud septembris lähetuskulusid ja pangaülekannetes on märge Xxxx on kohta palk september ja palk oktoober“. Kirjale on lisatud töölepingud (tl 98). • 11.11.2016 toimunud kohtuistungil üle kuulatud hageja Xxxx andis vande all ütlusi selle kohta, et ta töötas ametlikult kostja juures alates 01.09.2015.a, kuid ta täitis kostja jaoks ülesandeid juba 1,5 aastat enne seda. Tema otsene ülemus oli xxxx, kellega ta sõlmis töölepingu. Ta arvas, et Xxxxon ettevõtte juht, kuna teised juhatuse liikmed olid seda suuliselt väljendanud, xxxx esindas ettevõtet lepingute allkirjastamisel koos teiste juhatuse liikmetega, tema oli ettevõttes vastutav ja tegevjuht. Ta assisteeris kõiki juhatuse liikmeid, peale Xxxx ka Xxxxja xxxx. Palka sai ta alates 2015 septembrist kui jaanuarini 2016, veebruaris ta palka enam ei saanud. Töö tegemise kohaks olid bürooruumid Tallinnas, xxxx, kus oli avatud kontor nelja lauaga, põhiliselt viibis ta kontoris koos xxxx, kuid vahel viibis seal ka xxxx. Ta esindas ettevõtet erinevatel messidel Soomes, Barcelonas ja Glasgows. Ta andis ettevõtte nimel intervjuusid. Esindas ettevõtet ka 27.11.2015 kuni 29.11.2015 Barcelonas, kus osalesid ka Xxxx, Xxxxja Xxxx. Tema ülesanne oli presentatsioonide ettevalmistamine ja ettevõtte esindamine. Ta esindas kostjat, mitte vaid Xxxxit. Samuti jagas talle tööülesandeid Xxxx, mis olid seotud „Seitsme linna projekti“ teostamisega. Tal ei tekkinud kahtlust, et Xxxxei oleks tohtinud temaga töölepingut sõlmida. Tal ei ole alates 01.09.2015 olnud teisi töösuhteid Xxxx . 02.12.2015 esines ta ettevõtte esindajana Haapsalus „Seitsme linna projekti“ pidulikul lõpuaktusel 200-le inimesele. Ettevõte tegeles tänavavalgustuste lahendusega. Sellel üritusel tuli kostja kõige suurema äripartneri Elektroscandis OÜ juhatuse liige Xxxxtema juurde ja ütles, et Xxxx oli temale öelnud, et Xxxx on Xxxx poolt eraviisiliselt rahastatud hobi. Selline avaldus kahjustas Xxxx arvates teda ja ettevõttet ning tema ja Xxxx vahelisi suhteid. Selline ütlus alandas teda. Targa tänavavalgustuse lahenduste esindajana jäi ta väga halba valgusesse ja ta tundis ennast alandatuna (tl 159-165). 23) Kohtu poolt vastu võetud tõendid, mida ülalpool ei ole nimetatud, jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust. 24) Töölepinguseaduse (

) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu.

§ 1

lg 2 alusel, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

§ 4lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult.

Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

§ 29

lg 1 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. 25) Hinnates kõiki eelpool loetletud tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et töösuhe hageja ja kostja vahel alates 01.09.2015 on leidnud tõendamist. Kostja XxxxOÜ juhatusse kuulusid alates 13.03.2014 kuni 15.04.2016 kolm juhatuse liiget – Xxxx, Xxxx ja Xxxx(tl 87-89). Kostja põhikirja punktist 3.6 nähtub, et igal juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, välja arvatus juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti (tl 94-96). Äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige (tl 87-89). Hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.09.2015 kirjalik tööleping (tl 11-14). Seejuures esindas kostjat töölepingu sõlmimisel juhatuse liige Xxxx . On leidnud tõendamist, et hageja tegi kostjale ehk tööandjale tööd, alludes kostja juhtimisele ja kontrollile alates 01.09.2015 7 kuni hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 20.04.2016 (tl 20). Hageja töötas kostja juures assistendi/müügijuhina ning ta assisteeris juhatuse liikmeid ja esindas ettevõtet müügiküsimustes. Hageja sai põhiliselt tööülesandeid Xxxx , kuid ka teistelt kostja juhatuse liikmetelt Xxxx ja Xxxx . Hageja viibis kostja esindajana mitmetel välisriikides toimunud messidel (nt Barcelonas ja Soomes). Hageja on andnud vande all ütlusi selle kohta, et Barcelonas esindas ta kostjat 2015 novembris ning seal käisid koos temaga kaasas ka kostja juhatuse liikmed Xxxx, Xxxxja kostja osanik Xxxx. Barcelona messil andis hageja kostja nimel ka telekanalile intervjuu, mis on arvutivõrgus kättesaadav aadressil: http://www.aljazeera.com/news/2015/11/smart-cities-barcelona151117170934343.html (hageja esineb videos inglise keeles minutitel 1,23-1,40, mil ekraanile kuvatakse kiri „Xxxx, GRIDENS“). Samuti esindas hageja kostjat 02.12.2015 Haapsalus 200 inimese ees, kus toimus targa tänavavalgustuse lahenduse „7 Linna projekti“ lõpuaktus (tl 162-164). Lisaks on hageja esitanud tõendiks arvutivõrgus kättesaadava video, kestvusega 3.04 minutit, aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=tOHjDpA4Ghc. Inglise keelses videos tutvustab hageja Xxxxennast kui kostja XxxxOÜ müügijuhti. Üks kostja klientidest – LääneNigula valla esindaja Tiit Tomingas on 22.12.2015 pöördunud e-kirja teel hageja kui kostja esindaja poole (e-kiri saadetud aadressile xxxx@gridens.ee) küsimusega, kuidas lahendada tänavavalgustuse reguleerimise probleeme Lääne-Nigula vallas (tl 145). Hageja on kliendi pöördumisega seoses saatnud e-kirja kostja üldmeiliaadressile info@gridens.ee ning kostja juhatuse liikmed Xxxxja Xxxxning kostja osanik Xxxxon hageja e-kirjale vastanud (tl 142-145). Seejuures ei ole Xxxxoma 22.12.2015 e-kirjas ja Xxxxoma 23.12.2015 kell 9.43 e-kirjas seadnud kahtluse alla hageja Xxxxõigust tegeleda kostjale saadetud ja suunatud tänavavalgustuse päringuga. Kohus leiab, et kui hageja ei oleks töötanud kostja juures, siis esmalt ei peaks hagejal olema kostja nimega tööalast eposti aadressi (xxxx@gridens.ee) ning hageja ei oleks pidanud tegelema kostjale saadetud päringuga. Kolmest maksekorraldusest nähtub, et kostja on tasunud hagejale töötasu 2015 septembri, oktoobri ja novembri eest igakuiselt 1000 eurot, seega kokku 3000 eurot (tl 61-64). Xxxx11.12.2015 e-kirjast nähtub, et kostja raamatupidaja Ave Laanmetsale on teatatud hagejale palga maksmisest 2015 septembris ja oktoobris ning saadetud on ka tööleping (tl 98). Hageja on andnud vande all ütlusi selle kohta, et ta sai kostjalt töötasu alates 2015 septembri kuni 2016 jaanuari eest, alates 2016 veebruarist ta enam töötasu ei saanud ning seoses sellega ütles erakorraliselt töölepingu tööandjast tulenevatel põhjustel üles

§ 91lg 2 p 1, 2, ja 3 alusel alates 20.04.2016 (tl 20, 164).

Asja lahendamisel on selgunud, et kostja juhatuse liikmed olid rahulolematud endise juhatuse liikme Xxxxtegevusega. Kohus märgib, et kui äriühing on juhatuse endise liikme tegevuse tõttu saanud kahju, siis on äriühingu juhatusel õigus nõuda selle kahju hüvitamist endiselt juhatuse liikmelt. Nimetatud vaidlus ei ole käesoleva asja sisuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtus, et hageja töösuhe kostjaga alates 01.09.2015 kuni 20.04.2016 on leidnud tõendamist ning kostjal on kohustus tasuda

§ 1

, § 28 lg 2 p 2 ja § 29 lg 1 alusel hagejale töötasu töölepingus sätestatud summas 1265 eurot (bruto) kuus. Hagejal on õigus saada kostjalt töötasu brutosummana 3349 eurot, so töötasu perioodi 01.02.2016 kuni 20.04.2016 eest 2x1256 eurot (veebruar, märts 2016) + 837 eurot (aprill 2016). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu 3349 eurot. 26)

§ 55

kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt on töötajal õigus iga-aastasele põhipuhkusele 28 päeva (tl 11-14).

§ 68

lg 1 alusel antakse põhipuhkust töötatud aja eest.

§ 68

lg 4 kohaselt tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Vastavalt töölepingu punktile 1.1 8 alustas hageja kostja juures tööd alates 01.09.2015 (tl 11-14). Seega 01.03.2016 seisuga oli hageja kostja juures töötanud kuus kuud ning alates 02.03.2016 on hagejal õigus nõuda

§ 68lg 4 alusel puhkust.

Hageja on tööandjaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud 20.04.2016. Hagejal oli õigus saada põhipuhkust töötatud aja eest alates 02.03.2016 kuni 19.04.2016, so 49 päeva eest.

§ 71

alusel töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 55alusel on hagejal õigus saada põhipuhkust 49 töötatud päeva eest 3,76 päeva.

Seega on hüvitamisele kuuluvate puhkusepäevade arv 3,76 päeva. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus) § 2 lg 2 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Hageja töötasu 2015 septembrist kuni 2016 märtsini oli 7536 eurot. Määruse § 4 lg 3 kohaselt liidetakse keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Määruse § 4 lg 2 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Vastavalt Määruse § 4 lg 5 korrutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga. Käesoleval juhul on kalendripäevade arv samal ajavahemikul (arvates välja riigipühad) 177. Seega on keskmise kalendripäevatasu suurus 42,58 eurot ning puhkusehüvitise suuruseks 3,76 päeva eest 160,10 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendav puhkusehüvitis 160,10 eurot (bruto). 27)

§ 21

alusel tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.

§ 40

lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Hageja on esitanud kostja vastu lähetuskulude ja päevarahade maksmata jätmisega seoses 590,10 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, millise perioodi eest ja konkreetselt milliste kulude eest on nimetatud nõue kujunenud. Hageja on kohtule esitanud 29.02.2016 lähetuskulude aruande, mille kohaselt oli Helsingi lähetuse algus 23.09.2015 ja lõpp 28.09.2015, seega lähetuspäevi kokku 5 päeva, päevaraha määraga 32 eurot, kokku 160 eurot, millele lisandub lähetusega seotud kulu 14 eurot, kokku 174 eurot (tl 15, 17). Hagiavalduse kohaselt käis hageja kostjat esindamas 2015 novembris Glasgows ja Barcelonas ning seoses sellega kandis hageja kulusid summas 32 eurot ning lähetuses viibitud päevade eest on päevaraha suuruseks 384 eurot. 11.11.2016 toimunud kohtuistungil andis hageja vande all ütlusi selle kohta, et Barcelonas esindas ta kostjat 27.11.2015 kuni 29.11.2015 (tl 162). Isegi juhul, kui hageja on eksinud Helsingis ja Barcelonas lähetusel viibitud kuupäevades, leiab kohus, et hageja lähetuskulude ja päevaraha nõue ei ole täies ulatuses tõendatud ning selles osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata. 28) Hageja nõuab kostjalt ülesütlemishüvitist kolme kuu töötasule vastavas summas, so 3 768 eurot (tl 1-10). Hageja kolme kuu töötasu suuruse hüvitise nõude õiguslik alus on

§ 100lg 4.

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, siis peab tööandja viidatud alusel maksma töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Käesolevas asjas on kohus leidnud, et hageja poolne töölepingu ülesütlemine on kehtiv ning tööleping lõppes hageja ülesütlemisavalduses märgitud alusel ja ajal (

§ 105lg 2 ja nt Riigikohtu 8.

mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-12, p 13 teine lõik). 9 Eelmises lõigus viidatud Riigikohtu otsusest nähtub muu hulgas seisukoht, et kui tööleping lõppeb

§ 91

lg 2 mõne punkti alusel, siis tekib tööandjal

§ 100

lg 4 järgi kohustus maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus tõlgendab neid norme koosmõjus

§ 105

lg-ga 2 viisil, et töötaja ülesütlemisavalduse vaidlustamata jätmise korral nõustub tööandja vähemalt kaudselt ka avalduses märgitud alusega ja kohus ei pea

§ 100

lg 4 esimese lause järgi hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel enam kontrollima, kas ülesütlemine oli ka tegelikult põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kohane hüvitis kolme kuu töötasu summas. Hinnates asjas kogutud tõendeid ning 2015 aasta lõpuks kujunenud tööalaseid suhteid hageja ja kostja vahel leiab kohus, et on kohane välja mõista kostjalt hüvitis ühe kuu töötasu eest summas 1256 eurot. Eelneva põhjal tuleb hüvitise nõue rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt välja ühe kuu töötasu summale vastav hüvitis 1256 eurot. 29) Hageja nõuab kostjalt kohtu äranägemisel õiglast hüvitist mittevaralise kahju hüvitisena. (tl 1-10). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatust. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et muu hulgas isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Rikkumise raskuse tõendamine on kahjustatud isiku kohustuseks (Riigikohtu 25. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes. Tulenevalt VÕS § 134 lg-st 5 peab kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestama rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 (p 21) korranud ka juba varasemates lahendites antud seisukohta, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg-d 2, 5, 6, Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-152-09, nr 3-2-1-80-13, nr 3-2-1-18-13). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja on 11.11.2016 kohtuistungil andnud vande all ütlusi selle kohta, et 02.12.2015 esines ta ettevõtte esindajana Haapsalus „Seitsme linna projekti“ pidulikul lõpuaktusel 200-le inimesele. Ettevõte tegeles tänavavalgustuste lahendusega. Sellel üritusel tuli kostja kõige suurema äripartneri Elektroscandis OÜ juhatuse liige Xxxxtema juurde ja ütles, et Xxxxoli temale öelnud, et Xxxxon Xxxxpoolt eraviisiliselt rahastatud hobi. Selline avaldus kahjustas hageja hinnangul teda ja alandas teda. Targa tänavavalgustuse lahenduste esindajana jäi ta väga halba valgusesse ja ta tundis ennast alandatuna. Xxxx OÜ on tänavavalgustuse valdkonnas Eestis kõige suurem tegija. Targa tänavavalgustuse lahenduse esindajana jäi hageja väga halba valgusesse ja ta tundis ennast alandatuna, sest jutud levivad kiiresti ning see kahjustas tema ja Xxxxvahelisi suhteid (tl 159-165). Kohus leiab, et hagis kirjeldatu järgi ei ole esitatud ega tõendatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks eeldatav hagejal mittevaralise kahju tekkimine ning mille esinemisel näeb seadus ette mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Paljasõnalised väited suhete kahjustamisest ja alanduse tundmisest ei anna alust eeldada hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt. Kuna hageja isiklike õiguste rikkumine ega hagejale mittevaralise kahju tekitamine kostja poolt ei ole kinnitust leidnud, siis ei ole ka rahalise hüvitise nõue põhjendatud. Täidetud ei ole VÕS § 134 lõikes 2 sätestatud eeldused rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Nõue rahalise hüvitise väljamõistmiseks mittevaralise kahju hüvitisena tuleb seega jätta täies ulatuses rahuldamata. 30) Hageja nõuab kostjalt tasumata töötasult ja puhkusetasult seaduses tulenevat viivisintressi (tl 10 30-35). Eeltoodust tulenevalt on kohus leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töötasu 3349 eurot ning täiendav puhkusehüvitis 160,10 eurot (bruto), so kokku 3509,10 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele, arvestatuna töötasult ja puhkusehüvitiselt, mille maksmisega kostja viivitas.

§ 84

lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on kuni 08.05.2016 väljamõistetava viivise suurus 32,70 eurot. Alates 09.05.2016 peab kostja hagejale maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude rahuldamiseni. 31) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja Xxxxhagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus 32) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 33) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 34) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 35) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 36) TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõudeid kokku 8504,13 euro ulatuses. Nõuded kuuluvad rahuldamisele 4797,80 euro ulatuses. 11 Lähtudes hagi rahuldatud ulatusest peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 44% ulatuses hageja kanda ja 56% ulatuses kostja kanda. 37) 14.11.2016 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kokku moodustub hageja õigusabikulu summas 1 540,80 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot. Hageja hinnangul on tal õigusabikHageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (tl 166-169). 38) Kostja soovib jätta menetluskulud täies ulatuses hageja Xxxxkanda (tl 46). 39) Hageja esindaja tunnitasumäär on olnud 60 eurot (tl 166-69). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 25) leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja tunnitasumäär 60 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. 40) Hageja menetluskulude nimekirjast (tl 78-80, 166-169) nähtub, et hageja on kandnud kulusid seoses riigilõivu tasumisega käesolevas tsiviilasjas summas 300 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega. 41) Hageja menetluskulude nimekirjast (tl 78-80, 166-169) nähtub, et hageja on kandnud kulusid seoses õigusabikuluga käesolevas tsiviilasjas summas 1540,80 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Hageja on õigusabile kulutanud kokku 21,4 tundi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so summas 1540,80 eurot. Seega on hageja menetluskulu kokku 1840,80 eurot. Hageja kanda jäävad menetluskulud 44% ulatuses, so 809,95 euro suuruses summas ning kostja kanda 56% ulatuses, so 1030,85 euro suuruses summas. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.