lg 1 p-de 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt peab kohus kaebuse määrusega tagastama, kui kaebaja pole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist. 4.
lg 1 p 5, 6, 7, 8 ja 9 kohustavad kaebusesse märkima vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, kaebuse faktilise põhjenduse, kaebaja poolt väidetud asjaolusid kinnitavad tõendid, kuidas ja millal sai kaebaja vaidlustatud haldusaktist või toimingust teada ning kaebuse nõude vastavalt sama seadustiku §-le
lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ning ka siis üksnes sel juhul, kui asja suhtes pole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda.
lg 1 ja 2 kohaselt on haldusaktiks ja toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt HMS § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses ja üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, tegevusetus ja viivitus avalik õiguslikus suhtes. Kohtud tegutsevad küll avalikes huvides, kuid tegemist pole haldusülesannet täitvate organitega, mistõttu ei saa nende tegevust üldjuhul halduskohtus ka vaidlustada. Kohtulahendite vaidlustamise tingimused ja kord on reguleeritud vastavates menetlusseadustikes. Halduskohtutele ei ole seaduseandja andnud õigust teistes kohtutes tehtud kohtotsuste, kohtumääruste või muude otsustuste tühistamiseks, muutmiseks ega õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti pole seaduseandja andnud halduskohtule ametnike või mistahes muude isikute vastutusele võtmise või karistamise üle otsustamise õigust. 6. Veel on kohus kaebajale selgitanud, et
KMS § 32 lg-st 1 tulenevalt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjajamine eesti keeles.
KMS § 33 lg-d 1 ja 3 aga näevad ette, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide pole eestikeelne, võib kohus nõuda määratud tähtpäevaks selle eesti keelde tõlkimist ja jätta tõlke esitamata jätmise korral avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite tähelepanuta. KrMS § 10 lg-tes 1 ja 3 on samuti sätestatud, et kriminaalmenetluse keel on eesti keel ning kõik kriminaalja kohtutoimikusse lisatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed või eesti keelde tõlgitud. 7.
lg-s 1 on sätestatud, et kaebuse esitamisel halduskohtule tuleb tasuda riigilõiv seaduse kohaselt.
lg 2 annab kohtule õiguse määrata tähtaeg riigilõivu tasumiseks ning näeb ette kaebuse tagastamise selle määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral. RLS § 60 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse halduskohtusse esitamisel tasuda üldreeglina 15 euro suurune riigilõiv.
lg 1 p 4 kohaselt peab kaebusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. Kaebaja ei ole lisanud oma kaebusele riigilõivu tasumist kinnitavaid andmeid ega esitanud ka menetlusabi taotlust. Seda pole ta teinud ka kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul. 8. Eeltoodud põhjusel ei vasta kaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Kuna arusaamatu sisuga kaebuse esiamine ja riigilõivu tasumata jätmine on puudused, millised ei võimalda kaebust menetlusse võtta, peab Tartu Halduskohus selle
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.