KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2017. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-17-1771 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kelly Kasepuu Väärteoasi Priit Kukuškini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.03.2017. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,17,001382 Menetlusalune isik Priit Kukuškin isikukood: 38203212744; elukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu esindaja: Vallo Tõnuvere Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.03.2017. a otsus väärteoasjas nr 2780,17,001382 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Edastada kohtuotsus Priit Kukuškinile ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui käesoleva kohtuotsuse lõpposa peale on esitatud kassatsiooniteade, ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 30.06.2017. a alates kella 15.00. Kassatsioon esitatakse kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikliku kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik Väärteoprotokolli (tl 24) kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Priit Kukuškinile ette seda, et tema, juhtides14.02.2017. a kella 10.00 ajal Tartu maakonnas Laeva vallas KärevereKärkna 1. km-l mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, ei esitanud kontrollimisel juhikaarti, salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid järgmiste perioodide kohta: 1) 31.01.2017. a kell 09:00 kuni 03.02.2017. a kell 08:15; 2) 04.02.2017. a kell 14:50 kuni 06.02.2017. a kell 14:55; 3) 13.02.2017. a kell 00:00 kuni 13.02.2017. a kell 15:30. Veel heidetakse Priit Kukuškinile ette seda, et ta kasutas 24 tunni salvestamiseks ette nähtud salvestuslehte kauem, kui see oli ette nähtud. Nimelt alustas ta salvestuslehele salvestamist ühel juhul 03.02.2017. a kell 08:15 ja lõpetas 04.02.2017 kell 14:50, teisel juhul aga 06.02.2017. a kell 14:55 kuni (salvestuslehe kasutamise lõpuaeg loetamatu). Lisaks jättis ta oma salvestuslehele kandmata andmed oma eesnime ja salvestuslehe lõpu koha kohta. Oma tegevusega rikkus Priit Kukuškin salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid, mis on sätestatud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 131 lg-s 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 (edaspidi EÜ määrus nr 165/2014) art 34 lg-s 1, art 36 lg-s 1 ja art 34 lg-s 6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.03.2017. a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,001382 (tl 23) karistati Priit Kukuškinit LS § 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Priit Kukuškin esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 1-3), milles taotleb kohtult Lõuna Prefektuuri 10.03.2017. a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,001382 määratud rahatrahvi vähendamist. Ta töötab E. OÜ-s elektrimontöörina, mitte aga kutselise autojuhina. Seetõttu kasutab ta veokit heal juhul 2-3 korda kuus ning neilgi kordadel väga lühikeste otste sõitmiseks. Tulenevalt sellest ei saa ta minna vastuollu ka sõidu- ja puhkeaja nõuetega ning seda arvestades on temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus väga suur. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et Priit Kukuškini kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.03.2017. a otsus väärteoasjas nr 2780,17,001382 muutmata (vt kirjalikku seisukohta tl 21-22). Priit Kukuškini poolt juhitud sõiduk ei kuulunud ühegi erandi alla. Seega ei oma mingisugust vahet, kas sõidukit kasutatakse tihedalt või harva. Salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuded peavad olema igal juhul täidetud. Priit Kukuškinile määratud rahatrahv on kohane, kuivõrd jääb alla keskmist sanktsioonimäära. Kohtuistungil Priit Kukuškin täiendas kaebust, taotledes otsuse tühistamist; esitades kohtule tõendeid oma väidete kinnituseks. Kohtuvälise menetleja esindaja Vallo Tõnuvere jäi kohtuistungil oma seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 14.02.2017. a kella 10.00 ajal Tartu maakonnas Laeva vallas Kärevere-Kärkna 1. km-l juhtis Priit Kukuškin mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX. Vaidlust ei ole sellegi üle, et Priit Kukuškini poolt juhitava sõiduki näol oli tegu N3 kategooria sõidukiga, mis Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 5 kohaselt on vähemalt neljarattaline veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõiduk, mille täismass on üle 12 t, st üle 12 000 kg. LS § 130 lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 561/2006 (edaspidi EÜ määrus nr 561/2006). EÜ määruse nr 561/2006 art 2 lg 1 p a kohaselt kohaldatakse määrust autoveo puhul, kui tegemist on kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 t. EÜ määruse nr 561/2006 art 4 p a kohaselt on autovedu reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel ning punkti c kohaselt juht on isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Seega oli Priit Kukuškini tegevus käsitletav autoveona EÜ määruse nr 561/2006 art 4 p a mõistes ning teda sai käsitleda juhina sama määruse art 4 p c mõistes. 3 Kohtuväline menetleja on leidnud, et Priit Kukuškin rikkus väärteoprotokollis nimetatud sõidukit juhtides LS § 131 lg-s 1, EÜ määruse nr 165/2014 art 34 lg-s 1 ja art 36 lg-s 1 ning EÜ määruse nr 165/2014 art 34 lg-s 6 sätestatud nõudeid. Seejuures sätestab osutatud LS § 131 lg 1 (Priit Kukuškinile etteheidetava teo ajal kehtinud redaktsioonis), et mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi (LS § 131 lg 1 käesoleval ajal kehtivas sõnastuses - mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub määruse nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi). Väärteoprotokollis viidatud EÜ määruse nr 165/2014 art 34 lg-st 1 tuleneb aga, et juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab, kusjuures salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud, ning ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud; art 34 lg-st 6, et iga analoogsõidumeerikuga varustatud sõiduki juht kannab oma salvestuslehele järgmised andmed:
- a)salvestuslehe kasutamist alustades oma perekonna- ja eesnime;
- b)salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja koha;
- c)iga sõiduki registreerimisnumbri, millele ta on määratud tööle, nii salvestuslehele kantud esimese reisi alguses kui ka salvestuslehe kasutamise ajal, kui tuleb sõidukit vahetada;
- d)läbisõidumõõdiku näidu:
- i)salvestuslehele kantud esimese reisi alguses;
- ii)salvestuslehele kantud viimase reisi lõpus; iii) kui tööpäeva jooksul tuleb sõidukit vahetada, siis esimese sõiduki näidu, mida juht kasutama määrati, ja järgmise sõiduki näidu;
- e)sõidukite vahetamise aja; ning EÜ määruse nr 165/2014 art 36 lg-st 1 omakorda, et kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama
- i)jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;
- ii)juhikaardi, kui tal on see olemas, ja iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud EÜ määrustega nr 165/2014 ja nr 561/2006. Samas tuleneb EÜ määruse nr 165/2014 art 3 lg-st 1, et sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse EÜ määrust nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. Sama artikli lg 2 sätestab, et liikmesriigid võivad selle määruse kohaldamisel teha erandi EÜ määruse nr 561/2006 art 13 lg-tes 1 ja 3 osutatud sõidukitele. Eesti siseriiklikus õiguses on vastavad erandid ära toodud LS § 130 lg-s 12. Järelikult enne, kui saab rääkida LS § 131 lg-s 1, EÜ määruse nr 165/2014 art 34 lg-tes 1 ja 6 ning art 36 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumisest, tuleb kontrollida, kas tegu ei ole mõnega LS § 130 lg-s 12 toodud eranditest, millisel juhul ei ole juhil sõidumeeriku kasutamise kohustust. Kaebuses esitatud asjaolude valguses tuleb eeskätt kontrollida, kas tegu ei ole eranditega LS § 130 lg 12 p 8 järgi, mis näeb ette, et EÜ määruses nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata 4 juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. E. OÜ juhataja A.M. kohtule esitatud avaldusega (tl 71), samuti menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustega (tl 47 ja 47 pöördel) kogumis on tõendatud, et mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX, mida Priit Kukuškin 14.02.2017. a kella 10.00 ajal Tartu maakonnas Laeva vallas Kärevere-Kärkna 1. km-l juhtis, kasutab E. OÜ seonduvalt oma tegevusega, et transportida sellega erinevaid materjale ning tehnikat. Äriregistri väljatrükk (tl 80-81) tõendab, et E. OÜ põhitegevusalaks on elektri- ja sidevõrkude ehitus. Kohus möönab, et elektrivõrkude ehitus ei ole oma sisult üksühene LS § 130 lg 12 p-s 8 nimetatud elektrihooldustööde teostamisega. Samas ilmneb menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustest (vt tl 47 pöördel), et alates 2007. a teeb E. OÜ koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kelle tellimusel teostatakse mitte üksnes ehitus-, vaid ka hooldustöid – ühel päeval tehakse neile ehitustöid, teisel päeva hooldustöid, nt kui on näiteks elektririkked, siis tuleb elektriliinide parandamiseks minna murdunud maste välja vahetama. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab ka E. OÜ juhataja A.M. 02.06.2017. a avaldus selle kohta, et 2007. a-st osutatakse elektrihooldusja ehitustöid Elektrilevi OÜ-le (vt tl 71). Seega tuleb asuda seisukohale, et E. OÜ igapäevane tegevus oli mõnevõrra laiem, kui üksnes äriregistris näidatud elektri- ja sidevõrkude ehitus. Lisaks tuleb tõdeda sedagi, et tegelikkuses ei ole nimetatud tööd tihtipeale üksteisest lahutatavad, kuivõrd elektrihooldustöödega, mille hulka kuuluvad kohtu hinnangul ka elektrirajatiste hooldustööd, võib kaasneda ja tihtipeale kaasnebki ehitustöö, st. liiniposti asendamine. Seega tuleb analüüsida seda, milline oli Priit Kukuškini tegelik tööülesanne kõnealusel päeval, st kas see oli seotud elektrihooldustööga, ning kas tema poolt juhitud sõiduki liikluses osalemisel oli selle ülesande kui põhitööülesande täitmise juures määrav või üksnes abistav roll. E. OÜ juhatuse liikme A.M.poolt 06.06.2017. a väljastatud tõend (tl 52) koostoimes sama isiku poolt esitatud aerofoto paigaldatud masti asukohast Puurmani vallas Toomasel (vt tl 69) kinnitab, et 14.02.2017. a kasutas Priit Kukuškin veoautot Scania (XXX) seoses tööülesannetega – ta vedas Puurmani valda Toomasele elektriõhuliini maste, mis olid mõeldud olemasoleva elektriõhuliini rekonstrueerimiseks. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et tegu on tagantjärgi koostatud dokumendiga, ei muuda A.M. poolt väljastatud tõendit ebausaldusväärseks. Lisaks haakub kõnealune tõend mootorsõiduki Scania sõiduraportiga (tl 27-31), millest nähtub, et 14.02.2017. a kella 13:09:29 alustas nimetatud sõiduk Jõgevamaal Puurmani vallas asuvast Puurmani alevist sõitu samas vallas asuvasse Laasme külla Toomasele, kus ta peatus 3 h 16 min, pärast mida alustas kella 16:28:32 ajal tagasisõitu Puurmani alevisse. 5 Kohus leiab, et eelviidatud Scania sõiduraport (tl 27-31) on oluline selleski mõttes, et ta annab ülevaatliku pildi Scania sõitudest kõnealusel päeval, mis omakorda iseloomustab Priit Kukuškini poolt Scaniaga tehtud töösõitude iseloomu ning sõidu osatähtsust muude tegevusega võrreldes. Sõiduraportist nähtub, et 14.02.2017. a kell 09:44:04 alustas Scania sõitu Tartu maakonnast Tartu vallast Lombi külast Aadusoolt, kus sõidukid tavapäraselt seisavad (vt menetlusaluse isiku kohtus antud ütlusi tl 47 pöördel). Kell 10:02:59 jõudis sõiduk Tartu maakonda Laeva valda Kärevere külla. Võrreldes väärteoprotokollis ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodud aja ja kohaga seotud andmeid (vt tl 24 ja 25) Scania sõiduraporti vastavate andmetega, saab järeldada, et Kärevere külas peatati Scania politsei poolt ning 2 h 26 min jooksul teostati seal käesoleva väärteomenetlusega seotud menetlustoiminguid. Kärevere külast alustas Scania taas sõitu kell 12:29:28 ning väikeste vahepeatuste järel jõudis see kella 13:11:47 ajal Jõgeva maakonda Puurmani valda Laasme külla Toomasele, kuhu, nagu nähtus ka eespoolt, sõitis selleks, et viia sinna elektriliinide rekonstrueerimiseks vajalikke maste. Pärast 3 h 16 min pikkust seismist alustas Scania sealt taas sõitu ning pärast 25 min pikkust vahepeatust Jõgeva maakonnas Puurmani alevikus võttis suuna tagasi Tartu maakonda Tartu valda Lombi külla, kus seisis kuni järgmise päeva kella 08:39:08-ni. Terve päeva kohta sõitis Priit Kukuškin Scaniaga kokku 1 h 23 min, läbides kokku 90,07 km. See-eest seismise peale kulus tal terve tööpäeva jooksul 6 h 27 min, millest, tõsi küll, 2 h 26 min kulus väärteomenetlusega seotud toimingute peale. Seega oli Scania seismise aeg sõitmisele kulunud ajaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur isegi sellisel juhul, kui arvestada seisuajast maha 2 h 26 min väärteotoimingutele kulunud aeg. Eelnev kogumis viitab kohtu hinnangul piisava kindlusega sellele, et Priit Kukuškini poolt teostatav vedu oli täielikult seotud elektriõhuliini rekonstrueerimise, s.o teatavat liiki elektrihooldustöö (elektrirajatise hooldustöö) teostamisega, ning veoautoga liikluses osalemine oli selle töö tegemise juures üksnes abistava tähendusega, kuivõrd sellega toimetati kohapeale tööks vajaminevaid maste. Siinkohal juhib kohus tähelepanu veel järgnevale. Nimelt kinnitas menetlusalune isik Priit Kukuškin kohtus, et ta ei ole kutseline autojuht, vaid töötab E. OÜ-s elektrimontöörina (elektrikuna). Kohtul puudub alus neis ütlustes kahelda, kuivõrd seda on Priit Kukuškin järjepidevalt väitnud kogu menetluse kestel (vt kohtuvälises menetluses antud ütlusi tl 25 pöördel, samuti kaebust tl 1). Samuti haakub Priit Kukuškini poolt väidetu tema tööandja E. OÜ põhitegevusalaga, milleks, nagu nähtus juba eespoolt, on elektri- ja sidevõrkude ehitus. Järelikult tuleb lugeda usaldusväärselt tõendatuks, et Priit Kukuškin töötab E. OÜ-s elektrimontöörina, ning seegi asjaolu viitab pigem sellele, et Scaniaga liikluses osalemine oli elektrihooldustöö kui põhitöö osas pigem abistava rolliga. Sellega leiab kohus, et tulenevalt LS § 130 lg 12 p-st 8 ei pidanud Priit Kukuškin 14.02.2017 ei väärteoprotokollis viidatud ajal ega sellel päeval üldiselt sõidukis kasutama sõidumeerikut ning seega ei saanud kohtuväline menetleja temalt nõuda ka salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete täitmist, millele on viidatud väärteoprotokollis. 6 Asjaolu, et Priit Kukuškini juhitud mootorsõidukil oli sõidumeerik faktiliselt olemas ning et sõidukis oli ka kasutatud salvestuslehti (vt tl 26), ei tähenda, et Priit Kukuškini poolt 14.02.2017. a teostatavatel sõitudel oli kohustus sõidumeerikut kasutada. Priit Kukuškin on kohtu hinnangul piisava usutavusega põhjendanud, miks ta oma sõitudel sõidumeerikut siiski kasutas. Nimelt väitis ta kohtus, et salvestuslehed olid tal olemas, kuna talle oli juba 31.01.2017 analoogset rikkumist politsei poolt ette heidetud ning ta ei tahtnud, et uuesti probleeme tekiks (vt tl 48, 50). Viimast asjaolu kinnitab ka karistusregistri väljavõte (tl 32) ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 28.02.2017. a otsus väärteoasjas nr 2780,17,001004 (tl 82), millest nähtub, et Priit Kukuškinit on 28.02.2017. a LS § 214 järgi, st mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise eest (toime pandud 31.01.2017.
- a)karistatud 35 trahviühiku ehk 140 euro suuruse rahatrahviga. Seega tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.03.2017. a otsus väärteoasjas nr 2780,17,001382 tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, st Priit Kukuškini teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7