Obsah (4)

§ 59§ 11§ 3§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-883 Kohtuasi D.K.i kaebus M

§ 59

lg 1 sätestatu kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid.

§ 11

lg-st 2 tulenevalt saab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid tõendeid on tal konkreetses asjas vajalik koguda ning otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle.

1. Kohtule käesolevas asjas esitatud maksutoimiku materjalidest nähtuvalt on süüteomenetluste käigus tuvastatud, et kaebaja omandas suure koguse Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi ja sigarette, asus neid Valgast Ida-Virumaale toimetama ning peeti koos nimetatud kaubaga TartuJõhvi maanteel kinni. Kriminaalasjas kahtlustatavana 27.09.2016 ja väärteoasjas menetlusaluse isikuna 10.01.2017 antud ütlustele ning kriminaalasjas 28.10.2016 sõlmitud kokkuleppele alla kirjutades on ta selle ise selgelt ka omaks võtnud. Seda, et temalt ära võetud vedeliku puhul oli tegemist AS § 2 lg 5 mõistes kange alkoholiga, kinnitab Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis 29.03.2016 koostatud ekspertiisiakt nr 1-
2. Seega ei saa ta nüüd enam kuidagi maksumärkideta alkoholi ega sigarettide omandamise järgset valdamist ega edasi toimetamist eitada. Kaebuse väide ajutise valdamise kohta jääb aga arusaamatuks, sest seaduseandja pole vahet teinud aktsiisikauba ajutise ja alalise valdamise vahel ning lisaks ei luba miski kaebaja poolt menetlejatele antud seletustes olevast järeldada ka seda, et tema võim maksumärgistamata alkoholi ja sigarettide suhtes polnud tegelik ja valduse omandamist polnud seetõttu toimunud.
3. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt puudusid vaidluse põhjuseks oleval alkoholil ja sigarettidel Eesti Vabariigi maksumärgid, mis tähendab seda, et neilt oli jäänud aktsiis määramata. Sellist alkoholi ja sigarette omandades ja edasi toimetades tekkis kaebajal kui vastavaid kaupu vallanud isikul ATKEAS § 22 lõike 1 p 4 ja § 24 lg 12 kohaselt kohustus maksta aktsiisi. Seejuures ei oma tähendust see, kes ja kuna täpselt kauba ühenduse territooriumile toimetas ja talle müümise läbi või mistahes muul viisil ringlusesse laskis ning kas kaebajal endal oli kavatsus seda edasi müüa või mitte.
4. Aktsiisivabastuste rakendamist reguleerib ATKEAS, mille § 27 lg-s 1 on üles loetud need juhud, millistel on kaup aktsiisist vabastatud. Seejuures on küll muuhulgas ära määratud ka tingimused hävitatud kauba aktsiisist vabastamiseks, kuid need hõlmavad ainult peremehetut või ajutises aktsiisivabastuses olevat kaupa ning niisuguse isiku kaupa, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks. Süüteoasjas tehtud karistusotsusega konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikauba aktsiisist vabastamist kehtestatu ette ei näe. Kuna ATKEAS ei sisusta üksnes selle seaduse tarbeks kohalduva peremehetu kauba mõistet, kuulub kohaldamisele AÕS § 96 lg 3, mille kohaselt on asi peremehetu siis, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on lõpetanud valduse 3 omandist loobumise tahtega. Kuna kaebaja peeti kinni maksumärkidega kauba vedamisel ning see võeti ära tema tahtest sõltumatult, ei ole mingit mõistlikku põhjust pidada kaupa peremehetuks. Antud juhul ei kinnita miski ka seda, et tegemist sai olla ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba või aktsiisiladu pidava isikuga.
5. Kaebuses viidatud EÜ Nõukogu direktiiv 2008/118EÜ käsitleb aktsiisi üldist korda ning vajab seetõttu nii tervikuna kui kaebaja poolt nimetatud sätete osas siseriiklikku täpsustamist. Eesti Vabariik ongi seda ATKEAS-e kehtestamise läbi teinud. Lisaks väärib siinkohal tähelepanu ka see, et nimetatud direktiivi artikkel 7 punkti 2 alapunktide b, c ja d kohaselt saab aktsiis sissenõutavaks muutuda ka aktsiisikauba väljaspool aktsiisi peatamise korda valdamisel ning eeskirjade vastasel tootmisel ja impordil. Seda, et ebaseaduslikult imporditud kauba puhul tekib aktsiisi maksmise kohustus siis, kui see peetakse kinni peale esimesest ühenduse tolliterritooriumil asuvast tolliasutusest väljumist ja hävitatakse hiljem maksuhalduri poolt, on Euroopa Kohus leidnud sõnaselgelt nii kaebaja kui vastustaja poolt osundatud kohtulahendi C-220/08 punktis
6. 10.

§ 3

lg 2 p7 kohaselt on aktsiisid riiklikuks maksuks, milline määratakse ja nõutakse sisse maksumenetluses. Vaidlusalune maksuotsus lähtub alkoholile ja tubakatoodetele kohalduva aktsiisi kohta kehtestatud tingimustest ning on kooskõlas kõigi

§-s 46 maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud nõuetega. Selles ära toodud faktilised ja õiguslikud alused ning aktsiisivõla arvutamise metoodika kirjeldus nii alkoholi kui sigarettide osas võimaldavad mõista otsustatu sisu ja seda kohtulikult kontrollida. Käsitletud on ka kaebaja vastuväiteid.

§ 150

lg-s 1 ja 2 on kehtestatud, et maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja pole seda maksu- ega kohtumenetluses teinud.

1. HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Kuna eelnevalt käsitletu alusel nõustub kohus maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega, ei pea ta vajalikuks neid kõiki üle korrata ning piirdub ainult sellega, mis on juba esitatud.
2. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt tasutud 179,16 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu puuduvad käesolevas asjas jagamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4