← Eesti

2-11-60027/47

Obsah (6)§ 142§ 145§ 367§ 101§ 1028§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. detsember 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numb

) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja Osaühing Xxxx vahel sõlmitud liisingulepingud IVIII on kasutusrendi tüüpi lepingud (liisingulepingud kasutusrendina). Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et liisingulepingutest tulenevate liisinguvõtja kostja Osaühingu Xxxx kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja 28.01.2009 kostja Xxxxga käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt kostja Xxxxkäendab liisingulepingust I-VIII tulenevaid kostja Osaühingu Xxxx kohustusi hageja ees. Kostja Xxxxvastutuse maksimumsumma on 127 823,30 eurot. Kohus kohaldab võlasuhtele sõlmituid lepinguid ja lepingute muudatusi. Kohtu hinnangul pooled on sõlminud kasutusrendilepingu tunnustele vastava liisingulepingud. See nähtub pooltevahelistest lepingutest, mille kohaselt on pooled kokku leppinud lepinguesemete jääkväärtustes. Pooltevahelistest lepingutest ei tulene liisinguvõtja kohustust liisinguesemed 9

(33)liisingulepingute lõppedes omandada. Kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga on tegemist juhul, kui liisingulepingust ei tulene liisinguvõtja kohustust liisinguese liisingulepingu lõppedes omandada. Reeglina antakse liisinguvõtjale kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga siiski liisingueseme väljaostmise õigus kokkulepitud väljaostuhinna tasumise vastu. Antud juhul on liisingulepingutes antud liisinguvõtjale liisingueseme väljaostmise õigus. Erinevalt kapitalirendist ei eksisteeri kasutusrendi puhul liisinguvõtjapoolset liisingulepingu objekti omandamise kohustust. Muus osas ei pruugi praktikas kasutatavad kapitali- ja kasutusrendi tüüpi liisingulepingud üksteisest sisuliselt erineda. Seejuures kostja Xxxxkui käendaja vastutab käenduslepingu alusel solidaarselt liisinguvõtja kostjaga Osaühinguga Xxxx kohustuste täitmise eest

§ 145järgi.

9. Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt soovib hageja kostjatelt liisingulepingute täitmatajätmisest ja ülesütlemisest tulenevate võlgnevuste väljamõistmist. Hageja ei nõua liisinguandja kulude hüvitamist

§ 367

lg 1 järgi ega liisinguandja lisakulude hüvitamist

§ 367lg 4 järgi. Ts

MS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kohus on seisukohal, et kohus saab hageja esitatud asjaoludele seadust kohaldades hinnata, kas hagejal on kostjate vastu nõue. Kohus on seisukohal, et hageja kogunõue koosneb lepingute täitmise nõudest enne lepingute ülesütlemist ja lepingute korralise lõppemisena tekkinud kohustuste osas. Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas ja millised nõuded on hagejal kostjate vastu tulenevalt poolte võlasuhtest. 10.

kommenteeritud väljaande II köites on

§ 367

lg 3 kohta leitud, et liisinguandja ei tohi liisingulepingu ülesütlemise abil rikastuda (RKTKo 3-2-1-29-06 p 28), st sattuda varaliselt paremasse olukorda, kui ta oleks olnud liisingulepingu nõuetekohase täitmise korral kokkulepitud liisinguperioodi lõpuni (Varul, P., Kull I., jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn 2007; §-i 367 kommentaari p 3.4.1, lk 332). Riigikohus on lahendis nr 3-21-40-14, p-s 24 liisingueseme jääkväärtuse riski (muuhulgas jääkväärtuse vähenemise riski) kohta leidnud järgmist. Riskijaotus on mõneti erinev kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul, kui liisinguese tagastatakse lepingu korralisel lõppemisel liisinguandjale ning liisinguvõtjal ei ole selle väljaostmise kohustust. Sellisele lepingule on omane, et liisinguvõtja omafinantseeringu ning liisinguperioodi jooksul tehtavate liisingumaksete kaudu ei toimu kogu liisingueseme soetusmaksumuse (kui liisinguvõtjale liisingulepingu alusel võimaldatud krediidi) tagasimaksmist liisinguandjale. Vastav liisinguperioodi jooksul tagasi maksmata soetusmaksumuse osa kujutab endast liisingueseme jääkmaksumust liisingulepingu korralise lõppemise ajal. Nii kannab liisinguandja selles osas ka liisingueseme jääkväärtuse riski ehk riski, et liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust. Eeltoodud Riigikohtu lahendist tuleneb, et kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel kannab liisinguandja liisingueseme jääkväärtuse riski. Kohtu hinnangul, s.h arvesse võttes, et liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguandjal liisinguvõtja vastu

§-i 367 kulude hüvitamise nõue, kannab liisinguandja ka positiivset liisingueseme jääkväärtuse riski. See tähendab liisingueseme jääkväärtuse riskijaotust selliselt, kasutusrendi lepingu korralisel lõppemisel kui liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ületab liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust, kus liisinguandjal puuduvad liisinguvõtja ees liisingueseme jääkväärtuse osas kohustused ja liisinguandjal ei tulene kohustust arvestada liisinguvõtja võimaliku liisingueseme jääkväärtusest tuleneva nõudega. Seega kasutusrendi lepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kohus leiab, võttes arvesse eeltoodud seisukohti, et kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja 10

(33)liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Vastupidine on olukord, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemisel ei tohi liisinguandja sattuda varaliselt paremasse olukorda, kui ta oleks olnud liisingulepingu nõuetekohase täitmise korral kokkulepitud liisinguperioodi lõpuni (vt ka RKTKo 3-2-1-29-06 p 28). Seega saab tekkida liisinguvõtjal liisinguandja vastu kasutusrendi liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt liisingueseme tagastamisel, kui liisingueseme tegelik väärtus (turuhind) on suurem lepingujärgsest jääkväärtusest, nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastub liisinguandja liisingueseme tagastamisel. Liisinguleping nr xxxx (liisinguleping I) Lepingu täitmise nõue
  1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisingulepingu I ütles hageja üles 01.12.
  2. Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt liisingulepingu I ülesütlemise aja seisuga oli kostja Osaühing Xxxx jätnud hagejale liisingulepingu I muudatuse lisaks oleva maksegraafiku alusel tasumata liisingumakseid kokku 113 672,10 krooni ehk 7264,97 eurot järgmiselt: maksegraafiku kohaselt tuli 16.05.2009 tasuda põhiosamakse 12 498,03 krooni, intress 3124 krooni, käibemaks 2249,65 krooni, seega kokku 17 871,68 krooni. Kostja Osaühing Xxxx tasus üksnes 11 739,71 krooni. Seega on võlg 6131,97 krooni ehk 391,90 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 16.06.2009 tasuda põhiosamakse 12 579,24 krooni, intress 3042,79 krooni, käibemaks 2264,26 krooni, seega kokku 17 886,30 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 886,30 krooni ehk 1143,14 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 16.07.2009 tasuda põhiosamakse 12 660,92 krooni, intress 2961,12 krooni, käibemaks 2278,96 krooni, seega kokku 17 901 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 901 krooni ehk 1144,08 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 16.08.2009 tasuda põhiosamakse 12 743,06 krooni, intress 2878,97 krooni, käibemaks 2293,75 krooni, seega kokku 17 915,79 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 915,79 krooni ehk 1145,03 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 16.09.2009 tasuda põhiosamakse 12 825,83 krooni, intress 2796,20 krooni, käibemaks 2308,65 krooni, seega kokku 17 930,68 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 930,68 krooni ehk 1145,98 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 16.10.2009 tasuda põhiosamakse 12 909,07 krooni, intress 2712,96 krooni, käibemaks 2323,63 krooni, seega kokku 17 945,67 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 945,67 krooni ehk 1146,94 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 16.11.2009 tasuda põhiosamakse 12 992,78 krooni, intress 2629,25 krooni, käibemaks 2338,70 krooni, seega kokku 17 960,73 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 17 960,74 krooni ehk 1147,90 eurot.
  3. Kostjate hinnangul tuleb selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja Osaühing Xxxx võlgnevused, mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest; tuleb analüüsida, milliseid arveid on hageja kostja Osaühingule Xxxx liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud (V kd, tl 2). Kostjad leiavad, et kostjal Osaühingul Xxxx on liisingulepingu I muudatuste alusel tasumata 105 203,19 krooni ehk 6723,70 eurot (V kd, tl 3).
  4. Lepingu eritingimustest tuleneb, et lepingumakseid tasutakse pangaülekandega lepingu tähtaja jooksul võrdsete ajavahemike järel liisinguandja arvete alusel (I kd, tl 21). Lepingu üldtingimustest nähtub, et lepingumaksed on liisinguvõtja poolt liisinguandjale vara kasutamise eest liisinguandja arvete alusel tasutavad maksed (sh esimene lepingumakse), millele lisandub kehtiva seaduse kohaselt arvutatud käibemaks (I kd, tl 24). Kohtu hinnangul peab liisingulepingu I kohaselt liisinguvõtja tasuma lepingumakseid liisinguandja poolt esitatud arvete alusel. Kostjate hinnangul liisingulepingu I muudatuse alusel hageja poolt esitatud arvetest on kostjal Osaühingul Xxxx muuhulgas, kas osaliselt või täielikult tasumata arve nr 10829471 (V kd, tl-d 3, 24) ja arve nr 10896735 (V kd, tl-d 3, 27). Nimetatud arved on väljastatud liisingulepingu nr xxxx (liisinguleping II) alusel, mistõttu need arved ei kuulu liisingulepingu I täitmise arvestusse kuni liisingulepingu I ütlemiseni 01.12.
  5. 11
(33)14. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.01.2009 sõlmiti liisingulepingu I muudatus, millega võimaldati kostjale Osaühingule Xxxx neli kuud põhiosamaksete puhkust ja lepiti kokku uues maksegraafikus. Hageja liisingulepingu I tasumata arvete täitmise arvestus kuni liisingulepingu I ütlemiseni 01.12.2009 on ajavahemiku 16.05.2009 – 16.11.2009 tasumisele kuuluvate lepingumaksete eest (IV kd, tl-d 171-172). Ajavahemiku osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab hagiavalduse terviktekstis kuni liisingulepingu I ülesütlemiseni 01.12.2009 liisingulepingust I tuleneva põhimakse, intressi ja käibemaksu tasumist (IV kd, tl 171-172). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et liisingulepingu nr xxxx (liisinguleping I) alusel on hageja kostjale Osaühingule Xxxx esitanud ajavahemikul 16.05.2009 kuni 16.11.2009 tasumisele kuuluvate lepingumaksete eest järgnevad arved (I kd, tl-d 42-48): 06.05.2009 arve nr 10785297 maksetähtajaga 16.05.2009, mille alusel kuulub tasumisele põhimakse 12 498,03 krooni, käibemaks 2249,65 krooni, intress 1684,36 krooni (kokku 16 432,04 krooni); 05.06.2009 arve nr 10806833 maksetähtajaga 16.06.2009, mille alusel kuulub tasumisele põhimakse 12 579,24 krooni, käibemaks 2264,26 krooni, intress 1640,55 krooni (kokku 16 484,05 krooni); 03.07.2009 arve nr 10829439 maksetähtajaga 16.07.2009, mille alusel kuulub tasumisele põhimakse 12 660,92 krooni, käibemaks 2532,18 krooni, intress 1596,58 krooni (kokku 16 789,68 krooni); 05.08.2009 arve nr 10851498 maksetähtajaga 16.08.2009, mille alusel kuulub tasumisele põhimakse 12 743,06 krooni, käibemaks 2548,61 krooni, intress 1552,14 krooni (kokku 16 843,81 krooni); 04.09.2009 arve nr 10874269 maksetähtajaga 16.09.2009, mille alusel kuulub tasumisele põhimakse 12 825,83 krooni, käibemaks 2565,17 krooni, intress 1507,55 krooni (kokku 16 898,55 krooni); 05.10.2009 arve nr 10896702 maksetähtajaga 16.10.2009, mille alusel kuulub tasumisele põhimakse 12 909,07 krooni, käibemaks 2581,81 krooni, intress 1225,13 krooni (kokku 16 716,01 krooni); 01.11.2009 arve nr 11182866 maksetähtajaga 16.11.2009, mille alusel kuulub tasumisele põhimakse 12 992,78 krooni, käibemaks 2598,56 krooni, intress 1187,42 krooni (kokku 16 778,76 krooni). Hageja liisingulepingust I tuleneva põhimakse, käibemaksu ja intressi nõude suurus liisinguvõtja vastu enne lepingu ülesütlemist 01.12.2009 on kokku summas 116 942,90 krooni (16 432,04+16 484,05+16 789,68+16 843,81+16 898,55+16 716,01+16 778,76). Kostjad on välja toonud, et kostja Osaühing Xxxx tasus 11 739,71 krooni (V kd, tl 4) ning on kohtule esitanud 11 739,71 krooni tasumise kohta maksekorralduse nr 507 (V kd, tl 29). Kohus loeb tuvastatuks 11 739,71 krooni tasumise kostja Osaühingu Xxxx poolt liisingulepingu I täitmiseks. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 6723,71 euro tasumist (116 942,90 - 11 739,71 = 105 203,19 krooni, s.o 6723,71 eurot). Hageja on hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis avaldanud, et nõuab liisingulepingu I täitmiseks 4010,25 eurot. Ülejäänud summade väljamõistmist, millele hageja on hagi alusena tuginenud, hageja hagi esemena ei nõua (V kd, tl 77). Kohus ei saa hageja nõude piire ületada. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust I tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 4010,25 eurot (võlaõigusseadus (

) § 101 lg 1 p 1; 108 lg 1). Liisinguandja kulude hüvitamise nõue 15. Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingust I ei teki hagejal kostja Osaühingu Xxxx vastu hüvitusnõuet (IV kd, tl 178). Hageja hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis nõuab kostjatelt liisingulepingust I üksnes enne lepingu lõppemist (enne ülesütlemist hageja poolt) sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku 12

(33)järgi, s.o lepingu täitmist. Ülejäänud summade väljamõistmist, millele hageja on hagi alusena tuginenud, hageja hagi esemena ei nõua (V kd, tl 76-77). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata kasutusrendilepingu (liisingulepingu I) ülesütlemisel

§-st 367 tulenevat liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ja selle suurust, sest sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita. Kuivõrd sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita, puudub vajadus arvutada võimalikku liisinguandja kulude hüvitamise nõuet lähtuvalt teistest kohtuasjas esitatud hindamisaktidest (sh I. Kukke arvamusest). Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastavasisulised vastuväited liisinguandja kulude hüvitamise nõudele. Liisinguvõtja tasaarvestuse avaldus

  1. Kostjad on esitanud tasaarvestuse avalduse hageja vastu liisingulepingu I liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kostjad tuginevad alternatiivselt erinevatele turuväärtuste hinnangutele (V kd, tl 2-20).
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisingulepingu I ütles hageja üles 01.12.
  3. Kohtu hinnangul saab tekkida liisinguvõtjal liisinguandja vastu kasutusrendi liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt liisingueseme tagastamisel, kui liisingueseme tegelik väärtus (turuhind) on suurem lepingujärgsest jääkväärtusest, nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastub liisinguandja liisingueseme tagastamisel (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 10).
  4. Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingu I esemeks olev vara tagastati liisinguandjale 14.04.2010 (IV kd, tl 175). Kohtule on esitatud liisingulepingu I eseme vastuvõtuakt (III kd tl-d 32-33). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et liisingulepingu I esemeks olev vara oleks tagastatud liisinguandjale muul kuupäeval kui 14.04.
  5. Kohtu hinnangul liisingulepingu I esemeks olev vara tagastati liisinguandjale 14.04.
  7. Riiklikult tunnustatud eksperdi Rein Mündi poolt koostatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et liisingulepingu I liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal
  8. aprillis oli 530 000 krooni koos käibemaksuga, s.o 33 873 eurot (IV kd, tl 45). Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud muude menetlusdokumentidega Rein Mündi ekspertiisiaktis märgitut eksperthinnangut piisaval määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja poolt esitatud hindamisaktid liisinguesemete turuväärtuse kohta usaldusväärseteks tõenditeks, sest neis ei ole nimetatud elementaarseid vara seisundit iseloomustavaid andmeid, nagu vanus, töökorras olek, kulumine, võimalikud vigastused. Samuti ei nähtu, millistest kriteeriumitest lähtuvalt on hindaja turuväärtuse määranud. Kohus loeb liisingulepingu I liisingueseme turuväärtuse tõendatuks riiklikult tunnustatud eksperdi Rein Mündi poolt koostatud ekspertiisiaktiga. See tähendab, et liisingulepingu I liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal oli 530 000 krooni koos käibemaksuga, s.o 33 873 eurot ehk 28 227,50 eurot ilma käibemaksuta (alates 01.07.2009 käibemaksumäär 20%). Kostjad oletavad, et liisingulepingu I muudatuses on jääkväärtus kajastatud käibemaksuta, kuid ei võta seda omaks (V kd, tl 14). Lepingu kohaselt on liisingueseme jääkväärtus lepingu lõppedes 21 678,83 eurot (I kd, tl 41), mis ei sisalda kohtu hinnangul käibemaksu (lepingus toodud summadele lisandub käibemaks eraldi). Eeltoodust tulenevalt oli liisingueseme turuväärtus liisingueseme tagastamise ajal liisingueseme jääkväärtusest 6548,67 euro (28 227,50-21 678,83) võrra suurem. Seetõttu tekkis liisinguvõtjal hageja vastu liisingueseme I tagastamisel nõudeõigus liisingueseme väärtuse (turuväärtuse) ja liisingueseme jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel. Liisinguleping nr xxxx (liisinguleping II) 13

(33)
  1. Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingust II ei teki hagejal kostja Osaühingu Xxxx vastu hüvitusnõuet (IV kd, tl 178). Hageja hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis ei nõua kostjatelt liisingulepingust II tulenevaid nõudeid (sh lepingu täitmist ega liisinguandja kulude hüvitamist) (V kd, tl 76-77). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata hageja võimalikke liisingulepingust II tulenevaid nõudeid. Kuivõrd liisingulepingust II võimalikke nõudeid hageja kostjate vastu ei esita, puudub vajadus arvutada võimalikku liisinguandja kulude hüvitamise nõuet lähtuvalt teistest kohtuasjas esitatud hindamisaktidest (sh I. Kukke arvamusest). Kohus jätab tähelepanuta liisingulepingu II osas kostjate vastuväited liisingulepingust II tulenevatele võimalikele hageja nõuetele. Liisinguvõtja tasaarvestuse avaldus
  2. Kostjad on esitanud tasaarvestuse avalduse hageja vastu liisingulepingu II liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kostjad tuginevad alternatiivselt erinevatele turuväärtuste hinnangutele (V kd, tl-d 2-20).
  3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisingulepingu II ütles hageja üles 18.12.
  4. Kohtu hinnangul saab tekkida liisinguvõtjal liisinguandja vastu kasutusrendi liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt liisingueseme tagastamisel, kui liisingueseme tegelik väärtus (turuhind) on suurem lepingujärgsest jääkväärtusest, nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastub liisinguandja liisingueseme tagastamisel (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 10).
  5. Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingu II esemeks olev vara tagastati liisinguandjale 09.04.2010 (IV kd, tl 175). Kohtule on esitatud liisingulepingu II eseme vastuvõtuakt (III kd tl-d 39-40). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et liisingulepingu II esemeks olev vara oleks tagastatud liisinguandjale muul kuupäeval kui 09.04.
  6. Kohtu hinnangul liisingulepingu II esemeks olev vara tagastati liisinguandjale 09.04.
  8. Riiklikult tunnustatud eksperdi Rein Mündi poolt koostatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et liisingulepingu II liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal
  9. aprillis oli 530 000 krooni koos käibemaksuga, s.o 33 873 eurot (IV kd, tl 45). Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud muude menetlusdokumentidega Rein Mündi ekspertiisiaktis märgitut eksperthinnangut piisaval määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja poolt esitatud hindamisaktid liisinguesemete turuväärtuse kohta usaldusväärseteks tõenditeks, sest neis ei ole nimetatud elementaarseid vara seisundit iseloomustavaid andmeid, nagu vanus, töökorras olek, kulumine, võimalikud vigastused. Samuti ei nähtu, millistest kriteeriumitest lähtuvalt on hindaja turuväärtuse määranud. Kohus loeb liisingulepingu II liisingueseme turuväärtuse tõendatuks riiklikult tunnustatud eksperdi Rein Mündi poolt koostatud ekspertiisiaktiga. See tähendab, et liisingulepingu II liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal oli 530 000 krooni koos käibemaksuga, s.o 33 873 eurot ehk 28 227,50 eurot ilma käibemaksuta (alates 01.07.2009 käibemaksumäär 20%). Kostjad oletavad, et liisingulepingu II muudatuses on jääkväärtus kajastatud käibemaksuta, kuid ei võta seda omaks (V kd, tl 14). Lepingu kohaselt on liisingueseme jääkväärtus lepingu lõppedes 21 678,83 eurot (I kd, tl 67), mis ei sisalda kohtu hinnangul käibemaksu (lepingus toodud summadele lisandub käibemaks eraldi). Eeltoodust tulenevalt oli liisingueseme turuväärtus liisingueseme tagastamise ajal liisingueseme jääkväärtusest 6548,67 euro (28 227,50-21 678,83) võrra suurem. Seetõttu tekkis liisinguvõtjal hageja vastu liisingueseme II tagastamisel nõudeõigus liisingueseme väärtuse (turuväärtuse) ja liisingueseme jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel. 14
(33)Liisinguleping nr xxxx (liisinguleping III) Lepingu täitmise nõue
  1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping III lõppes tähtaja möödumise tõttu 16.05.
  2. Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt liisingulepingu III lõppemise aja seisuga oli kostja Osaühing Xxxx jätnud hagejale liisingulepingu III muudatuse lisaks oleva maksegraafiku alusel tasumata liisingumakseid kokku 24 696,19 krooni ehk 1578,37 eurot järgmiselt: maksegraafiku kohaselt tuli 16.05.2009 tasuda põhiosamakse 24 779,21 krooni, intress 1244,69 krooni, käibemaks 4460,26 krooni, seega kokku 30 484,15 krooni. Kostja Osaühing Xxxx tasus üksnes 5787,96 krooni. Seega on võlg 24 696,19 krooni (1578,37 eurot) (IV kd, tl 172).
  3. Kostjate hinnangul tuleb selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja Osaühingu Xxxx võlgnevused, mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest; tuleb analüüsida, milliseid arveid on hageja kostjale Osaühingule Xxxx liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud (V kd, tl 2). Kostjad leiavad, et kostjal Osaühingul Xxxx on liisingulepingu III muudatuste alusel tasumata 24 122,59 krooni, mis on võrdne 1541,7 euroga (V kd, tl 4).
  4. Lepingu eritingimustest tuleneb, et lepingumakseid tasutakse vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 89). Kohtu hinnangul peab liisingulepingu III kohaselt liisinguvõtja tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule.
  5. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.01.2009 sõlmiti liisingulepingu III muudatus, millega võimaldati kostjale Osaühingule Xxxx neli kuud põhiosamaksete puhkust ja lepiti kokku uues maksegraafikus. Hageja liisingulepingu III maksegraafiku täitmise arvestus kuni liisingulepingu III lõppemiseni on 16.05.2009 tasumisele kuuluva lepingumakse eest (IV kd, tl 172). Kuupäeva osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab hagiavalduse terviktekstis kuni liisingulepingu III lõppemiseni liisingulepingust III tuleneva põhimakse, intressi ja käibemaksu tasumist (IV kd, tl 172). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et liisingulepingu nr xxxx (liisinguleping III) maksegraafiku alusel kuulub 16.05.2009 tasumisele järgnev lepingumakse (I kd, tl 108): põhiosamakse 24 779,21 krooni, intress 1244,69 krooni, käibemaks 4460,26 krooni (kokku 30 484,16 krooni).
  6. Hageja liisingulepingust III tuleneva põhimakse, käibemaksu ja intressi nõude suurus liisinguvõtja vastu liisingulepingu lõppemiseni tähtaja möödumise tõttu 16.05.2009 on kokku summas 30 484,16 krooni (24 779,21+1244,69+4460,26). Hageja ja kostjad ei vaidle selle üle, et kostja Osaühing Xxxx tasus 5787,96 krooni (IV kd, tl 172, V kd, tl 4). Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 1578,37 euro tasumist (30 484,16 - 5787,96 = 24 696,20 krooni, s.o 1578,37 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust III tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 1578,37 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Liisinguandja kulude hüvitamise nõue 30. Hageja hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendist nähtub, et hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingust III liisinguandja kulude hüvitamist (IV kd, tl-d 168-180). Hageja nõuab hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis kostjatelt liisingulepingust III üksnes enne lepingu korralist lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist (V kd, tl-d 76-77). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata liisingulepingu ülesütlemisel

§-st 367 tulenevat liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ja selle suurust, sest sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita. Kuivõrd sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita, puudub vajadus arvutada võimalikku liisinguandja kulude hüvitamise nõuet lähtuvalt teistest 15

(33)kohtuasjas esitatud hindamisaktidest (sh I. Kukke arvamusest). Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastavasisulised vastuväited liisinguandja kulude hüvitamise nõudele. Liisinguvõtja tasaarvestuse avaldus
  1. Kostjad on esitanud tasaarvestuse avaldusel hageja vastu liisingulepingu III liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kostjad tuginevad alternatiivselt erinevatele turuväärtuste hinnangutele (V kd, tl 2-20).
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping III lõppes tähtaja möödumise tõttu 16.05.
  3. Kohtu hinnangul kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 10). Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal Osaühingul Xxxx liisingulepingust III tulenev nõue, mille saaks hageja nõudega tasaarvestada. Liisinguleping nr xxxx (liisinguleping IV) Lepingu täitmise nõue
  4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping IV lõppes tähtaja möödumise tõttu 16.04.
  5. Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt liisingulepingu IV lõppemise aja seisuga oli kostja Osaühing Xxxx jätnud hagejale liisingulepingu IV muudatuse lisaks oleva maksegraafiku alusel tasumata liisingumakseid kokku 25 163,45 krooni (1608,24) eurot järgmiselt. Maksegraafiku kohaselt tuli 16.03.2009 tasuda intress 1212,77 krooni. Kostja Osaühing Xxxx tasus üksnes 699,40 krooni. Seega on võlg 513,37 krooni (32,81 eurot). Maksegraafiku kohaselt tuli 16.04.2009 tasuda põhiosamakse 19 862,26 krooni, intress 1212,61 krooni, käibemaks 3575,12 krooni. Kokku 24 650,08 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 24 650,08 krooni ehk 1575,43 eurot (IV kd, tl-d 172-173).
  6. Kostjate hinnangul tuleb selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja Osaühingu Xxxx võlgnevused, mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest, tuleb analüüsida, milliseid arveid on hageja kostjale Osaühingule Xxxx liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud (V kd, tl 2). Kostjad leiavad, et kostjal Osaühingul Xxxx on liisingulepingu IV muudatuste alusel tasumata 24 604,71 krooni, mis on võrdne 1572,50 euroga (V kd, tl 4).
  7. Lepingu eritingimustest tuleneb, et lepingumakseid tasutakse vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 123). Kohtu hinnangul peab liisingulepingu IV kohaselt liisinguvõtja tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule.
  8. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.01.2009 sõlmiti liisingulepingu IV muudatus, millega võimaldati kostjal Osaühingu Xxxx neli kuud põhiosamaksete puhkust ja lepiti kokku uues maksegraafikus. Hageja liisingulepingu IV maksegraafiku täitmise arvestus kuni liisingulepingu IV lõppemiseni on 16.03.2009 ja 16.04.2009 tasumisele kuuluva lepingumakse eest (IV kd, tl 173). Kuupäevade osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab hagiavalduse terviktekstis kuni liisingulepingu IV lõppemiseni liisingulepingust IV tuleneva põhimakse, intressi ja käibemaksu tasumist (IV kd, tl 173). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et liisingulepingu nr xxxx (liisinguleping IV) maksegraafiku alusel kuulub 16.03.2009 ja 16.04.2009 tasumisele järgnev lepingumakse (I kd, tl 131): 16.03.2009 intress 1212,77 krooni; 16.04.2009 põhiosamakse 19 862,26 krooni, intress 1212,61 krooni, käibemaks 3575,12 krooni (kokku 24 649,99 krooni). 16
(33)37. Hageja liisingulepingust IV tuleneva põhimakse, käibemaksu ja intressi nõude suurus liisinguvõtja vastu liisingulepingu lõppemiseni tähtaja möödumise tõttu 16.04.2009 on kokku summas 25 862,76 krooni (1212,77 + 19 862,26 + 1212,61 + 3575,12). Hageja ja kostjad ei vaidle selle üle, et kostja Osaühing Xxxx tasus 699,40 krooni (IV kd, tl 173, V kd, tl 4). Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 1608,23 euro tasumist (25 862,76 - 699,40 = 25 163,36 krooni, s.o 1608,23 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust IV tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 1608,23 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Liisinguandja kulude hüvitamise nõue 38. Hageja hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendist nähtub, et hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingust IV liisinguandja kulude hüvitamist (IV kd, tl 168-180). Hageja nõuab hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis kostjatelt liisingulepingust IV üksnes enne lepingu korralist lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist (V kd, tl 76-77). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata liisingulepingu ülesütlemisel

§-st 367 tulenevat liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ja selle suurust, sest sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita. Kuivõrd sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita, puudub vajadus arvutada võimalikku liisinguandja kulude hüvitamise nõuet lähtuvalt teistest kohtuasjas esitatud hindamisaktidest (sh I. Kukke arvamusest). Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastavasisulised vastuväited liisinguandja kulude hüvitamise nõudele. Liisinguvõtja tasaarvestuse avaldus

  1. Kostjad on esitanud tasaarvestuse avalduse hageja vastu liisingulepingu IV liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kostjad tuginevad alternatiivselt erinevatele turuväärtuste hinnangutele (V kd, tl 2-20).
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping IV lõppes tähtaja möödumise tõttu 16.04.
  3. Kohtu hinnangul kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 10). Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal Osaühingul Xxxx liisingulepingust III tulenev nõue, mille saaks hageja nõudega tasaarvestada. Liisinguleping nr xxxx (liisinguleping V) Lepingu täitmise nõue
  4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping V lõppes tähtaja möödumise tõttu 01.07.
  5. Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt liisingulepingu V lõppemise aja seisuga oli kostja Osaühing Xxxx jätnud hagejale liisingulepingu V muudatuse lisaks oleva maksegraafiku alusel tasumata liisingumakseid kokku 49 890,85 krooni ehk 3188,61 järgmiselt. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.06.2009 tasuda põhiosamakse 7583,75 krooni, intress 1374,87 krooni, käibemaks 1365,01 krooni. Kokku 10 323,63 krooni. Kostja Osaühing Xxxx tasus üksnes 7381,81 krooni. Seega on võlg 2941,82 krooni ehk 188,02 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.07.2009 tasuda põhiosamakse 38 663,84 krooni, intress 1325,74 krooni, käibemaks 6959,45 krooni. Kokku 46 949,03 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 46 949,03 krooni ehk 3000,59 eurot.
  6. Kostjate hinnangul tuleb selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja Osaühingu Xxxx võlgnevused, mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest, tuleb analüüsida, milliseid arveid on hageja kostjale Osaühingule Xxxx liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud (V kd, tl 2). 17

(33)Kostjad leiavad, et kostjal Osaühingul Xxxx on liisingulepingu V muudatuste alusel tasumata 48 646,48 krooni, mis on võrdne 3109,07 euroga (V kd, tl 4).
  1. Lepingu eritingimustest tuleneb, et lepingumakseid tasutakse vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 142). Kohtu hinnangul peab liisingulepingu V kohaselt liisinguvõtja tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.01.2009 sõlmiti liisingulepingu V muudatus, millega võimaldati kostjale Osaühingule Xxxx neli kuud põhiosamaksete puhkust ja lepiti kokku uues maksegraafikus. Hageja liisingulepingu V maksegraafiku täitmise arvestus kuni liisingulepingu V lõppemiseni on 01.06.2009 ja 01.07.2009 tasumisele kuuluva lepingumakse eest (IV kd, tl 173). Kuupäevade osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab hagiavalduse terviktekstis kuni liisingulepingu V lõppemiseni liisingulepingust V tuleneva põhimakse, intressi ja käibemaksu tasumist (IV kd, tl 173). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et liisingulepingu nr xxxx (liisinguleping V) maksegraafiku alusel kuulub 01.06.2009 ja 01.07.2009 tasumisele järgnev lepingumakse (I kd, tl 162): -01.06.2009 põhiosamakse 7583,75 krooni, intress 1374,87 krooni, käibemaks 1365,08 krooni (kokku 10 323,69 krooni); 01.07.2009 põhiosamakse 38 663,84 krooni, intress 1325,74 krooni, käibemaks 6959,49 krooni (kokku 46 949,07 krooni).
  3. Hageja liisingulepingust V tuleneva põhimakse, käibemaksu ja intressi nõude suurus liisinguvõtja vastu liisingulepingu lõppemiseni tähtaja möödumise tõttu 01.07.2009 on kokku summas 57 272,77 krooni (7583,75 + 1374,87 + 1365,08 + 38 663,84 + 1325,74 + 6959,49). Kostjad on välja toonud, et kostja Osaühing Xxxx tasus kokku 7381,76 krooni (V kd, tl 4) ning on kohtule esitanud maksekorralduse nr 495 ja 510 (V kd, tl-d 45-46). Kohus loeb tuvastatuks 7381,76 krooni tasumise kostja Osaühingu Xxxx poolt liisingulepingu V täitmiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 3188,61 euro tasumist (57 272,77 - 7381,76 = 49 891,01 krooni, s.o 3188,61 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust V tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 3188,61 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Liisinguandja kulude hüvitamise nõue 46. Hageja hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendist nähtub, et hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingust V liisinguandja kulude hüvitamist (IV kd, tl 168-180). Hageja hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis nõuab kostjatelt liisingulepingust V üksnes enne lepingu korralist lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist (V kd, tl 76-77). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata liisingulepingu ülesütlemisel

§-st 367 tulenevat liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ja selle suurust, sest sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita. Kuivõrd sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita, puudub vajadus arvutada võimalikku liisinguandja kulude hüvitamise nõuet lähtuvalt teistest kohtuasjas esitatud hindamisaktidest (sh I. Kukke arvamusest). Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastavasisulised vastuväited liisinguandja kulude hüvitamise nõudele. Liisinguvõtja tasaarvestuse avaldus

  1. Kostjad on esitanud tasaarvestuse avaldusel hageja vastu liisingulepingu V liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kostjad tuginevad alternatiivselt erinevatele turuväärtuste hinnangutele (V kd, tl 2-20).
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping V lõppes tähtaja möödumise tõttu 01.07.
  3. Kohtu hinnangul kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub 18

(33)liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 10). Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal Osaühingul Xxxx liisingulepingust V tulenev nõue, mille saaks hageja nõudega tasaarvestada. Liisinguleping nr xxxx(liisinguleping VI) Lepingu täitmise nõue
  1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping VI lõppes tähtaja möödumise tõttu 16.05.
  2. Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt liisingulepingu VI lõppemise aja seisuga oli kostja Osaühing Xxxx jätnud hagejale liisingulepingu VI muudatuse lisaks oleva maksegraafiku alusel tasumata liisingumakseid kokku 46 888,79 krooni ehk 2996,74 järgmiselt. Maksegraafiku kohaselt tuli 16.05.2009 tasuda põhiosamakse 38 613,15 krooni, intress 1325,27 krooni, käibemaks 6950,37 krooni, seega kokku 46 888,79 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 46 888,79 krooni (2996,74 eurot) (IV kd, tl 173).
  3. Kostjate hinnangul tuleb selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja Osaühingu Xxxx võlgnevused, mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest, tuleb analüüsida, milliseid arveid on hageja kostjale Osaühingule Xxxx liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud (V kd, tl 2). Kostjad leiavad, et kostjal Osaühingul Xxxx on liisingulepingu VI muudatuste alusel tasumata 40 538,49 krooni, mis on võrdne 2590,80 euroga (V kd, tl 4-5).
  4. Lepingu eritingimustest tuleneb, et lepingumakseid tasutakse vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 177). Kohtu hinnangul peab liisingulepingu VI kohaselt liisinguvõtja tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule.
  5. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.01.2009 sõlmiti liisingulepingu VI muudatus, millega võimaldati kostjale Osaühingule Xxxx neli kuud põhiosamaksete puhkust ja lepiti kokku uues maksegraafikus. Hageja liisingulepingu VI maksegraafiku täitmise arvestus kuni liisingulepingu VI lõppemiseni on 16.05.2009 tasumisele kuuluva lepingumakse eest (IV kd, tl 173). Kuupäeva osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab hagiavalduse terviktekstis kuni liisingulepingu VI lõppemiseni liisingulepingust VI tuleneva põhimakse, intressi ja käibemaksu tasumist (IV kd, tl 173). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et liisingulepingu nr xxxx(liisinguleping VI) maksegraafiku alusel kuulub 16.05.2009 tasumisele järgnev lepingumakse (I kd, tl 187): 16.05.2009 põhiosamakse 38 613,15 krooni, intress 1325,27 krooni, käibemaks 6950,37 krooni (kokku 46 888,78 krooni).
  6. Hageja liisingulepingust VI tuleneva põhimakse, käibemaksu ja intressi nõude suurus liisinguvõtja vastu liisingulepingu lõppemiseni tähtaja möödumise tõttu 16.05.2009 on kokku 46 888,78 krooni. Hageja on välja toonud, et kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Kostjad on välja toonud, et kostja Osaühing Xxxx tasus 5739,61 krooni (V kd, tl 5) ning väite tõendamiseks on kohtule esitatud maksekorralduse nr 509 (V kd, tl 48). Kohus loeb tuvastatuks 5739,61 krooni tasumise kostja Osaühingu Xxxx poolt liisingulepingu VI täitmiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 2629,91 euro tasumist (46 888,78 - 5739,61 = 41 149,17 krooni, s.o 2629,91 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust VI tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 2629,91 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Liisinguandja kulude hüvitamise nõue 54. Hageja hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendist nähtub, et hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingust VI liisinguandja kulude hüvitamist (IV kd, tl 168-180). Hageja hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis nõuab kostjatelt liisingulepingust VI üksnes enne lepingu korralist 19

(33)lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist (V kd, tl 76-77). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata liisingulepingu ülesütlemisel

§-st 367 tulenevat liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ja selle suurust, sest sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita. Kuivõrd sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita, puudub vajadus arvutada võimalikku liisinguandja kulude hüvitamise nõuet lähtuvalt teistest kohtuasjas esitatud hindamisaktidest (sh I. Kukke arvamusest). Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastavasisulised vastuväited liisinguandja kulude hüvitamise nõudele. Liisinguvõtja tasaarvestuse avaldus

  1. Kostjad on esitanud tasaarvestuse avalduse hageja vastu liisingulepingu VI liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kostjad tuginevad alternatiivselt erinevatele turuväärtuste hinnangutele (V kd, tl 2-20).
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguleping VI lõppes tähtaja möödumise tõttu 16.05.
  3. Kohtu hinnangul kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 10). Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal Osaühingul Xxxx liisingulepingust VI tulenev nõue, mille saaks hageja nõudega tasaarvestada. Liisinguleping nr xxxx (liisinguleping VII) Lepingu täitmise nõue
  4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ütles liisingulepingu VII üles 18.12.
  5. Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt liisingulepingu VII ülesütlemise aja seisuga oli kostja Osaühing Xxxx jätnud hagejale liisingulepingu VII muudatuse lisaks oleva maksegraafiku alusel tasumata liisingumakseid kokku 55 801,17 krooni ehk 3566,35 eurot järgmiselt. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.06.2009 tasuda põhiosamakse 7343,73 krooni, intress 1694,37 krooni, käibemaks 1321,87 krooni, seega kokku 10 359,97 krooni. Kostja Osaühing Xxxx tasus üksnes 6488,45 krooni. Seega võlg 3871,52 krooni ehk 247,44 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.07.2009 tasuda põhiosamakse 7391,30 krooni, intress 1646,80 krooni, käibemaks 1330,43 krooni, seega kokku 10 368,54 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega võlg 10 368,54 krooni ehk 662,67 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.08.2009 tasuda põhiosamakse 7439,33 krooni, intress 1598,77 krooni, käibemaks 1339,08 krooni, seega kokku 10 377,18 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 377,18 krooni ehk 663,22 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.09.2009 tasuda põhiosamakse 7487,68 krooni, intress 1550,42 krooni, käibemaks 1347,78 krooni, seega kokku 10 385,88 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 385,88 krooni ehk 663,78 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.10.2009 tasuda põhiosamakse 7536,18 krooni, intress 1501,92 krooni, käibemaks 1356,51 krooni, seega kokku 10 394,62 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 394,62 krooni ehk 664,34 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.11.2009 tasuda põhiosamakse 7585,16 krooni, intress 1452,94 krooni, käibemaks 1365,33 krooni, seega kokku 10 403,43 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 403,43 krooni ehk 664,90 eurot (IV kd, tl 173-174).
  6. Kostjate hinnangul tuleb selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja Osaühingu Xxxx võlgnevused, mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest, tuleb analüüsida, milliseid arveid on hageja kostjale liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud (V kd, tl 2). Kostjad leiavad, et kostja Osaühingul Xxxx on liisingulepingu VII muudatuste alusel tasumata 51 343,23 krooni, mis on võrdne 3281,40 euroga (V kd, tl 5). 20

(33)
  1. Lepingu eritingimustest tuleneb, et lepingumakseid tasutakse vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 195). Kohtu hinnangul peab liisingulepingu VII kohaselt liisinguvõtja tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.01.2009 sõlmiti liisingulepingu VII muudatus, millega võimaldati kostjale Osaühingule Xxxx neli kuud põhiosamaksete puhkust ja lepiti kokku uues maksegraafikus. Hageja liisingulepingu VII maksegraafiku täitmise arvestus kuni liisingulepingu VII ülesütlemiseni 18.12.2009 hageja poolt on ajavahemiku 01.06.2009 – 01.11.2009 eest tasumisele kuuluvate lepingumaksete eest (IV kd, tl-d 173-174). Ajavahemiku osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab hagiavalduse terviktekstis kuni liisingulepingu VII ülesütlemiseni hageja poolt liisingulepingust VII tuleneva põhimakse, intressi ja käibemaksu tasumist (IV kd, tl 173-174). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et liisingulepingu nr xxxx (liisinguleping VII) maksegraafiku alusel kuuluvad ajavahemikul 01.06.2009 – 01.11.2009 tasumisele järgnevad lepingumakse (I kd, tl 187): 01.06.2009 põhiosamakse 7343,73 krooni, intress 1694,37 krooni, käibemaks 1321,87 krooni (kokku 10 359,97 krooni); 01.07.2009 põhiosamakse 7391,30 krooni, intress 1646,80 krooni, käibemaks 1330,43 krooni (kokku 10 368,54 krooni); 01.08.2009 põhiosamakse 7439,33 krooni, intress 1598,77 krooni, käibemaks 1339,08 krooni (kokku 10 377,18 krooni); 01.09.2009 põhiosamakse 7487,68 krooni, intress 1550,42 krooni, käibemaks 1347,78 krooni (kokku 10 385,88 krooni); 01.10.2009 põhiosamakse 7536,18 krooni, intress 1501,92 krooni, käibemaks 1356,51 krooni (kokku 10 394,62 krooni); 01.11.2009 põhiosamakse 7585,16 krooni, intress 1452,94 krooni, käibemaks 1365,33 krooni (kokku 10 403,43 krooni).
  3. Hageja liisingulepingust VII tuleneva põhimakse, käibemaksu ja intressi nõude suurus liisinguvõtja vastu liisingulepingu ülesütlemise tõttu 18.12.2009 hageja poolt on kokku summas 62 289,62 krooni (10 359,97+10 368,54+10 377,18+10 385,88+10 394,62+10 403,43). Hageja on välja toonud, et kostja Osaühing Xxxx tasus 6488,45 krooni. Kostjad on välja toonud, et kostja Osaühing Xxxx tasus 7067,42 krooni (V kd, tl 5) ning on kohtule esitanud väite tõendamiseks maksekorraldused nr 511 ja 494 (V kd, tl 55). Kohus loeb nende põhjal tuvastatuks 7067,42 krooni tasumise kostja Osaühingu Xxxx poolt liisingulepingu VII täitmiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 3529,34 euro tasumist (62 289,62 - 7067,42 = 55 222,20 krooni, s.o 3529,34 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust VII tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 3529,34 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Liisinguandja kulude hüvitamise nõue 62. Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingust VII on hagejal kostja Osaühingu Xxxx vastu hüvitusnõue 1482,86 eurot (IV kd, tl 179). Hageja nõuab hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis kostjatelt liisingulepingust VII üksnes enne lepingu lõppemist (enne ülesütlemist hageja poolt) sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist. Ülejäänud summade väljamõistmist, millele hageja on hagi alusena tuginenud, hageja hagi esemes ei nõua (V kd, tl-d 76-77). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata kasutusrendilepingu (liisingulepingu VII) ülesütlemisel

§-st 367 tulenevat liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ja selle suurust, sest sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita. Kuivõrd sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita, puudub vajadus arvutada võimalikku liisinguandja kulude hüvitamise nõuet lähtuvalt teistest kohtuasjas esitatud hindamisaktidest (sh I. Kukke arvamusest). Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastavasisulised vastuväited liisinguandja kulude hüvitamise nõudele. 21

(33)Liisinguvõtja tasaarvestuse avaldus
  1. Kostjad on esitanud tasaarvestuse avaldusel hageja vastu liisingulepingu VII liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kostjad tuginevad alternatiivselt erinevatele turuväärtuste hinnangutele (V kd, tl 2-20).
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisingulepingu VII ütles hageja üles 18.12.
  3. Kohtu hinnangul saab liisinguvõtjal tekkida liisinguandja vastu kasutusrendi liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt liisingueseme tagastamisel, kui liisingueseme tegelik väärtus (turuhind) on suurem lepingujärgsest jääkväärtusest, nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastub liisinguandja liisingueseme tagastamisel (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 10).
  4. Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingu VII esemeks olev vara tagastati liisinguandjale 09.04.2010 (IV kd, tl 175). Kohtule on esitatud liisingulepingu VII eseme vastuvõtuakt (III kd tl-d 73-74). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et liisingulepingu VII esemeks olev vara oleks tagastatud liisinguandjale muul kuupäeval kui 09.04.
  5. Kohtu hinnangul liisingulepingu VII esemeks olev vara tagastati liisinguandjale 09.04.
  7. Riiklikult tunnustatud eksperdi Rein Mündi poolt koostatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et liisingulepingu VII liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal
  8. aprillis oli 215 000 krooni koos käibemaksuga, s.o 13 741 eurot (IV kd, tl 46). Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud muude menetlusdokumentidega Rein Mündi ekspertiisiaktis märgitut eksperthinnangut piisaval määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja poolt esitatud hindamisaktid liisinguesemete turuväärtuse kohta usaldusväärseteks tõenditeks, sest neis ei ole nimetatud elementaarseid vara seisundit iseloomustavaid andmeid, nagu vanus, töökorras olek, kulumine, võimalikud vigastused. Samuti ei nähtu, millistest kriteeriumitest lähtuvalt on hindaja turuväärtuse määranud. Kohus loeb liisingulepingu VII liisingueseme turuväärtuse tõendatuks riiklikult tunnustatud eksperdi Rein Mündi poolt koostatud ekspertiisiaktiga. See tähendab, et liisingulepingu VII liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal oli 215 000 krooni koos käibemaksuga, s.o 13 741 eurot ehk 11 450,83 eurot ilma käibemaksuta (alates 01.07.2009 käibemaksumäär 20%). Kostjad oletavad, et liisingulepingu VII muudatuses on jääkväärtus kajastatud käibemaksuta, kuid ei võta seda omaks (V kd, tl 15). Lepingu kohaselt on liisingueseme jääkväärtus lepingu lõppedes 11 849,22 eurot (II kd, tl 18), mis ei sisalda kohtu hinnangul käibemaksu (lepingus toodud summadele lisandub käibemaks eraldi). Eeltoodust tulenevalt ei olnud liisingueseme turuväärtus liisingueseme tagastamise ajal liisingueseme jääkväärtusest suurem. Seetõttu ei tekkinud liisinguvõtjal hageja vastu liisingueseme VII tagastamisel nõudeõigust liisingueseme väärtuse (turuväärtuse) ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest liisinguandja ei rikastunud liisingueseme tagastamisel. Liisinguleping nr xxxx (liisinguleping VIII) Lepingu täitmise nõue
  9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ütles liisingulepingu VIII üles 18.12.
  10. Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt liisingulepingu VIII ülesütlemise aja seisuga oli kostja Osaühing Xxxx jätnud hagejale liisingulepingu VIII muudatuse lisaks oleva maksegraafiku alusel tasumata liisingumakseid kokku 54 289,96 krooni ehk 3469,76 eurot järgmiselt. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.06.2009 tasuda põhiosamakse 7114,04 krooni, intress 1728,32 krooni, käibemaks 22
(33)1280,53 krooni, kokku 10 122,89 krooni. Kostja Osaühing Xxxx tasus üksnes 6573,13 krooni. Seega on võlg 3549,76 krooni ehk 226,87 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.07.2009 tasuda põhiosamakse 7160,20 krooni, intress 1682,17 krooni, käibemaks 1288,84 krooni, kokku 10 131,20 krooni. Kostja Osaühing Xxxx ei tasunud midagi. Seega on võlg 10 131,20 krooni ehk 647,50 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.08.2009 tasuda põhiosamakse 7206,67 krooni, intress 1635,70 krooni, käibemaks 1297,20 krooni, seega kokku 10 139,56 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 139,56 krooni ehk 648,04 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.09.2009 tasuda põhiosamakse 7253,45 krooni, intress 1588,91 krooni, käibemaks 1305,62 krooni, seega kokku 10 147,98 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 147,98 krooni ehk 648,57 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.10.2009 tasuda põhiosamakse 7300,55 krooni, intress 1541,82 krooni, käibemaks 1314,10 krooni, seega kokku 10 156,47 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 156,47 krooni ehk 649,12 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli 01.11.2009 tasuda põhiosamakse 7347,96 krooni, intress 1494,41 krooni, käibemaks 1322,63 krooni, seega kokku 10 165 krooni. Kostja Osaühing Xxxx midagi ei tasunud. Seega on võlg 10 165 krooni ehk 649,66 eurot (IV kd, tl 174).
  1. Kostjate hinnangul tuleb selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja Osaühingu Xxxx võlgnevused, mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest, tuleb analüüsida, milliseid arveid on hageja kostjale liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud (V kd, tl 2). Kostjad leiavad, et kostjal Osaühingul Xxxx on liisingulepingu VIII muudatuste alusel tasumata 49 704,25 krooni, mis on võrdne 3176,60 euroga (V kd, tl 6).
  2. Lepingu eritingimustest tuleneb, et lepingumakseid tasutakse vastavalt maksegraafikule (II kd, tl 37). Kohtu hinnangul peab liisingulepingu VIII kohaselt liisinguvõtja tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule.
  3. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.01.2009 sõlmiti liisingulepingu VIII muudatus, millega võimaldati kostjale Osaühingule Xxxx neli kuud põhiosamaksete puhkust ja lepiti kokku uues maksegraafikus. Hageja liisingulepingu VIII maksegraafiku täitmise arvestus kuni liisingulepingu VIII ülesütlemiseni 18.12.2009 hageja poolt on ajavahemiku 01.06.2009 – 01.11.2009 eest tasumisele kuuluvate lepingumaksete kohta (IV kd, tl 174). Kostjad ei ole ajavahemiku osas vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab hagiavalduse terviktekstis kuni liisingulepingu VIII ülesütlemiseni hageja poolt liisingulepingust VIII tuleneva põhimakse, intressi ja käibemaksu tasumist (IV kd, tl 174). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et liisingulepingu nr xxxx (liisinguleping VIII) maksegraafiku alusel kuuluvad ajavahemikul 01.06.2009 – 01.11.2009 tasumisele järgnevad lepingumakse (II kd, tl 47): 01.06.2009 põhiosamakse 7114,04 krooni, intress 1728,32 krooni, käibemaks 1280,53 krooni (kokku 10 122,89 krooni); 01.07.2009 põhiosamakse 7160,20 krooni, intress 1682,17 krooni, käibemaks 1288,84 krooni (kokku 10 131,20 krooni); 01.08.2009 põhiosamakse 7206,67 krooni, intress 1635,70 krooni, käibemaks 1297,20 krooni (kokku 10 139,56 krooni); 01.09.2009 põhiosamakse 7253,45 krooni, intress 1588,91 krooni, käibemaks 1305,62 krooni (kokku 10 147,98 krooni); 01.10.2009 põhiosamakse 7300,55 krooni, intress 1541,82 krooni, käibemaks 1314,10 krooni (kokku 10 156,46 krooni); 01.11.2009 põhiosamakse 7347,96 krooni, intress 1494,41 krooni, käibemaks 1322,63 krooni (kokku 10 165 krooni). Hageja liisingulepingust VIII tuleneva põhimakse, käibemaksu ja intressi nõude suurus liisinguvõtja vastu liisingulepingu ülesütlemise tõttu 18.12.2009 hageja poolt on kokku summas 60 863,09 krooni (10 122,89 + 10 131,20 + 10 139,56 + 10 147,98 + 10 156,46 + 10 165). Hageja on välja toonud, et kostja Osaühing Xxxx tasus 6573,13 krooni (IV kd, tl 174). Kostjad on välja toonud, et kostja 23
(33)Osaühing Xxxx tasus 7153,13 krooni (V kd, tl 6) ning on kohtule väite tõendamiseks esitanud maksekorraldused nr 492 ja 514 (V kd, tl 62). Kohus loeb maksekorraldustega tõendatuks 7153,13 krooni tasumise kostja Osaühingu Xxxx poolt liisingulepingu VIII täitmiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 3529,34 euro tasumist (60 863,09 - 7153,13 = 53 709,96 krooni, s.o 3432,69 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust VIII tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 3432,69 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Liisinguandja kulude hüvitamise nõue 71. Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingust VIII on hagejal kostja Osaühingu Xxxx vastu hüvitusnõue 1921,55 eurot (IV kd, tl 179). Hageja hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis nõuab kostjatelt liisingulepingust VIII üksnes enne lepingu lõppemist (enne ülesütlemist hageja poolt) sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist. Ülejäänud summade väljamõistmist, millele hageja on hagi alusena tuginenud, hageja hagi esemes ei nõua (V kd, tl-d 76-77). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata kasutusrendilepingu (liisingulepingu VIII) ülesütlemisel

§-st 367 tulenevat liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ja selle suurust, sest sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita. Kuivõrd sellist nõuet hageja kostjate vastu ei esita, puudub vajadus arvutada võimalikku liisinguandja kulude hüvitamise nõuet lähtuvalt teistest kohtuasjas esitatud hindamisaktidest (sh I. Kukke arvamusest). Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastavasisulised vastuväited liisinguandja kulude hüvitamise nõudele. Liisinguvõtja tasaarvestuse avaldus

  1. Kostjad on esitanud tasaarvestuse avaldusel hageja vastu liisingulepingu VIII liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kostjad tuginevad alternatiivselt erinevatele turuväärtuste hinnangutele (V kd, tl-d 2-20).
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisingulepingu VIII ütles hageja üles 18.12.
  3. Kohtu hinnangul saab tekkida liisinguvõtjal liisinguandja vastu kasutusrendi liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt liisingueseme tagastamisel, kui liisingueseme tegelik väärtus (turuhind) on suurem lepingujärgsest jääkväärtusest, nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastub liisinguandja liisingueseme tagastamisel (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 10).
  4. Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingu VIII esemeks olev vara tagastati liisinguandjale 09.04.2010 (IV kd, tl 175). Kohtule on esitatud liisingulepingu VIII eseme vastuvõtuakt (III kd tl-d 80-81). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et liisingulepingu VIII esemeks olev vara oleks tagastatud liisinguandjale muul kuupäeval kui 09.04.
  5. Kohtu hinnangul liisingulepingu VIII esemeks olev vara tagastati liisinguandjale 09.04.
  7. Riiklikult tunnustatud eksperdi Rein Mündi koostatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et liisingulepingu VIII liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal
  8. aprillis oli 215 000 krooni koos käibemaksuga, s.o 13 741 eurot (IV kd, tl 46). Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud muude menetlusdokumentidega Rein Mündi ekspertiisiaktis märgitut eksperthinnangut piisaval määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja poolt esitatud hindamisaktid liisinguesemete turuväärtuse kohta usaldusväärseteks tõenditeks, sest neis ei ole nimetatud elementaarseid vara seisundit iseloomustavaid andmeid nagu vanus, töökorras olek, kulumine, võimalikud vigastused. Samuti ei nähtu, millistest kriteeriumitest lähtuvalt on hindaja turuväärtuse määranud. Kohus loeb liisingulepingu VIII liisingueseme turuväärtuse tõendatuks riiklikult tunnustatud eksperdi Rein 24

(33)Mündi koostatud ekspertiisiaktiga. See tähendab, et liisingulepingu VIII liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal oli 215 000 krooni koos käibemaksuga, s.o 13 741 eurot ehk 11 450,83 eurot ilma käibemaksuta (alates 01.07.2009 käibemaksumäär 20%). Kostjad oletavad, et liisingulepingu VIII muudatuses on jääkväärtus kajastatud käibemaksuta, kuid ei võta seda omaks (V kd, tl 15). Lepingu kohaselt on liisingueseme jääkväärtus lepingu lõppedes 185 400,01 krooni, s.o 11 849,22 eurot (II kd, tl 47), mis ei sisalda kohtu hinnangul käibemaksu (lepingus toodud summadele lisandub käibemaks eraldi). Eeltoodust tulenevalt ei olnud liisingueseme turuväärtus liisingueseme tagastamise ajal liisingueseme jääkväärtusest suurem. Seetõttu ei tekkinud liisinguvõtjal hageja vastu liisingueseme VIII tagastamisel nõudeõigust liisingueseme väärtuse (turuväärtuse) ja liisingueseme jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest liisinguandja ei rikastunud liisingueseme tagastamisel. Nõuete lahendamine
  1. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: liisingulepingust I tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist summas 4010,25 eurot; liisingulepingust III tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist summas 1578,37 eurot; liisingulepingust IV tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist summas 1608,23 eurot; liisingulepingust V tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist summas 3188,61 eurot; liisingulepingust VI tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist summas 2629,91 eurot; liisingulepingust VII tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist summas 3529,34 eurot; liisingulepingust VIII tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist summas 3432,69 eurot; Kokku on hageja raha tasumise nõude suurus Osaühingu Xxxx vastu 19 977,40 eurot.
  2. Kostjad on vastuses hagiavalduse terviktekstile avaldanud, et nad tasaarvestavad, kas kostja Osaühingu Xxxx 30 943,98 euro suuruse nõude (kui kohus nõustub käesoleva protsessidokumendi punktis 7.2.
  3. esiletooduga) 10 919,56 euro suuruse hageja nõudega Osaühingu Xxxx vastu (mis jäi järgi peale tasaarvestuse teostamist käesoleva protsessidokumendi punktis 6.2.2.3.) või kostja Osaühingu Xxxx 12 300,60 euro suuruse nõude (kui kohus nõustub käesoleva protsessidokumendi punktis 7.2.
  4. esiletooduga) hageja vastu hageja 13 863,35 euro suuruse nõudega Osaühingu Xxxx vastu (mis jäi järgi peale tasaarvestuse teostamist käesoleva protsessidokumendi punktis 6.2.2.3.). Tasaarvestuse teostamise tagajärjel hageja nõue kostjate vastu kas lõpeb üldse või jääb nõude suuruseks 1562,75 eurot (V kd, tl 16). 78.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 149

lg 3 sätestab, et käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. 79. Kohus eelnevalt tuvastas järgmist liisingulepingute osas, mille hageja ütles üles. Liisingulepingust I tekkis liisinguvõtjast kostjal Osaühingul Xxxx hageja vastu liisingueseme I tagastamisel nõudeõigus liisingueseme väärtuse (turuväärtuse) ja liisingueseme jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel. Liisingulepingust II tekkis liisinguvõtjast kostjal Osaühingul Xxxx hageja vastu liisingueseme II tagastamisel nõudeõigus liisingueseme väärtuse (turuväärtuse) ja liisingueseme jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel. 25

(33)
  1. Kohus on seisukohal, et kostja Osaühing Xxxx on esitanud tasaarvestuse avalduse ja kostja Xxxxon esitanud oma kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Kohtu hinnangul saab kostja Osaühing Xxxx tasaarvestada ja kostja Xxxxl on seetõttu õigus keelduda hageja nõude rahuldamisest 13 097,34 euro (6548,67 + 6548,67) ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt 6880,06 euro tasumist (19 977,40 - 13 097,34 = 6880,06). Hageja nõudis hagi esitamisel kostjatelt 20 418,32 euro tasumist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 6880,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi 13 538,26 euro tasumise nõudes rahuldamata (20 418,32 - 6880,06 = 13 538,26).
  2. Hageja poolt liisingulepingutest tulenevate lepingumaksete nõudmine on põhjendatud 6880,06 euro ulatuses. Muuhulgas hageja ei nõua liisingulepingust II tulenevate lepingumaksete tasumist ning hageja nõuab liisingulepingust I 6723,71 euro asemel 4010,25 euro tasumist. Kohtu hinnangul ei anna kostjate poolt hea usu põhimõttele tuginemine alust jätta kohaldamata seadusest ja lepingutest ning selle lisadest tulenev. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 33,70% (6880,06 eurot) ulatuses ning jättis hagi 66,30% (13 538,26 eurot) ulatuses rahuldamata. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 66,30% ulatuses hageja kanda ja 33,70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud
  4. Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15). Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Hageja märkis oma lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 3474,17 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2556,46 eurot ning eksperditasu kokku summas 1728 eurot. Kokku menetluskulud maakohtus 7758,63 eurot, mida hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja ei nõua kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja on põhjendanud lepingulise esindaja kulude suurust 30.10.2015 menetluskulude nimekirjas järgmiselt. Kuupäev, õigustoimingu kirjeldus, aeg: 07.06.2012 asja materjalidega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund 15 minutit; 08.06.2012 hageja arvamuse koostamine kostjate 07.06.12 vastuse kohta 45minutit; 06.08.2012 ekspertiisitaotluse koostamine ja esitamine 1 tund 30 minutit; 16.08.2012 kostjate vastuväidete osas kirjaliku seisukoha koostamine 45 minutit; 16.08.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit; 16.08.2012 kohtuistungil esindamine 30 minutit; 19.02.2014 ekspertiisi ettevalmistava määrusega tutvumine ning määruse täitmine 15 minutit; 26.03.2014 kohtu 26.03.2014 määrusega tutvumine ekspertiisi määramise kohta 15 minutit; 25.06.2014 kostja AS-i Xxxxtaotlusega jätta tema vastu esitatud hagi läbi vaatamata tutvumine 10 minutit; 26
(33)30.07.2014 kohtumäärusega tutvumine Aktsiaseltsi Xxxx vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise kohta 10 minutit; 01.08.2014 ekspertiisiaktiga tutvumine, analüüs 1 tund 50 minutit; 31.01.2015 istungiaja kooskõlastamine kohtuga 5 minutit; 05.05.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi 45 minutit; 05.05.2015 menetluskulude nimekirja koostamine 0h 30 minutit; 05.05.2015 esindus maakohtu istungil 1 tund 30 minutit; 15.05.2015 toimikuga tutvumine 1 tund 45 minutit; 03.06.2015 hagiavalduse tervikteksti koostamine 6 tundi; 04.06.2015 hagiavalduse tervikteksti koostamise jätkamine, menetlusdokumendi lõplik vormistamine ning kohtule edastamine 1 tund 45 minutit; 08.06.2015 05.05.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumine ja protokolli parandamise vajaduse analüüsimine 20 minutit; 17.07.2015 kostjate 06.07.2015 vastusega ja selle lisadega (16 lisa) tutvumine 45 minutit; 01.09.2015 hageja menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit; 01.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund 30 minutit; 01.09.2015 kohtuistungil esindamine 1 tund 10 minutit; 11.09.2015 kohtunõude täitmine (nõude täpsustuse koostamine ja selle kohtule esitamine) 55 minutit; 07.10.2015 menetluskulude nimekirja täiendamine ja lõplik vormistamine 15 minutit; 07.10.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit; 08.10.2015 kohtuistungil esindamine 1 tund 15 minutit; 30.10.2015 hageja arvamuse koostamine Xxxx ja tunnistaja ütluste kohta 2 tundi; 30.10.2015 menetluskulude nimekirja täiendamine 10 minutit; Kokku on maakohtus hagejale õigusabi osutatud 31 tundi ja 35 minutit, s.o 1895 minutit ehk 31,58 tundi. Hagejale osutati maakohtus õigusabi 31,58 tunni ulatuses tunnitasuga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjate hinnangul ei ole põhjendatud hageja menetluskulud seonduvalt menetluskulude nimekirjade koostamisega.
  1. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu
  6. mai
  7. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19).
  8. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat, kellelt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on põhjendatud kulud järgmiselt. 07.06.2012 asja materjalidega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine vastavalt hageja välja toodule 1 tund 15 minutit. 08.06.2012 hageja arvamuse koostamine kostjate 07.06.12 vastuse kohta vastavalt hageja välja toodule 45 minutit. 06.08.2012 ekspertiisitaotluse koostamine ja esitamine vastavalt hageja välja toodule 1 tund 30 minutit. 16.08.2012 kostjate vastuväidete osas kirjaliku seisukoha koostamine vastavalt hageja välja toodule 45 minutit. 16.08.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine vastavalt hageja välja toodule 30 minutit. 16.08.2012 kohtuistungil esindamine vastavalt hageja välja toodule 30 minutit. 19.02.2014 ekspertiisi ettevalmistava määrusega tutvumine ning määruse täitmine vastavalt hageja välja toodule 15 minutit. 26.03.2014 kohtu 26.03.2014 27
(33)määrusega tutvumine ekspertiisi määramise kohta vastavalt hageja välja toodule 15 minutit. 25.06.2014 kostja AS-i Xxxx taotlusega jätta tema vastu esitatud hagi läbi vaatamata tutvumine vastavalt hageja välja toodule 10 minutit. 30.07.2014 kohtumäärusega tutvumine Aktsiaseltsi Xxxx vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise kohta vastavalt hageja välja toodule 10 minutit. 01.08.2014 ekspertiisiaktiga tutvumine, analüüs vastavalt hageja välja toodule 1 tund 50 minutit. 31.01.2015 istungiaja kooskõlastamine kohtuga vastavalt hageja välja toodule 5 minutit. 05.05.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine vastavalt hageja välja toodule 2 tundi 45 minutit. 05.05.2015 esindus maakohtu istungil vastavalt hageja välja toodule 1 tund 30 minutit. Kokku on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest 12 tunni ja 15 minuti ulatuses, s.o 735 minutit ehk 12,25 tundi. 15.05.2015 toimikuga tutvumine 1 tund 45 minutit, 03.06.2015 hagiavalduse tervikteksti koostamine 6 tundi; 04.06.2015 hagiavalduse tervikteksti koostamise jätkamine, menetlusdokumendi lõplik vormistamine ning kohtule edastamine 1 tund 45 minutit. Ajakulu kokku 9 tunni 30 minuti asemel põhjendatud 8 tunni ja 30 minuti ulatuses, s.o 510 minutit ehk 8,5 tundi (sh võttes arvesse, et hageja tutvus enne menetlusdokumendi koostamist toimikuga põhjalikult). 08.06.2015 05.05.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumine ja protokolli parandamise vajaduse analüüsimine vastavalt hageja välja toodule 20 minutit. 17.07.2015 kostjate 06.07.2015 vastusega ja selle lisadega (16 lisa) tutvumine vastavalt hageja välja toodule 45 minutit. 01.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine vastavalt hageja välja toodule 1 tund 30 minutit. 01.09.2015 kohtuistungil esindamine vastavalt hageja välja toodule 1 tund 10 minutit. 11.09.2015 kohtunõude täitmine (nõude täpsustuse koostamine ja selle kohtule esitamine) vastavalt hageja välja toodule 55 minutit. 07.10.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine vastavalt hageja välja toodule 30 minutit. 08.10.2015 kohtuistungil esindamine vastavalt hageja välja toodule 1 tund 15 minutit. 30.10.2015 hageja arvamuse koostamine Xxxxja tunnistaja ütluste kohta vastavalt hageja välja toodule 2 tundi. Kokku on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest 8 tunni ja 25 minuti ulatuses, s.o 505 minutit ehk 8,42 tundi. Põhjendatud ei ole 05.05.2015 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit; 01.09.2015 hageja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit, 07.10.2015 menetluskulude nimekirja täiendamise ja lõpliku vormistamise ajakulu 15 minutit ning 30.10.2015 menetluskulude nimekirja täiendamise ajakulu 10 minutit. Kokku ei ole põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest 1 tunni ja 25 minuti ulatuses, s.o 85 minutit ehk 1,42 tundi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7714 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt maakohtus kokku 29,17 tunni ulatuses (12,25+8,5+8,42). 86. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on 28
(33)seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik 110 eurot 29,17 tunni ulatuses. 29,17 tunni ulatuses tööühiku hind 110 eurot on kokku 3208,70 eurot (29,17 * 110).
  1. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2556,46 eurot ja asja läbivaatamise kulud (eksperdikulud) 1728 eurot. Riigilõivu tasumine ja asja läbivaatamise kulud (eksperdikulud) on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu riigilõiv 2556,46 eurot ja ekspertiisi kulud (asja läbivaatamise kulud) 1728 eurot.
  2. Hageja menetluskulud on põhjendatud 7493,16 euro ulatuses (3208,70 + 2556,46 + 1728). Kohus arvestab, et kohus jättis menetluskulud 66,30% ulatuses hageja kanda ja 33,70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Seega on põhjendatud välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks hageja põhjendatud menetluskulud 7493,16 eurot 33,70% ulatuses. 7493,16-st 33,70% on 2525,19 eurot. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse 2525,19 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus mõistab menetluskulud 2525,19 eurot solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Hageja taotles maakohtus solidaarselt kostjatelt menetluskulude 7758,63 eurot välja mõistmist hageja kasuks. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude välja mõistmise nõude solidaarselt kostjatelt maakohtus 5233,44 euro (7758,63-2525,19) ulatuses. Kostjate menetluskulud
  3. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kostjad märkisid oma lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 7186 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku menetluskulud maakohtus 7186 eurot, mida kostjad paluvad hagejalt välja mõista. Kostjad ei nõua kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostjad on põhjendanud lepingulise esindaja kulude suurust 30.10.2015 menetluskulude nimekirjas järgmiselt. Kuupäev, õigustoimingu kirjeldus, aeg: 16.02.2012 nõupidamine kliendiga 1 tund; 20.02.2012 nõupidamine kliendiga 0,20 tundi; 20.02.2012 taotluse koostamine hagile vastamise aja pikendamiseks 0,20 tundi; 23.02.2012 asjatundja Xxxxsaadetava e-kirja koostamine 0,20 tundi; 29.02.2012 hagiavalduse analüüsimine 1,3 tundi; 01.03.2012 hagiavalduse ja lisade ning õigusliku olukorra analüüsimine, Riigikohtu praktika analüüsimine 4,70 tundi; 02.03.2012 vastuse koostamine hagiavaldusele 7 tundi; 31.05.2012 tutvumine hageja hagiavalduse täiendusega, olukorra analüüs ning telefoninõupidamine kliendiga 2,7 tundi; 05.06.2012 olukorra analüüs 2 tundi; 07.06.2012 olukorra analüüs seonduvalt käibemaksuga 0,70 tundi (100 eurot tund); 29
(33)07.06.2012 vastuse koostamine hageja täiendavale protsessidokumendile 4 tundi; 09.08.2012 telefoninõupidamine FIE Xxxx0,20 tundi; 09.08.2012 telefoninõupidamisega kliendiga 0,20 tundi; 09.08.2012 tutvumine ekspertiisi määramise taotlusega ning olukorra analüüsimine 1 tund; 13.08.2012 vastuse koostamine ekspertiisi määramise taotlusele 1 tund; 15.08.2012 ettevalmistus kohtuistungiks Harju Maakohtus 2 tundi; 16.08.2012 osalemine kohtuistungil harju maakohtus 0,80 tundi; 16.08.2012 telefoninõupidamine kliendiga 0,10 tundi; 27.08.2012 ettevalmistumine läbirääkimisteks, osalemine läbirääkimistel ning nõupidamine kliendiga 1,70 tundi; 28.08.2012 suhtlemine kliendi ja Xxxx0,30 tundi; 19.09.2012 suhtlemine kliendi ja pr Xxxxkompromissi küsimuses 0,30 tundi; 20.09.2012 suhtlemine kliendi ja pr Xxxxkompromissi küsimuses 0,30 tundi; 04.05.2015 ettevalmistumine kohtuistungiks Harju Maakohtus 1 tund; 05.05.2015 ettevalmistumine kohtuistungiks Harju Maakohtus 2 tundi; 05.05.2015 osalemine eelistungil Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-60027 1,60 tundi; 01.07.2015 tutvumine hageja 04.06.2015 protsessidokumendiga ning olukorra analüüs tsiviilasjas nr 2-11-60027 2 tundi; 02.07.2015 vastuse koostamine hageja 04.06.2015 protsessidokumendile tsiviilasjas nr 2-11-60027 3 tundi; 06.07.2015 vastuse koostamine hageja 04.06.2015 protsessidokumendile tsiviilasjas nr 2-11-60027 5 tundi; 31.08.2015 ettevalmistumine kohtuistungiks tsiviilasjas nr 2-11-60027 2 tundi; 01.09.2015 ettevalmistumine kohtuistungiks tsiviilasjas nr 2-11-60027 1,50 tundi; 01.09.2015 osalemine kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-11-60027 Harju Maakohtus 1,70 tundi; 08.10.2015 ettevalmistumine kohtuistungiks Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-60027 2 tundi; 08.10.2015 osalemine kohtuistungil Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-60027 1,30 tundi; 30.10.2015 täiendavate seisukohtade koostamine tsiviilasjas nr 2-11-60027 1,50 tundi. Kokku on maakohtus kostjatele õigusabi osutatud 56,50 tundi. Kostjatele osutati maakohtus õigusabi 55,80 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot ja 0,70 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalikud kostjate menetluskulud suuremas summas kui 3474,17 eurot (arvestamata käibemaksu).
  1. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu
  6. mai
  7. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19).
  8. Kohus peab kostjate menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et kostjate esindaja on advokaat, kellelt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on põhjendatud kulud järgmiselt. 16.02.2012 nõupidamine kliendiga vastavalt kostjate välja toodule 1 tund. 20.02.2012 nõupidamine kliendiga vastavalt kostjate välja toodule 0,20 tundi. 20.02.2012 taotluse koostamine hagile vastamise aja pikendamiseks vastavalt kostjate välja toodule 0,20 tundi. 23.02.2012 asjatundja Xxxx saadetava 30
(33)e-kirja koostamine vastavalt kostjate välja toodule 0,20 tundi. Kokku on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest 1,60 tundi (1+0,20+0,20+0,20). 29.02.2012 hagiavalduse analüüsimine 1,3 tundi; 01.03.2012 hagiavalduse ja lisade ning õigusliku olukorra analüüsimine, Riigikohtu praktika analüüsimine 4,70 tundi; 02.03.2012 vastuse koostamine hagiavaldusele 7 tundi. Ajakulu kokku 13 tunni (1,30+4,70+7) asemel põhjendatud 10 tundi. 31.05.2012 tutvumine hageja hagiavalduse täiendusega, olukorra analüüs ning telefoninõupidamine kliendiga vastavalt kostjate välja toodule 2,7 tundi. 05.06.2012 olukorra analüüs vastavalt kostjate välja toodule 2 tundi. 07.06.2012 olukorra analüüs seonduvalt käibemaksuga vastavalt kostjate välja toodule 0,70 tundi (100 eurot tund). Kokku on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest 5,40 tundi (2,70+2+0,70). 07.06.2012 vastuse koostamine hageja täiendavale protsessidokumendile 4 tunni asemel põhjendatud 3 tundi. 09.08.2012 telefoninõupidamine FIE Xxxx vastavalt kostjate välja toodule 0,20 tundi. 09.08.2012 telefoninõupidamisega kliendiga vastavalt kostjate välja toodule 0,20 tundi. 09.08.2012 tutvumine ekspertiisi määramise taotlusega ning olukorra analüüsimine vastavalt kostjate välja toodule 1 tund. 13.08.2012 vastuse koostamine ekspertiisi määramise taotlusele vastavalt kostjate välja toodule 1 tund. Kokku on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest 2,40 tundi (0,20+0,20+1+1). 15.08.2012 ettevalmistus kohtuistungiks Harju Maakohtus 2 tundi; 16.08.2012 osalemine kohtuistungil harju maakohtus 0,80 tundi. Ajakulu kokku 2,80 tunni (2+0,80) asemel põhjendatud 1,80 tundi (s.h võttes arvesse, et 16.08.2012 kohtuistung kestis 36 minutit ehk 0,6 tundi, mitte 0,8 tundi). 16.08.2012 telefoninõupidamine kliendiga vastavalt kostjate välja toodule 0,10 tundi. 27.08.2012 ettevalmistumine läbirääkimisteks, osalemine läbirääkimistel ning nõupidamine kliendiga vastavalt kostjate välja toodule 1,70 tundi. 28.08.2012 suhtlemine kliendi ja Xxxx vastavalt kostjate välja toodule 0,30 tundi. 19.09.2012 suhtlemine kliendi ja pr Xxxx kompromissi küsimuses vastavalt kostjate välja toodule 0,30 tundi. 20.09.2012 suhtlemine kliendi ja pr Xxxx kompromissi küsimuses vastavalt kostjate välja toodule 0,30 tundi. Kokku on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest 2,70 tundi (0,10+1,70+0,30+0,30+0,30). 04.05.2015 ettevalmistumine kohtuistungiks Harju Maakohtus vastavalt kostjate välja toodule 1 tund. 05.05.2015 ettevalmistumine kohtuistungiks Harju Maakohtus vastavalt kostjate välja toodule 2 tundi. Kokku on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest 3 tundi (1+2). 05.05.2015 osalemine eelistungil Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-60027 1,60 tunni asemel põhjendatud 1,50 tundi (s.h võttes arvesse, et 05.05.2015 istung kestis 1 tund ja 30 minutit ehk 90 minutit ehk 1,5 tundi,

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.