← Eesti

1-16-5292/17

Obsah (5)§ 424§ 65§ 68§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.märts 2017 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-16-5292 (kohtueelse 16265000468) Kohtukoosseis

§ 424

järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg menetluse nr-d 16265000161, Toomas Sarnit isikukood 37310072737; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel - eesti keel; teeb juhutöid; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 30.11.2011 otsusega

§-de 344 lg 1, 345 lg 1 ja 203 järgi 10 kuulise vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 5 kuud 17 päeva vangistust, mis kantud; tõkend- elukohast lahkumise keeld; oli kahtlustatavana kinni peetud 21-23.05.2016 ja 30-31.12.2016 Vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo 28-29.märts 2017 RESOLUTSIOON Toomas Sarnit süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat.

§ 68

lg 1 alusel Toomas Sarniti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21-23.05.2016 ja 3031.12.2016 s.o 5 ( viis) päeva arvata karistusaja hulka ning mõista Toomas Sarnitile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 25 päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Toomas Sarnitit kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. Toomas Sarniti vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta Toomas Sarnitilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Lisakaristuse tähtaeg laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Toomas Sarnitit loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Välja mõista Toomas Sarnitilt menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, kutsete saatmise kulu 9 (üheksa) eurot 21 senti, riigi õigusabi tasu ja kulu 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Menetluskulud (kokku 1302,21 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 11 osamakse katteks 108,51 eurot ja viimase s.o 12-nda osamakse katteks 108,60 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbrile 99917700022372 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-16-5292). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluskulude tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Kaks CD-R-i patrullauto pardakaamera videosalvestistega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ( Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 29.03.

  1. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 20.04.
  2. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest so alates 20.04.
  3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 29.03.2017 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu Toomas Sarnitit süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.05.2016 kella 13.45 paiku Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja juures mootorsõidukit M1 Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga xxxxxx olles seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris 2

(12)väljahingatavas õhus oli 1,29 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,12, lugeda lõplikuks tulemiks 1,17 mg/l kohta. Mõõtmine teostati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF
  1. - juhtis 30.12.2016 kella 22.15 paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste külas PõlgasteRoosi tee
  2. kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxxxx olles alkoholijoobe seisundis. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,97 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust +/- 0,09 mg/l, on lõplik alkoholijoove mõõtetulemus 0,88 mg/l väljahingatava õhu kohta. Mõõtmine toimus alkomeetriga Dräger Safety Alcotest 7110 MK EST ARDM-
  3. Toomas Sarnit rikkus oma tegudega liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Toomas Sarnit pani mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast süüdi osaliselt, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis 30.12.2016. 21.05.2016 mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud 30.12.2016 episoodis. 21.05.2016 episoodis ei ole süüdistatava süü tõendatud, mistõttu selles süüdistuse osas palub kaitsja süüdistatava õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtuotsuse põhjendused Süüdistus 21.05.2016 episoodis Toomas Sarniti kohtueelse menetluse käigus 23.05.2016 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 80-81; mille kohus võttis vastu tõendina KrMS § 294 p 1 alusel) kuskil 12.00 läks ta trepikoja ette oma autosse muusikat kuulama. Istus juhi kohal ja muusikat kuulas kuni politsei tulekuni. Pani autol süüte sisse, et raadio mängiks, kuid autot ei käivitanud. Tegi lahti juhipoolse esimese akna. Autoga kindlasti ei sõitnud. Kui politseinikud tulid, oli ta autost väljas. Politseinikud parkisid oma auto tema auto lähedusse. Tunnistaja Talis Eide kohtuistungil antud ütluste (tl 91 pöördel-92 pöördel) kohaselt 21.05.2016 teostas ta koos liikluspolitseinik K. T. liiklusjärelevalvet Põlvamaal Kanepi vallas Põlgaste külas Roosi teel. Peale lõunat poole kahe ajal möödusid nad xxxxxxxxxxxx majast. Maja ees seisis Ford Mondeo suunaga Roosi küla poole. Ford Mondeo uksed oli avatud ning auto ümber kõndis Toomas Sarnit. Selle sõiduki kohta oli varasemalt tulnud palju teateid, et võib olla joobes juht. Sõitsid majast mööda Roosi küla suunas. Keerasid otsa ringi ning jäid Toomas Sarnitit 150-160 m kauguselt Roosi tee ja Tõlli tänava ristilt jälgima. Ristmikult oli silmside Toomas Sarniti autoga. Seisid kohapeal 15-20 minutit. Seejärel nägid, et enne auto juures olnud meesterahvas istus auto rooli ja hakkas tagurdama. Samal ajal hakkas T. E. politseisõidukiga xxxxxxxxxxxx maja suunas liikuma. T. E. kulus maja ette sõitmiseks umbes 10 sekundit. Samal ajal Toomas Sarnit tagurdas muru peale ja keeras auto teises – Põlgaste küla suunas. Manöövrit tehes läbis Toomas Sarnit kuskil 5 m. Kui Ford peatus, olid politseinikud veel 20-30 m kaugusel. Kui Toomas Sarnit autost välja tuli, olid politseinikud peatunud tema auto kõrval. Toomas Sarnit oli ehmunud ja ütles, et ei ole autoga sõitnud. Toomas Sarniti sõidukis ega läheduses teisi isikuid ei olnud. Et patrullauto 21.05.2016 pealõunasel ajal möödus xxxxxxxxxxxx majast ning mingi hetk peatus Roosi tee ja Tõlli tn ristmikul, nähtub ka patrullauto pardakaamera videosalvestiselt (fail: 2016-05- 3

(12)21-12h23m32s_normal, kestus 3.01 minutit - tl 74 ). Täpsemalt nähtub videosalvestisest, et politseisõiduk on liikunud mööda Roosi teed Roosi küla suunas, möödunud kella 12.24 ajal xxxxxxxxxxxx majast, mille ees seisab halli värvi sõiduauto. Sõiduk on pargitud xxxxxxxxxxxx maja poole vaadatuna parempoolse trepikoja ette paralleelselt xxxxxxxxxxxx majaga selle ees asuva haljasala äärde. Sõiduauto on suunaga Roosi küla poole ning kõik uksed on avatud. Veidi aega pärast xxxxxxxxxxxx majast möödumist patrullauto keerab ringi, sõidab natuke maad tuldud teed tagasi ning peatub kella 12.25 ajal. Seega on tunnistaja T. E. ja süüdistatava ütlused ning videosalvestises nähtav kokkulangevad asjaolus, et 21.05.2016 pärastlõunasel Kanepi vallas Põlgastes xxxxxxxxxxxx maja ees viibis süüdistatav enda kasutuses oleva sõiduki Ford Mondeo juures. Õiendist isikusamasuse tuvastamise kohta (tl 28) nähtuvalt 21.05.2016 Kanepi vallas PPA Lõuna Prefektuuri patrullpolitseinik K. T. on tuvastanud Toomas Sarniti isiku. 23.05.2016 liiklusregistri väljatrükk (tl 33) tõendab, et Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx omanik on E. M. ja kasutaja Toomas Sarnit. Kuid asjaolu kohta, kas süüdistatav 21.05.2016 pärastlõunasel ajal Kanepi vallas Põlgastes xxxxxxxxxxxx maja ees sõiduautot Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx ka juhtis, on tunnistaja T. E. ja süüdistatava ütlused lahknevad. Tunnistaja T. E. nägi süüdistatavat mootorsõidukit juhtimas, kuid süüdistatav mootorsõiduki juhtimist eitab. Sündmuskoha 31.05.2015 vaatlusprotokollist (tl 40-42) nähtuvalt on vaadeldud Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste külas asuvat xxxxxxxxxxxx korrusmaja lähedast piirkonda. xxxxxxxxxxxx korrusmajal on kolm trepikoda, vahetult maja ees on parkla ning teiselt poolt piirneb parkla haljasalaga. Sündmuskoha vaatluse käigus on muuhulgas fikseeritud ka vaade xxxxxxxxxxxx korrusmajale Roosi tee ja Tõlli tn ristmikult, kust vaade xxxxxxxxxxxx korrusmaja esisele on olemas, kuid seda takistavad mingil määral haljasalal kasvavad puud ja põõsad. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt möödusid nad xxxxxxxxxxxx majast kella poole kahe ajal. Videosalvestisest nähtuvalt on patrullsõiduk xxxxxxxxxxxx majast möödunud hoopis kella 12.24 ajal. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt salvestisel olevad kellaajad on tunniga nihkes, kuna arvutis oli kellaeg muutmata. Kuigi tunnistaja T. E. selgitus salvestise kellaaja kohta on mõnevõrra lapsik, ei ole kohtul siiski põhjust tunnistaja T. E. ütluste usaldusväärsuses kahelda. On üldteada, et suveajale minnakse igal aastal üle märtsikuu viimasel pühapäeval ning kell tuleb keerata ühe tunni võrra edasi. On võimalik, et seoses kella keeramisega 2016. aasta märtsikuu viimasel pühapäeval oli jäänud patrullauto pardakaamera kellaaeg maikuuni ikkagi muutmata. Eeltoodust tulenevalt kohus loeb tunnistaja T. E. ütluste ja patrullauto pardakaamera videosalvestisega tõendatuks, et videosalvestiselt nähtuvad sündmused leidsid aset videosalvestise kellaajast tund aega hiljem. Et videosalvestisel nähtuvad sündmused leidsid aset salvestise kellaajast tund aega hiljem, on kooskõlas ka sündmuste edasise kuluga. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt jälgis ta Sarniti sõidukit Roosi tee ja Tõlli tänava ristmikult, majast 150-160 m kauguselt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud xxxxxxxxxxxx maja ka Roosi tee ja Tõlli tn ristmikult. T. E. poolt koostatud skeemi (tl 35) kohaselt Roosi tee ja Tõlli tn ristmik asus xxxxxxxxxxxx majast 166 meetri kaugusel. Tunnistaja T. E. ei ole skeemile kandnud ühtegi vaadet takistavat objekti. Samas sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotodelt nähtuvalt vaadet Roosi tee ja Tõlli tn ristmikult xxxxxxxxxxxx kortermaja ette siiski puud ja põõsad mingil määral takistasid. Kuid vaatamata viimati märgitule sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab kohtu arvates siiski asjaolu, et tunnistaja T. E. oli tema väidetud asukohast s.o Roosi tee ja Tõlli tn 4
(12)ristmikult võimalik näha xxxxxxxxxxxx kortermaja ees toimuvat. On eluliselt usutav, et politseiametnikud, jäädes teadlikult Toomas Sarniti sõidukit jälgima, valisid jälgimiseks sellise asukoha ja kauguse, kust oli hea ülevaade Toomas Sarniti sõiduki ja selle ümber toimuva üle. Ka nähtub fotodelt ja videosalvestiselt, et ilmastikuolud 21.05.2016 on olnud head. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt enne, kui ta nägi Toomas Sarniti sõidukit tagurdamas, oli patrullsõiduk kohapeal seisnud 15-20 minutit. xxxxxxxxxxxx maja ette jõudsid umbes 10 sekundiga. Videosalvestisest nähtuvalt politseiauto peatus Roosi tee ja Tõlli tn ristil kella 12.25 ajal, s.o tegelikult 13.25 ajal. T. E. ütlustest järeldub seega, et sõidukit nägi ta tagurdamas umbes kella 13.40-13.45 ajal ning umbes sellel ajal jõudsid politseiametnikud ka xxxxxxxxxxxx maja ette. Asjaolu kohta, miks ei ole patrullauto pardakaamera salvestanud sündmuste edasist käiku s.o patrullsõiduki jõudmist Roosi tee ja Tõlli tn ristmikult xxxxxxxxxxxx maja ette, on tunnistaja T. E. kohtuistungil selgitanud, et see osa salvestisest on kaotsi läinud. Kaamera süsteem on selline, et kui sõiduk jääb seisma, lülitub ta parkimisrežiimile. Kui sõiduk hakkab sõitma, lülitub sõidurežiimile. Hiljem selgus, et see vahe ongi kaotsi läinud. Tuleb ka siinkohal nentida, et tunnistaja T. E. selgitus salvestisest osa puudumise kohta ei ole kohane politseiametnikule ja osutab ( nagu ka pardakaamera kellaajaga seonduv) vajakajäämistele Lõuna prefektuuri ametnike kutseoskustes või kasutatavate seadmete korrasolekus. Samas on see selgitus siiski eluliselt usutav. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt vahetult pärast Toomas Sarniti sõiduki kõrvale jõudmist on tehtud fotod sõiduki lõpp-peatusest ja sõiduki sees olnud asjadest. Tegi ka skeemi sõiduki algsest asukohast ja lõpp-peatusest. Tunnistaja T. E. sündmuskohal tehtud fotodelt (tl 34-35) on näha xxxxxxxxxxxx maja esine ning Ford Mondeo asukoht politsei saabudes. Fotodelt on näha, et Ford Mondeo asub maja poole vaadatuna parempoolse trepikoja ees, auto on paralleelselt majaga, auto parempoolsed rattad asuvad haljasalal, auto on suunaga sissesõidu tee poole ehk maja poole vaadatuna paremale. Videosalvestisest nähtuvalt kella 12.24, s.o tegelikult kella 13.24 paiku xxxxxxxxxxxx majast möödudes oli Ford Mondeo aga 180-kraadi teises suunas võrreldes T. E. poolt sündmuskohal tehtud fotodega. Selline Ford Mondeo asukoha ja suuna muutus on kooskõlas tunnistaja T. E. ütluste ja tema koostatud skeemiga Toomas Sarniti sõiduki ümberpaiknemise kohta ( tl 34). Pardakaamera salvestisest osa puudumine ei muuda käesoleval juhul tunnistaja T. E. ütlusi Toomas Sarniti sõiduki ümberpaiknemisest ebausaldusväärseks, sest nimetatud asjaolu kohta on lisaks tunnistaja T. E. ütlustele ka muid tõendeid. Süüdistatava Toomas Sarnitiga samas majas elavad tunnistajad H. P. ja R. N. on kohtuistungil andnud ütlusi (vastavalt 93-93 pöördel ja 94-95) päeva kohta, mil Toomas Sarnitil oli xxxxxxxxxxxx maja ees politseiga vaidlus. Tunnistaja H. P. ütluste kohaselt elab ta Toomas Sarnitiga samas trepikojas esimesel korrusel. Politsei tulemist ta ei näinud. Kui hääled kõvaks läksid, läks H. P. akna peale vaatama. Nägi, et politsei räägib Toomasega juttu. Teisi inimesi ei olnud. Toomas Sarnit hakkas politseiga vaidlema. Kõrva jäi lause, kuidas te tõestate, et mina sõitsin autoga. See oli kas enne lõunat või peale lõunat. Toomas Sarnitit sel päeval autoga sõitmas H. P. ei näinud. Tunnistaja R. N. ütluste kohaselt elab ta Toomas Sarnitiga samas majas, kuid keskmises trepikojas. Ühel päeval R. N. kuulis rõdu pealt, et Toomas ja politseinikud vaidlesid. Sündmusi kaua ei jälginud, kuna väike 7-8 kuune laps oli üksi toas. Toomas Sarnitit sõitmas ta ei näinud. Kuigi tunnistajad H. P. ja R. N. sel päeval ise Toomas Sarnitit mootorsõidukit juhtimas ei näinud, on mõlemad tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et Sarniti sõiduauto suund oli sel päeval muutunud. Tunnistaja H. P. ütluste kohaselt kui ta hommikul poole kaheksa või üheksa ajal koju tuli, oli 5
(12)Toomas Sarniti auto pargitud ninaga vastu maja prügikaste. Kui politseinikud tulid, oli auto ninaga küla poole. Ilmselt oli autot liigutatud. Vahepeal õue ei vaadanud. Tunnistaja R. N. ütluste kohaselt käis ta ka enne politsei saabumist rõdul. Nägi, et Toomas Sarnit istub autos ja kuulab muusikat. Toomas Sarniti auto oli siis sama koha peal, kus tavaliselt. Tavaliselt parkis ta sõiduki enda trepikoja ette muruplatsi vastu paralleelselt teega. Kui politsei umbes 5 minuti pärast tuli, oli Toomas Sarniti auto samas asendis nagu alguses. Kohtueelse menetluse käigus on tunnistaja R. N. 31.05.2016 andnud mh ka järgmised ütlused (mis vastuolu tõttu avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel): „Nüüd, kui ma teist korda rõdule läksin, olid Toomase juures kaks politseinikku. Nüüd nägin ma, et Toomase auto nina on teises suunas.“ Seega on tunnistaja R. N. kohtus ja kohtueelse uurimise käigus andnud erinevaid ütlusi asjaolu kohta, millises asendis oli Toomas Sarniti sõiduk pärast politsei saabumist. Kohtuistungil tunnistaja R. N. selgitas, et toimunut ta täpselt enam ei mäleta, kuna sellest on palju aega möödas. Tunnistaja möönab, et kui ta eeluurimisel ütles, et on teises suunas, siis võis olla teises suunas. Tunnistajale meenus, et pärast seda kui politsei jõudis, oli auto teises suunas, oli nagu natukene liikunud, poolviltu. Kohtu hinnangul asjaolu, et R. N. kohtuistungil koheselt ei mäletanud, millises suunas oli Toomas Sarniti sõiduk pärast politsei saabumist xxxxxxxxxxxx maja ette, ei vähenda tunnistaja R. N. ütluste usaldusväärsust. 21.05.2016 sündmustest kohtuistungi toimumise ajaks oli möödunud peaaegu 10 kuud, mistõttu on eluliselt usutav, et R. N. toimunut enam nii täpselt ei mäletanud. Kohtuistungil jäi tunnistaja R. N. selle juurde, et Toomas Sarniti sõiduk oli veidi aega enne politsei maja ette saabumist suunda muutnud. Tunnistaja R. N. ütlustest järeldub, et ta käis oma korteri rõdu peal kaks korda ja seda umbes 5minutilise vahega. Esimesel korral rõdu peal käies nägi ta, et Toomas Sarnit istub autos ja kuulab muusikat ning teisel korral nägi maja ees Toomas Sarnitit ja politseid vaidlemas. Selle aja jooksul oli Toomas Sarniti sõiduki suund muutunud. Seega on tunnistaja R. N. ütlustega tõendatud, et Toomas Sarniti sõiduki suund oli muutunud just lühikese ajavahemiku jooksul. Kohtu hinnangul tunnistaja T. E. ütlustega ühes sündmuskohal tehtud fotode ja skeemiga, patrullauto pardakaamera videosalvestisega, tunnistajate R. N. ja H. P. ütlustega kogumis tõendatud, et sõiduauto Ford Mondeo oli vahepealsel ajal, s.o peale politsei möödumist xxxxxxxxxxxx majast kella 13.24 paiku kuni politsei saabumiseni xxxxxxxxxxxx maja ette kella 13.40-13.45 ajal oma asukohta ja suunda muutnud. Sõiduki asukoha ja suuna muutumine eeldab sõiduki juhtimist. Tunnistaja T. E. on kinnitanud, et tal oli silmside Toomas Sarniti autoga. Tunnistaja nägi, et Toomas Sarnit istus autosse, tagurdas muru peale ja keeras auto teises suunas. Sellist manöövrit tehes läbis Toomas Sarnit umbes 5 meetrit. Nagu kohus eespool leidis, sündmuskoha olustik võimaldas tunnistaja T. E. seda näha. Tunnistaja T. E. ütlused on täielikult kooskõlas tunnistaja R. N. ütlustega, mille kohaselt samuti Toomas Sarniti sõiduki asukoht vahetult enne politsei sündmuskohale saabumist muutus. Kuigi tunnistaja H. P. ei ole osanud anda ütlusi Toomas Sarniti sõiduki asukoha kohta vahetult enne politsei saabumist, tõendavad ka tema ütlused, et sel päeval oli Toomas Sarniti sõiduk oma asukohta muutnud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune juhi tegevus mootorsõiduki kulgemise suunamisel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.12.2003 otsus asjas nr 31-1-146-03, p 5; 07.05.2008 otsus asjas nr 3-1-1-13-08, p 5). Kohus leiab, et Toomas Sarnit 21.06.2016 kella 13.45 paiku xxxxxxxxxxxx kortermaja ees sõidukiga tunnistaja T. E. kirjeldanud manöövrit tehes juhtis mootorsõidukit. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (vastavalt tl 26, 29-30, 27) nähtuvalt on Toomas Sarniti suhtes menetlustoiminguid tehtud 21.05.2016 kella 13.45-14.01 vahelisel ajal. Seega Toomas Sarniti poolt mootorsõiduki juhtimine pidi aset leidma vahetult enne menetlustoiminguid. 6
(12)Hinnates kogumis asjas uuritud tõendeid (tunnistaja T. E. ütlusi ühes sündmuskohal tehtud fotode ja skeemiga, videosalvestist, tunnistajate R. N. ja H. P. ütlusi, vaatlusprotokolli), loeb kohus tõendatuks, et Toomas Sarnit juhtis 21.05.2016 kella 13.45 paiku Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja juures sõiduautot Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt oli Toomas Sarnitil autost väljudes juures tugev alkoholilõhn. Ta taarus. Ka tunnistaja T. E. poolt sündmuskohal tehtud fotolt (tl 38) nähtub, et Ford Mondeo juhi kõrvalistmel on 0,5 l viinapudel, milles viina on alles umbes pool pudelit. Tunnistaja H. P. on kinnitanud, et Toomas Sarnit oli alkoholijoobes, kui politsei oli õue peal. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 26) nähtuvalt mõõdeti 21.05.2016 kella 13.45 ajal indikaatorvahendiga Toomas Sarniti ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,280 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 26 pöördel) kohaselt Toomas Sarnitil esinesid mh järgmised joobeseisundile viitavad tunnused: silmade sidekestade punetus, silmad läikivad, reaktsioon häiritud, kõne arusaamatu, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, kerged koordinatsiooni häired (kohapeal kerge taarumine), oli tunda alkoholi lõhna. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ühes väljatrükkidega (tl 29-30) nähtuvalt mõõdeti 21.05.2016 kella 13.55-14.01 vahelisel ajal Kanepi vallas tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr xxxx-xxxx, taatlustunnistus nr TTRC-16/00021, Toomas Sarniti ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,29 mg/l, arvestades laeindmääramatust 0,12 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 1,17 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki KorS § 38 alusel. Toomas Sarnit kinnitas, et on eelnevalt nimetatud õigustest teadlik ja ta ei soovinid esitada ühtegi selgitust ega märkust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 27) nähtuvalt on 21.05.2016 kella 13.45 ajal Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Põlgaste külas PPA Lõuna Prefektuuri patrullpolitseiniku K. T. poolt Toomas Sarnit kõrvaldatud sõiduki Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et Toomas Sarniti veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Toomas Sarnit kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 31) nähtuvalt 21.05.2016 kella 14.10 ajal Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx PPA Lõuna Prefektuuri patrullpolitseinik K. T. otsustas LS § 92 lg 1 alusel teisaldada sõiduki Ford Mondeo reg. märgiga xxxxxx Põlva linna, Võru tn 12. Akti kohasel Toomas Sarnit on sõiduki kätte saanud 30.05.2016. Toomas Sarnit ise on kohtueelse menetluse käigus 23.05.2016 kahtlustatavana antud ütlustes kinnitanud, et 21.05.2016 hommikul kella 10.00 paiku tarvitas ta kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris alkoholi. Jõi vast pool pudelit viina. Alkoholi tarvitas üksinda. Alkoholi ostis samal hommikul tanklast. Kuskil 12.00 läks oma trepikoja ette oma autosse muusikat kuulama. Autos alkoholi kaasas ei olnud. Kohus on eespool tuvastanud, et Toomas Sarnit juhtis mootorsõidukit 21.2016 kella 13.45 paiku. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja T. E. , H. P. ütlused, Toomas Sarniti kohtueelse menetluse käigus 23.05.2016 kahtlustatavana antud ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ühes joobeseisundile viitavate tunnuste protokolliga ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ühes väljatrükkidega, et vahetult peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist on Toomas Sarniti ühes liitris 7
(12)väljahingatavas õhus tehtud kindlaks alkoholisisaldus vähemalt 1,17 mg/l. Seega juhtis Toomas Sarnit mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toomas Sarnit rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Alkoholisisaldus Toomas Sarniti ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,17 mg/l kohta. Seega tarbitud alkoholikogus pidi olema üsna suur. Süüdistatav on eeluurimisel antud ütlustes kinnitanud, et tarvitas 21.05.2016 kella 10.00 paiku pool pudelit viina. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt alkoholi ta autosse kaasa ei võtnud, on tunnistaja T. E. sündmuskohal tehtud fotoga tõendatud vastupidist - Ford Mondeo juhikoha kõrvalistmel oli 0,5 liitrine viinapudel, millest oli tarvitatud umbes pool. Seega on alust arvata, et enne mootorsõidukit juhtima asumist oli Toomas Sarnit ära joonud umbes 250 ml viina. Tunnistaja T. E. tundis Toomas Sarnitil alkoholilõhna ning tunnistaja H. P. sai aknast välja vaadates aru, et Toomas Sarnit on alkoholijoobes. Joobeseisundile viitavate tunnuste protokolli kohaselt Toomas Sarnitil esines rida joobeseisundile iseiseloomulikke tunnuseid. Suurt joobeastet arvestades sai Toomas Sarnit ka ise aru, et oli mootorsõidukit juhtima asudes lubamatus joobeseisundis. Kohtu arvates on Toomas Sarnit süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Toomas Sarnit juhtis 21.05.2016 kella 13.45 paiku Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja juures mootorsõidukit Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,17 mg/l kohta s.o olles joobeseisundis. Toomas Sarniti süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Toomas Sarniti toimepandu

§ 424järgi.

Süüdistus 30.12.2016 episoodis Tunnistaja R. P. kohtuistungil antud ütluste (tl 93 pöördel-94) kohaselt 30.12.2016 õhtul sai ta väljakutse, et Põlgaste tanklas sõidukiga Ford on joobes juht. Tunnistaja läks saadud infot Põlgaste tankla juurde kontrollima ning nägi, et auto seisab tankla territooriumil. Tunnistaja läks lähemalt vaatama, kas tegemist on sama autoga. Kui tunnistaja hakkas tanklasse sisse keerama, hakkas Ford Mondeo liikuma ja väljus tanklast Põlgaste majade poole. Tunnistaja järgnes sõidukile ja andis politseisõidukiga peatumismärguande. Ford Mondeo peatus 300-400 m tanklast eemal. Sõidukit juhtis Toomas Sarnit. Toimunut salvestas patrullautos olev kaamera. Asjaolu, et 30.12.2016 Toomas Sarniti poolt mootorsõiduki juhtimine on patrullauto pardakaameraga videosalvestatud, tõendavad ka kriminaalasja juures olevad videosalvestised CDRil (tl 73, esimese faili nimi: 2016-12-30-22h15m34s_normal, kestus 3.01 minutit; teise faili nimi: 2016-12-30-22h18m36s_normal, kestus 3.01 minutit). Videosalvestistest on näha, et politseisõiduki vilkuritega peatumismärguande andmise teel on 30.12.2016 kella 22.16 ajal kinni peetud teel liikunud sõiduk Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx ning kella 22.20 ajal sõiduki juhikohalt väljub Toomas Sarnit, kes on videosalvestisest äratuntav. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 62) nähtuvalt on 30.12.2016 kella 22.15 ajal PõlgasteRoosi tee 1. km-l PPA Lõuna Prefektuuri patrullpolitseiniku R. P. poolt Toomas Sarnit kõrvaldatud sõiduki Ford registrimärgiga xxxxxx juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et Toomas Sarniti veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Toomas Sarnit kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni. 8

(12)Toomas Sarniti kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana 31.12.2016 antud ütlustes (tl 82-83; mille kohus võttis vastu tõendina KrMS § 294 p 1 alusel) on ta kinnitanud, et juhtis 30.12.2016 kella 22.15 paiku Kanepi vallas Põlgaste külas sõiduautot Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx. Hinnates kogumis tunnistaja R. P. ütlusi, patrullauto pardakaamera videosalvestisi ja Toomas Sarniti kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana 31.12.2016 antud ütlusi, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses toodut loeb kohus tõendatuks, et Toomas Sarnit juhtis 30.12.2016 kella 22.15 ajal Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste külas Põlgaste-Roosi tee
  1. kilomeetril sõiduautot Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt Toomas Sarnitil olid silmnähtavalt alkoholijoobe tunnused – kõne oli ebaselge, kõnnak taaruv, kui autost välja tuli. Toomas Sarnit puhus indikaatorvahendisse, mis näitas joovet. Lõplik joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga. Auto toimetati tasulisse parklasse. Toomas Sarnit peeti kinni. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 59) nähtuvalt mõõdeti 30.12.2016 kella 22.15 ajal indikaatorvahendiga Toomas Sarniti poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,95 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 59 pöördel) kohaselt Toomas Sarnitil esinesid mh joobeseisundile viitavate tunnustena silmade punetust, häiritud reaktsioonikiirust, kergeid koordinatsiooni häireid. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ühes väljatrükkidega (tl 60-61) nähtuvalt mõõdeti 30.12.2016 kella 22.41 ajal Kanepi vallas Põlgaste külas Põlgaste-Roosi tee
  2. km-l tõendusliku alkomeetriga Dräger Safety Alcotest 7110 MKIII EST ARDM-0088, taatlustunnistus nr TTRC16/00135, Toomas Sarniti poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,97 mg/l, arvestades laeindmääramatust 0,09 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 0,88 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki KorS § 38 alusel. Toomas Sarnit on kinnitanud, et on eelnevalt nimetatud õigustest teadlik, mingeid märkusi ega taotlusi pole olnud. Toomas Sarnit ise on kohtueelse menetluse käigus 31.12.2016 kahtlustatavana antud ütlustes kinnitanud, et ta oli 30.12.2016 mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes. Ka on Toomas Sarnit kinnitanud, et juhtima asudes ta teadis, et on alkoholi tarvitanud ja et ta ei oleks tohtinud autot juhtida. Toomas Sarnit ei mäletanud, miks ta tanklasse sõitis. Alkoholi tarvitamist alustas ta samal päeval umbes kella 15.00 paiku. Õhtu jooksul enne auto juhtimist jõi ära umbes 1 l koduveini, 3 purki õlut Saku Kuld (s.o umbes 1,5 l) ja lisaks veel umbes 100 ml viina. Kohus on eespool tuvastanud, et Toomas Sarnit juhtis mootorsõidukit 30.12.2016 kella 22.15 paiku. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja P. ütlused, süüdistatava kohtueelse menetluse käigus 31.12.2016 kahtlustatavana antud ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ühes joobeseisundile viitavate tunnuste protokolliga ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ühes väljatrükkidega, et vahetult peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist on Toomas Sarniti ühes liitris väljahingatavas õhus tehtud kindlaks alkoholisisaldus vähemalt 0,88 mg/l. Seega juhtis Toomas Sarnit mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toomas Sarnit rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Alkoholisisaldus Toomas Sarniti ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,88 mg/l kohta. Seega ei saanud tarbitud alkoholikogus olla väga väike. Süüdistatav on eeluurimisel andnud ütlusi 30.12.2016 tarbitud alkoholikoguse kohta kinnitades, et tarvitas 30.12.2016 alates kella 15.00-st 1 9
(12)liitri koduveini, 1,5 liitrit õlut ning 100 ml viina, s.o u 2,5 liitrit lahjat ja 100 ml kanget alkoholi. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt Toomas Sarnit oli silmnähtavas alkoholijoobes. Joobeseisundile viitavate tunnuste protokolli kohaselt Toomas Sarnitil esines rida joobeseisundile iseloomulikke tunnuseid. Toomas Sarnit on kohtueelse menetluse käigus antud ütlustes kinnitanud, et sõidukit juhtima asudes ta teadis, et on alkoholi tarvitanud ja et ta ei või sõidukit juhtida. Seega sai Toomas Sarnit ka ise aru, et oli mootorsõidukit juhtima asudes lubamatus joobeseisundis. Kohtu arvates on Toomas Sarnit süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Toomas Sarnit juhtis 30.12.2016 kella 22.15 paiku Kanepi vallas Põlgaste külas Põlgaste-Roosi tee 1. km-l mootorsõidukit Ford Mondeo registrimärgiga xxxxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,88 mg/l kohta s.o olles joobeseisundis. Toomas Sarniti süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Toomas Sarniti toimepandu

§ 424järgi.

Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb

§ 56

kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Toomas Sarniti süüd loeb kohus küllaltki suureks. Süüd suurendab asjaolu, et Toomas Sarnit varem analoogilisi süütegusid toime pannud isikuna on veidi enam kui poole aasta jooksul toime pannud kaks joobes juhtimist. Sealjuures pani Toomas Sarnit uue kuriteo toime ajal, mil kohtumenetluses oli juba 21.05.2016 episoodis esitatud süüdistus. Kuigi 21.05.2016 politseiametnike sekkumise tõttu Toomas Sarnitil asulasisesele teele või muule suuremale maanteele liiklusesse jõuda ei õnnestunudki, suurendab süüd asjaolu, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on olnud märkimisväärselt suur. Tegemist oli kortermaja esise ja päevase ajaga, mil seal võis liikuda ka teisi inimesi. Ohustatud olid samuti seal olevad teised sõidukid. 30.12.2016 ei olnud alkoholisisaldus küll väga suur, kuid siiski ei olnud ka tegemist enam piiripealse juhtumiga, millest alates algab kriminaalvastutus. Süü suurust vähendab asjaolu, et Toomas Sarniti toimepandul ei ole olnud siiski raskeid tagajärgi. Kuna Toomas Sarnit on 30.12.2016 episoodis oma süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud, arvestab kohus selles episoodis karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. 21.05.2016 episoodis Toomas Sarniti karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kristusregistri väljatrükk (tl 45-49) tõendab, et Toomas Sarnitit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (Tartu Maakohtu 30.11.2010 otsusega, 27.04.2009 otsusega, 23.11.2006 otsusega, 15.12.2005 otsusega). Kuigi alates 2009. aastast ei ole Toomas Sarnit kriminaalkorras karistatavat joobes juhtimist toime pannud, nähtub karistusregistri väljatrükist, et teda on alkoholitarvitanuna mootorsõiduki juhtimise eest vahepealsetel aastatel LS § 224 lg 2 väärteomenetluse korras siiski korduvalt karistatud. Arvestada tuleb asjaolugi, et Toomas Sarnit kandis Tartu Maakohtu 30.11.2011 otsuse (tl 50-52) alusel alates 17.08.2011 pikaajalist vanglakaristust ega saanudki sellelaadseid süütegusid toime panna. Mitte väga pikka aega pärast vanglast vabanemist on Toomas Sarnit jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Süü suurust ja Toomas Sarniti varasemat käitumist arvestades tuleb teda karistada raskemaliigilise karistuse, s.o vangistusega ja seda sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kuna muid liiklusseaduse rikkumisi antud juhul ei ole kaasnenud ja toimepandul ei ole olnud raskeid tagajärgi, 10

(12)30.12.2016 episoodi puhul esineb kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlik kahetsus, võib karistus olla lühemaajalisem kui taotles kohtuistungil prokurör. Toomas Sarnitile on kohus varem andnud võimaluse jätkata oma elu vabaduses (Tartu Maakohtu 27.04.2009 otsusega, 30.11.2010 otsusega), kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka hoidus ta kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu Tartu Maakohtu 25.08.2011 määrusega (tl 69-72) pöörati Tartu Maakohtu 30.11.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Sellise varasema käitumise valguses ei ole põhjendatud Toomas Sarnitile mõistetavat vangistust jätta täitmisele pööramata. Tartu Maakohtu 26.11.2012 määrusega (tl 75-79) jättis kohus Toomas Sarniti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata mh põhjusel, et kriminaalhooldus ei ole osutunud Toomas Sarniti suhtes kohaseks meetmeks kuritegelikust eluviisist hoidumiseks. Arvestades Toomas Sarniti kalduvust toime panna just raskeid liiklusalaseid süütegusid, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Erinevalt prokurörist ja kaitsjast kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamist ei välista asjaolu, et käesoleval ajal Toomas Sarnit juhtimisõigust ei oma, kuna see on Tartu Maakohtu 10.01.2017 otsusega neljaks kuuks ära võetud. Liiklusregistri (tl 32) andmetel oli Toomas Sarnitil juhtimisõigus olemas vaidlusaluste süütegude toimepanemise ajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17.09.2014 otsuses asjas nr 3-1-1-39-14 p-s 9 märkinud järgmist: „/…/
  1. oktoobri
  2. a otsuses nr 3-1-1-86-09 vaagis Riigikohtu kriminaalkolleegium küsimust, kas juhtimisõigust on võimalik ära võtta isikult, kel vastavat õigust teo toimepanemise ajal ei olnud, ja jõudis otsuse punktis 7.4 eitava vastuseni. Sellest lähtudes tuleb mõista ka viidatud otsuse punkti 7.4 teist lauset, mille kohaselt ei ole isikult võimalik ära võtta sellist õigust, mida tal ei ole kunagi olnud. Kuna E. oli
  3. jaanuaril 2013 juhtimisõigus olemas, oli maakohtu otsusega võimalik temalt see õigus ära võtta. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli E. Põhja prefektuuri
  4. mai
  5. a otsusega juhtimisõigus ära võetud. Uute õigusrikkumiste toimepanemine ei saa isiku olukorda kergendada ega lisakaristuse mõistmist takistada.“ Käesoleval juhul on tegemist Riigikohtu viidatud lahendis kirjeldatud olukorraga. Toomas Sarnitil ei ole küll mootorsõiduki juhtimisõigust käesoleval ajal, kuid oli see olemas vaidlusaluste süütegude toimepanemise ajal. Seega saab juhtimisõigust temalt ära võtta. Arvestades süü suurust ja varasemat elukäiku peab kohus põhjendatuks lisakaristust kohaldada sanktsiooni keskmises määras. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (tl 43-44, 63-64) nähtuvalt Toomas Sarnit oli kahtlustatavana kinni peetud 21.05.-23.05.2016 ja 30.12.-31.12.2016, s.o 5 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestab kohus Toomas Sarniti eelvangistuses viibitud aja tema karistusaja hulka. Otsuse põhjendused menetluskulude, asitõendite osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2017 töötasu alamäär kuus on 470 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 470, s.o 705 eurot. 11

(12)KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks kutsete saatmise kulu. Vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemreferendi õiendile (tl 68) on kutsete saatmise kulu 9,21 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku summas 568 eurot (56 eurot – tl 58; 20 eurot – tl 67; 492 eurot - tl 86-88). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Toomas Sarnitilt kõik menetluskulud riigituludesse välja. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda (ei oma regulaarset sissetulekut), peab kohus põhjendatuks rahuldada kaitsja taotlus ja määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Toomas Sarnitilt väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid - kaks CD-R-i patrullauto pardakaamera videosalvestistega jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.