lg 2 p 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum.
Liiklusregistri ARK andmete kohaselt oli alates 14.05.2010 sõiduki Volvo V70, reg märgiga xxxx omanikuks XxxxOÜ. Kostja kodulehe väljatrükist nähtuvalt laenu väljastamisel laenu tagatiseks vormistatakse laenu võtnud isiku sõiduk kostja nimele. See tõendab asjaolu, miks XxxxOÜ on liiklusregistrisse kantud sõiduk Volvo V70, reg märgiga xxxx omanikuna.
lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Kostja omas liikluskindlustuse lepingut nr XXXX, mille poliis nr XXXX lõppes 14.11.2010, seega oli kostjal kindlustusjuhtumi toimumise s.o. 15.12.2012 hetkel kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada, kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kindlustusvõtjal kindlustuspoliisi eest kindlustusmakse tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 6025,86 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kohtukulud ja jätta kostja kohtukulud tema enda kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kindlustusjuhtumis osalenud sõiduauto Volvo V70, registreerimismärk xxxx vastutav kasutaja Marius Sirgi, ostis nimetatud sõiduauto 15.04.
) § 48 lg 2 p 6 2 alusel. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu põhjendusel, et ta ei olnud kindlustusjuhtumi osapool, kuna ei olnud tegemist kostjale kuulunud sõidukiga. Kohus märgib, et liiklusõnnetuse toimumise ajal, so. 15.12.2012 kehtinud
lg 1 kohaselt oli kindlustusvõtjaks sõiduki omanik.
lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti
lõikes 9 sätestatud juhul.
lg 3 järgi nõutakse koos samas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.
3 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlustusvõtjaks selle seaduse tähenduses lugeda sõiduki omanikku. Sama lõike 3 lause kohaselt kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Kohus leiab, et lähtuvalt 15.12.2012 kehtinud
lg 1 ja § 48 lg 2 p 6 koostoimest tuleb analüüsida, ka hagi on esitatud õige kostja vastu, s.o kas kostja oli sõiduki omanik ja sellest tulenevalt ka kindlustusvõtja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ja kohtule esitatud Liiklusregistri ARK väljavõttega on tõendatud, et Volvo V70 registreerimismärgiga xxxx omanikuna on liiklusregistris alates 14.05.2010 märgitud XxxxOÜ. Xxxx on alates nimetatud kuupäevast märgitud liiklusregistris antud sõiduk vastutava kasutajana. Enne seda oli Liiklusregistrisse ARK märgitud omanikuna Xxxx(lk 27-30). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga. See seisukoht on korduvalt kinnitust leidnud ka Riigikohtu praktikas (vt: Riigikohtu 09.03.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 12; 01.06.2010 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.1; 02.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). Kanne auto- või liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks. Seega tuleb kohtul tuvastada, millise tähenduse on kostja ja Xxxx omistanud käesoleval juhul liiklusregistri kandele ja kas kostja on saanud tegelikkuses sõiduauto Volvo V70, registreerimismärgiga xxxx omanikuks. Tulenevalt AÕS § 90 lg-st 1 loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt piisab omandi tekkimiseks juhul, kui vallasasi on juba omandaja valduses, võõrandaja ja omandaja kokkuleppest omandi ülemineku kohta. AÕS § 94 kohaselt kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Kostja ja Xxxxvahel 13.05.2010 sõlmitud laenuleping nr xxxx punkti 1.3 kohaselt laenuandja annab laenu laenusaaja sõiduauto tagatisel. Laenulepingu punkt 1.4 kohaselt laenusaaja kohustub laenu tagamise eesmärgil vormistama laenusaaja omandis oleva mootorsõiduki ümber laenuandaja nimele. Laenulepingu punkti 2.
lg 7 kohaselt ei tohi maksevabal perioodil sõidukiga liikluses osaleda.
lg 8 kohaselt on kindlustusvõtjal kohustus tasuda kindlustusandjale lepingu maksevaba perioodi eest kolmekordset kindlustusmakset kui sõiduk osaleb liikluses maksevabal perioodil.
lg 9 kohaselt, kui sõiduk osaleb liikluses maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käitluskulud. Seega on
lg 9 oma sisulust samasugune
Erisus seisneb nõude ulatuses, st kindlustusandjal on
lg 9 alusel õigus valida, kas soovib küsida tagasi kuuekordset kindlustusmakset või esitada kindlustusvõtja vastu regressinõude. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu regressinõude
Kuna antud juhul oli liikluskindlustuse leping muudetud maksevabaks, ei olnud hagejal seadusest tulenevat kohustust kindlustusvõtjale (antud juhul kostjale) kindlustusmakse tasumise arvet esitada.
(3 1) tuleneb, et maksevaba periood lõpeb, kui kindlustusvõtjale on väljastatud tema taotlusel uus poliis. Seega kui kindlustusleping on muudetud maksevabaks, peab kindlustusvõtja ise avaldama tahteavaldusega soovi maksevaba perioodi lõpetamiseks, millele järgneb kindlustusvõtja kohustus kindlustusmakse tasumise eest arve väljastada. Vastavalt
lg 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju.
lg 3 p-st tulenevalt võib liikluskahju varakahjuna seisneda asja kahjustumise või hävimise kahjus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja hüvitanud Van Ameyde Norway AS 15.12.2012 Xxxx poolt juhitud sõidukiga Volvo V70 registreerimisnumbriga xxxx elektripostile tekitatud kahjuna 42 790 Norra krooni (lk 10-24).
lg 3 sätestab, et varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ning et hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine mõistlikud kulud. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid liikluskahju tagasinõude suuruse kohta. Kohtu hinnangul on liikluskahju kokku summas 42 79 põhjendatud ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjukäsitlusega seotud kulud summas 6 419 Norra krooni.
lg 3 kohaselt koos tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja ei ole kahjukäsitlusega seotud kulu suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kahjukäsitluse kulu summas 6419 Norra krooni on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Seega on hageja nõue summas 49 209 Norra krooni põhjendatud (42 790+6025,86 = 49 209) Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on 07.04.2014 hageja poolt Van Ameyde Norway AS-le 49 209 Norra krooni vahetuskurss 8,16630 ning hageja poolt tasutud summa vastab 6 025,86 eurole (lk 24). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6025, 86 eurot. 6 Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 6025,86 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 450 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivuga avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (hagilt hinnaga kuni 7000 euro puhul oli riigilõivu määr 450 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 450 eurot välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.